Otepää Gümnaasium 10. klass Kätlin Unt LUULEKOGU ANALÜÜS „Mureliku suuga“ Marie Under 2014 Autorist ja üldiseloomustus luule kohta Marie Under (kodanikunimi aastast 1904 Marie Hacker, aastast 1924 Marie Adson) oli eesti luuletaja. Ta sündis 27. märtsil 1883 Tallinnas ja suri 25. september 1980 Stockholmis. Under kuulus kirjandusrühmitustesse "Siuru" ja "Tarapita". Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich Under ja Leena Under. Neil oli viis last. Ajavahemikul 4–9 eluaastani õppis Marie väikelastekoolis. Aastatel 1893–1898 õppis ta Cornelia Niclaseni saksakeelses tütarlaste eraalgkoolis. Pärast õpingute lõpetamist läbis ta lasteaednike kursused ja töötas Risti mõisas lastepreilina. Lühikest aega töötas ta Viru tänava paberikaupade poes kassapreilina. Marie hakkas luuletama 14-aastaselt
Marie Under 27. märts 1883 Tallinn 25. september 1980 Stockholm luuletaja, keda on nimetatud eesti luule hingeks, eesti suurtest naisluuletajatest on temaga võrreldav Betti Alver. Ta luule väljendab intensiivset siseelu nooruse vaimustunud hümnidest, läbi küpsemise kahtlustest kuni valulise kirgastumiseni. Oma esimesed koolitüdrukuvärsid kirjutas Marie Under saksa keeles. Elukäik Vanemad kooliõpetaja Friedrich Under ja Leena Under Neil oli 5 last Evangeline, Gottried, Marie , Berta ja Christfried Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna Kasvas üles vaeses piirkonnas Elukäik noorena Marie õppis 4-aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14-aastaselt luuletama Õppis saksa tütarlastekoolis Vabal ajal kirjutas ta saksa keeles luuletusi Töötas ajalehe ''Teataja'' toimetuses(seal tutvus
... Marie Under Luuleraamat Tallinn 2015 EESSÕNA „... kas olen mina kunagi midagi muud luuletand, kui ennast! Elus olen õppinud vaikima - enesekaitseks.” Marie Under Selles raamatus on minu eesmärgiks anda lugejale ettekujutus Marie Underi isiksusest ja loomingust. Marie Underit tuntakse, kui romantilist ja naiselikku luuletajat, kelle teosed on kõrgelt hinnatud ka tänpäeval. Teda on nimetatud eesti luule hingeks. Under toob eesti luulesse õnneliku armastuse ning hinge- ja meelterõõmud. Luuletaja kuulutab eluküllust, armastust, õitsemist kogu oma olekuga. Seni polnud veel keegi kirjeldanud selliseid looduse värve, lõhnu ja helisid, mis otsekui voogasid üksteisesse ning kõlasid kokku naiseliku armastustundega
ülevõtmises idast. Tegelikult, ükskõik, mis oludele ka ei osutaks, oli Tarapita esmajoones seotud Eesti probleemidega, oli kohaliku kirjanduse ja kultuuri eest kõneleja meie tolleaegses ühiskonnas. Nii hakkaski riigi kultuuripoliitika 1920. aastate keskpaigas edusamme tegema ja võib kindel olla, et osaliselt just tänu Tarapitalastele. Tarapita liikmed · Albert Kivikas · Johannes Semper · Marie Under · Artur Adson · Johannes Vares-Barbarus · Friedebert Tuglas ("Tarapita" toimetaja) · August Alle · Jaan Kärner · Aleksander Tassa Tarapita manifest -"Millal oleme sisse hinganud nii lämmatavat õhku, kui nyyd - tõusikluse joovastuspäivil? Ummiku on lykat vaimline kultuur. Lämbuman edasiviivad jõud. Halvat tööliste liikumine. Haritlastest saand ärimees, võimumees, ametnik." Albert Kivikas Albert Kivikas -- (1898-1978) proosakirjanik
Kooli nimi MARIE UNDER Referaat Koostanud: Juhendaja: õp. Tallinn 2011 1 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS................................................................................................................. 8 Marie Under (kodanikunimi aastast 1904 Hacker, aastast 1924 Adson). Sündis 27. märts 1883 Tallinnas ja suri 25. september 1980 Stockholmis..................................................... 8 Marie Underil on mitmeid lisanimesid: "Siuru Printsess", "Eesti rahva südametunnistus", "Eesti luule ema", "Eesti luule hing". Tema mõju eesti luulele ja meelele kestis läbi kogu 20. sajandi ja kestab praegugi. Pärast Underi surma on antud välja 12 tõlkekogu eri keeltes ja ka Eestis korduvalt suuri köiteid..
Marie õppis 4-aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14-aastaselt luuletama. Õppis saksa tütarlastekoolis. Ta luule väljendab intensiivset siseelu nooruse vaimustunud hümnidest, läbi küpsemise kahtlustest kuni valulise kirgastumiseni. Oma esimesed koolitüdrukuvärsid kirjutas Marie Under saksa keeles. Marie on luuletaja, keda on nimetatud eesti luule hingeks. Ta oli meie 20. sajandi kõige mõjuvõimsam luuletaja, kes esitati pärast Teist maailmasõda 30 korda Nobeli auhinnale, kuid seda ei juletud teha, sest Eesti oli okupeeritud. Ta luule väljendab intensiivset siseelu nooruse vaimustunud hümnidest, läbi küpsemise kahtlustest kuni valulise kirgastumiseni. Oma esimesed koolitüdrukuvärsid kirjutas Marie Under saksa keeles.
Marie Under- looming Marie Under on luuletaja, keda on loetud eesti luule hingeks. Ta luule väljendab intensiivset siseelu nooruse vaimustunud hümnidest, läbi küpsemise kahtlustest kuni valulise kirgastumiseni. Oma esimesed koolitüdrukuvärsid kirjutas Marie Under saksa keeles. Murranguliseks kujunes töötamine ajalehe "Teataja" talituses, kus ta tutvus Ants Laikmaa, Eduard Vilde jt eesti säravate loojatega saades nendelt innustust tegelemiseks emakeelse luuleloominguga. Esimesed luulekogud: ,,Sonetid"- iseloomustab elurõõmu ja armukülluse üleslõkendus. ,,Eelõitseng"- aimuste, puhkeva tundeelu ja õnneootuse luuleL ,,Sinine puri"- jätkub tundelõõm, kuid nähtub rohkem elu vastaspoolsusi ja uute vaatealade võimalusi
MARIE UNDER Marie Under (kodanikunimi aastast 1904 Marie Hacker, aastast 1924 Marie Adson) oli eesti luuletaja. Under kuulus kirjandusrühmitustesse Siuru ja Tarapita. Siuru, 1917 Tarapita, 1926 ELUKÄIK Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich (Priidu) Under ja Leena Under. Neil oli 5 last – Evangeline, Gottried, Marie, Berta ja Christfried. Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna. Marie Underi vanemad Marie Underi noorem vend Christfried Under ja noorem õde Berta Under Marie õppis 4-aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14-aastaselt luuletama. Marie Under koolipõlves 4.–9. eluaastani õppis Marie väikelaste koolis, mis asus Väike-Roosikrantsi tänaval. Seal õpetati lastele lugemist ja kirjutamist, rehkendamist, laulmist ja käsitööd.
Kõik kommentaarid