..,mm ma olen kuulnud et metsad hirmutavad sind ..." "Ahah..e.e..ei hirmuta.kess seda rääkis...ning muideks ma kutsun Kerli ka." "Omad allikad !Nh olgu ." Appi , ma kardan metsasid.!!Aasta tagasi olin ma sõpradega metsas piknikul.Pärast einestust tuli mul kange tahtmine metsas natuke ringi joosta.Noh millest küssa,seda me ka tegime.Pärast pikaajalist jooksu märkasin et kedagi pole ning olen suures metsas ihuüksi.Järsku sahises minu seljataga põõsas.Ma hakkasin karjuma,kuni lõpuks tuli mu endine boy friend Ken .Ta käskis mul seal oodata, ning ise läks vaatama .(ta oli nii vapper).Hiljem selgus et seal oli hiired ennast sisse seadnud.(Appi kuidas ma kardan hiiri ). Pärast seda SUURT vahejuhtumit ma enam metsas ei käi. Aga nüüd võtan ma julguse kokku ja lähen. Loodan vähemalt.Helistan siis Kerlile ning pakin asjad. *** Nii täna panen siis helesinised dressid jalga ja ..appi kuidas ma kardan..olgu rahune Angela sa oled ilus, seksikas tibi
Minult küsiti: "Mis sulle, Jasmiin?" siis ma ei osanud vastata. "Ma soovin Kristiinaga rääkida, tagaruumis!" ütlesin Greetele, kes näis mind nähes üsna murelik. "Jah, seda asja saab küll korraldada!" ütles ta naeratades. "Ma kohe kutsun ta" ütles Grete. "Ei, ma parem lähen taharuumi!" ütlesin veidi solvunult. Ma läksin taharuumi ja seal oligi Kristiina. "Tere, Jasmiin, kuidas sul läheb?" küsis ta. "Väga halvasti, te vist pole Johni surmast teadlikud?" küsisin talt väga ettevaatlikult. "Mis Johni surmast? Kas ta on siis surnud?" küsis Kristiina imestunult. "Kahjuks küll. Mul on väga kahju! Muide, sellest ma tulingi sinuga rääkima. Ma tean seda sellepärast, et see kõik juhtus minu majas minu toas!" ütlesin endalegi üllatuseks. "Ka-ka-kas ta on siis surnud?!" küsis ta väga nördinult. "Jah!" vastasin talle. "Palun räägi, kuidas see suhtus," palus Kristiina.
Isa vastab, et kurg tõi, nagu isa ja vanaisagi. Kui Juku hakkas koolis kirjutama kirjandit "Minu suguvõsa", oli seal esimene lause: "Juba kolmandat põlve ei elata minu suguvõsas normaalset suguelu." Konn istub järve ääres jalad vees. Juhuslikult kõnnib temast mööda Rebane ja küsib: "Noh Konnake kas vesi on kah soe." Konn seepeale: "Kuule Rebane ma istun siin kui konn, mitte kui termomeeter." "Nüüd ma hakkan aru saama," ütles väike prints. "On üks lill.... ta on mu vist taltsutanud..." "Võimalik," ütles rebane. "Maa peal võib igasuguseid asju näha..." "Oh, see polegi maa peal!" ütles väike prints. Rebane paistis olevat väga põnevil. "Kas see on teisel planeedil?" "Jah." "Kas sellel planeedil ka jahimehi on?" "Ei ole." "Vaat see on alles huvitav! Aga kanu?" "Ei ole." "Miski ei ole täiuslik," ohkas rebane... :/ ..."Puhh!" sosistas Notsu. "Mis on?" küsis Puhh. "Ei midagi" vastas Notsu ja võttis Puhhil käpast kinni!
" ütlesin Katrile. Katri polnud selle vastu ning saatis mu ukseni. Ma olin Katri naaber, seega ei võtnud koju minek kaua aega. Kui tuppa astusin, võtsin toolikeselt oma koti ja kiirustasin üles. Nagu mul ikka oli harjumuseks õppida koos arvutiga voodi peal, võtsin arvuti ja läksin voodisse. Vaatasin, et minuga oli 4 inimest msnis rääkinud. Ma ei viitsinud neile vastata, muidu olekski jäänud nendega rääkima. Panin oma staatuseks hõivatud ning hakkasin õppima. Olin just kaks lehekülge läbi saanud, kuulsin uksekella. Jooksin vaikselt alla, piilusin uksepilust. Seal oli kahtlane mees, keda polnud enne näinud. Ma ei julgenud ust avada, kuna vanemaid kodus polnud ja ei teadnud, mis juhtuda võis. Ma ei tea miks, aga ma avasin selle ukse. ,,Tere tüdruk, kas su vanemad on kodus?" küsis meesterahvas. Ma vastasin koheselt: ,,Jah, nad vaatavad telekat." Ma ei julgenud tõtt rääkida, et mu vanemad
tarvitseks enam kellelgi midagi lubada ega rääkida. Kõige ohtlikum on vägisi targaks tehtud loll. Arukas suudab ka lolli mängida, lollil arukat mängida on aga hoopis raskem. Naeratus teeb inimese rikkamaks, aga kuhu sa selle rikkusega ikka lähed. AFORISMID ELU: Elu pole selleks, et hädaldada ja nutta, vaid selleks, et võidelda ja võita! Elu kestab vaid hetke, ja sellest hetkest piisab, et korda saata igaveseid asju! Elamisest tunnen ma rõõmu, aga kui sureksin, oleksin eluõnnelik. Pole vähimatki tõendusmatejali kinnitusele, et elu on tõsine. On miski, mis ei kasva puu otsas, millest me ei loe koolis ja mida ei saa raha eest osta. See on kunst näda elu läbi oma südame. Me elame selleks et surra ja sureme selleks et teised saaksid elada. Elu on raske. Millega võrreldes? Elu mõte on elus eneses. Ela nii et isegi hauakaevaja nutaks su haual. Elu mõte on üksteisele tuge pakkuda! Armastus annab elule mõtte!
meie tee!?! Milleks olla, kui keegi sind ei märka. Milleks tulla, kui keegi sind iialgi ei vaja? Valu saadab meid kogu elu. Minulgi on vahel valus, kui peitma pean pisaraid. Kui oled kurb,vaata uuesti oma südamesse ja sa näed, et tegelikult nutad sa sellepärast, mis oli sulle rõõmuks. Elu pole kurb, vaid elus on kurbi hetki. Kes sa enda arust oled? Tuled, lõhud ja lähed. Kuradi hästi arvad endast. Elas kord tüdruk, kellel oli mõmmi kõikjal kaasas, ta ei unustanud seda kuhugi. Ühel päeval ärgates oli mõmmi kadunud ja ta võttis kaasa tüdrukule kuulunud asja - südame. Nutsin, kui sind kohtasin, nüüd nutan, sest armastan sind. Tuul on selleks, et viia mind sinujuurde, päike selleks, et teaksin, et kõik on okei...Aga vihm..see on selleks, et saaksin rahulikult mööda tänavat kõndida ja keegi ei saaks aru, et nutan. Tihti üritame peita pisarad naeratuse taha, taipamata, et meie silmad reedavad meid.
päeva, siis kange alkoholi tarbimise tahe võib ka mitte tekkida.» Kerdi kodune olukord pole kiita. Tal on küll noor naine, temast aastaid rohkem kui kümme noorem, kuid naise armastust mees enam ei tunne. Vastupidi teda tõrjutakse. Lärmi ja vaenuga. Kert tunneb sageli, et on perest justkui välja heidetud. Mis sest, et perekond on mehe enda loodud. Ja kunagi oli just tema see, kes selle kaasakese oma elamisse pesitsema kutsus. «Alkoholi hakkasin liigselt tarbima siis, kui abikaasa hakkas ula peal käima. Mina tegin tööd, tema istus kodus ja lollitas mind: käis diskodel ja baarides, hakkasid tekkima igasugused imelikud telefonikõned suvaliste meeste poolt. Mul tekkis väga raske tunne, hinges oli raske, esitasin kogu aeg endale küsimust, miks ta seda teeb. Ja ei osanudki muud, kui otsida lohutust alkoholist. Ei mäleta konkreetselt, millal esimest korda hakkasin jooma. Meie suhte keerulisus
· Armastada ühte inimest, on raske. Varjata, seda armastust teise eest veelgi raskem. · Kõik pole kuld mis hiilgab, kuid mis hiilgas olid sina. · Elu on nagu film, aga elus ei saa sassiläinud kaadreid uuesti võtta! · Ma olen isekas , kannatamatu ja veidi ebakindel . Ma teen vigu , ma väljun kontrolli alt ja aeg- ajalt on minuga raske toime tulla , aga kui sa mu halvimate külgedega hakkama ei saa , siis põrgupäralt sa ei vääri mu parimaid külgi ! · Ma olen väike liivatera sinu suures liiva karjääris, mille kadumist sa tähele ei pane.Aga kui ma
kurvalt kaeblesid kajakad rannal, kurvalt kohises vahune voog. Vaikseks jäänud on tormine meri, vaikseks jäänud on kallima rind, üle lageda vete vaid kajab kurb ja igatsev hulkuri laul. Tulge tagasi, Eestimaa pojad. Tulge tagasi, ootame teid. Võtke kaasa kõik langenud sõbrad, võtke kaasa ka haavatud kõik. Kawe kelder rahvalik laul Ma Kawe keldris all, kus trellid akendel ja raudsed uksed ees on riivitud. :,: Aeg pikk ja pime on, ma kaugel kallimast ja mitte iialgi ei näe vist sind. :,: Oli õigus mustlasel, kes ette kuulutas, et trellid tugevad mind ootavad. :,: Ära võeti vabadus, jäi järel' mälestus ja hinges igatsus vaid kallimast. :,: Ära nuta, neiuke, elus õnne soovin sul'! Mind taband õnnetus on noorusteel. :,: Kui leiad teise sa, mind ära unusta kord meie südames oli kevade. :,: Kui möödus kevade, möödus õnn ja armastus 8 ja, süda, sinuga jäi mälestus.
Marc: Jah, kallis Adeele! Minu silmis oled sa vaid laps! Ja pealegi veel nii ärahellitatud, et mine või hulluks sinuga! Adeele: Ah soo! Ja nii siis tänataksegi oma päästjat! Ja Danielle? Kas ka tema on minuga...võrdväärne? Marc: Danielle? Adeele: Jah, meie kõigi armastatud Danielle de Velaux! Kas ka tema on...lapsik, ülbe ja edev? Marc: Kas sa tahad ausat vastust? Adeele: Nii ausat kui võimalik! Marc: peatub järsult, muusika vaikib hetkega Kui tahad tõtt, siis tea, et ma pole sinu Daniellest üldsegi vaimustuses! Ei ma nimetaks seda tunnet pigem põlguseks, mis meie vahel valitseb! Ta peab end kassiks, kellele on hiired vaid mänguks! Ainus põhjus, miks ma teda veel talun seisneb selles, et...et... Adeele: Et? Marc: Et... Adeele: Marc? Marc haarab Adeele embusse ja tahab teda suudelda, muusika taas, forte põhjas ja Adeele tõukab Marci vastikusega eemale. Adeele: Reetur!
Minu silmavärv on olnud muutuv ka senimaani. Kui mu enesetunne kurvameelne siis silmavärk ka vastav- roheline aga kui õnnelik, siis tumepruun. Ma meeldisin väga arstidele, kuna olin kõigi arvates hästi armas ja tume, nad hoidsid mind ja ütlesid ka mu emale, et olen erakordselt armsa välimusega pisike plikatirts. Mida tol ajal ei olnud saada oli pampersid. Ma olin ka pampersite vastu allergiline, nende asemel kasutati minu ajal marlesid. Istuma hakkasin 7. elukuust, roomama 7. elukuu keskel ( mida mulle ka eriti ei meeldinud teha, kuna polnud ka mõjuvat põhjust). Kõndima hakkasin ma 9elukuu lõpus, ja seda ka põhjusega. Ma nägin kuskilt kapist välja ulatuvat nööri, ja seesama ese tundus mulle nii huvitav, et ma lihtsalt pidin end püsti ajama, ja seda nööri katsuma minema omaenda kätega. Üleüldse meeldisid mulle igasugused nöörid, mille poole ma ka kõndisin heameelega.
KIOKO Ei. Seekord ma suren päriselt. S2 Ike võtab üleriided seljast ja istub voodi äärele, vaatab Kiokot pimeduses. 12 KIOKO Kas sa armastad mind ikka veel? IKE Ei. KIOKO Väga hea. Kus sa olid? IKE Huvitab see sind? KIOKO Muidugi mind huvitab. IKE Ma sõitsin rongiga nii kaugele ära, kui raha viis ja hakkasin tänava peal elava kujuna leiba teenima. Üks vana üksik mees ostis mu ära, ta oli rikas. Ostis mulle korteri ja maksis kuupalka. Mina pidin iga päev kuuest hommikul keskpäevani tal elutoas seisma, seljas tema hukkunud elukaaslase rõivad. KIOKO Naise riided? IKE Mehe. Ma meenutasin talle tema noorpõlvearmastust, kes hukkus kuidagi, ammu. Tihti ta vaatas mind ja hakkas nutma. Enamus päevadest ta jõi. Ma käisin ta kodus seismas, kuni mu mõistus
läheksin poodi ning ostaksin talle jogurtit. Aga tegelikult ei lausunud ta mulle jogurtist sõnakestki. Ma isegi ei teadnud, et ta jogurtit sööb. Meie tüli lõppes minu isa kokkuleppega, et üks ei saa jogurtit ja teine lõpetab kisamise. Jah, mina olen siin kõige suurem kisakõri. Seda kindlasti. Kuulaku ta iseennast, kui tal närvid läbi on, et kes siin kõige rohkem karjub. Igatahes ma sõin hommikuhelbeid ja tegin ennast korda ning hakkasin kohvrit korda panema. Mõtlesin, et kutsuks Maarja-Leenu enda juurde, et ta aitaks mul pakida asju korda. Maarja-Leen on minu kõige paem sõber. Mul on ka palju teisi parimaid sõpru kuid Maarja-Leen on see kõige erilisem. Niisis küsisin isalt kas Lerru võib meie poole tulla. Lerru on ta hüüdnimi. Maarja-Leenu muidugi. Minu hüüdnimi on Mimmu. Mulle ei meeldi nimi Mirjam. See on minu meelest nii igav. See oli ju isa välja mõeldud. See teeb kõik selgeks. Minu isal pole maitset
FELIX See oli ju nende idee. ANN Ideed on neil alati head, aga teostus jätab soovida. Uksekell. FELIX Kallis, keegi on ukse taga. ANN Lase siis sisse. Felix ronib köögist välja. Avab ukse. Sisse tormab Kareen. KAREEN Kurat, on teil alles külm! FELIX Mida sina tahad? KAREEN Ann, ma olen kohal. FELIX Ta ei saa praegu. KAREEN Meil on ajapeale minek. FELIX Ta ei tule täna kuhugi. KAREEN Ann, kas ma saan sind kuidagi aidata? 10 FELIX Ta on haige. KAREEN Kullake, kui sa kiiremini ei liiguta, siis jääd siin veel haigeks. FELIX Kas sa ei kuulnud? Ta on juba haige. KAREEN Selles tahan ma oma silmaga veenduda. FELIX Lase parem jalga. KAREEN Ann, mind visatakse kohe välja. FELIX Hakka astuma. KAREEN Mis sul viga on?
When I went to school, they asked me what I wanted to be, when I grow up. I wrote down "happy". They told me I didn't understand the assignment and I told them they didn't understand life. Iga päevaga läheb elu kiiremaks. Isegi pikad trepid, mida mööda ma jooksen, mööduvad välgukiirusel. Nii, et terve elu läheb väga kiiresti. Meil tuleb põletada oma sildu, läbida juba sisse tallatud radu ja jätta endast maha midagi, mis meid ikka meelde tuletab... kellegile. Ma tunnen end kuidagi nii aheldatuna. Aheldatuna inimestest, tunnetest, koolist ja eelkõige sellest vastikust rutiinist, mis on saanud justkui igapäevaseks osaks mu elust. Ja ma usun, et ma pole ainuke, kes selle all kannatab. Just praegusel hetkel annab tunda suur soov end ahelaist vabastada ja rutiinsest elust lahti öelda. Tahaksin olla täiesti vaba, olla seal, kus ma parasjagu soovin, ilma, et mul istuksid pidevalt kukil kohustused ja tegevused, mida ma vabatahtlikult
Äkki saaksime siin hommikuni ära konutada. OSVALD: Sa kuradi raisk! Vana raisk ma ütlen! On kuradi jama ma ütlen. Oh sa kuradi kurat! Kuradi raisk! No mida ma saan ütelda. Ma teadsin, et see nii lihtsalt ei lähe. Ma nagu aimasin, et mingi jama tuleb. Oh sa kuradi raisk! Vana raisk ma ütlen! ROLAND: Ega meil nüüd surmahäda ka ole. Andke andeks. Võime kohe ära minna. Asi ei ole nii hull. OSVALD: Mine ära jah. Asi ei ole nii hull! Mida sina tead. (Paus.) Hea küll, ehmatasin teid vist natukene. Ärge võtke südamesse. Vahel kuhjub korraga liiga palju. Muidugi ei ole midagi hullu. Kõik on hästi. Noh, head aega siis. ROLAND: Ma ei saa hästi aru. Me siis ei saa siia jääda? OSVALD: Ei saa jah. Mis siin aru saada on. Noh, head aega siis. ROLAND: Head aega. Lähme Laura. OSVALD: Tüdruk jääb siia. 3 4 ROLAND: Oot, oot, oot. OSVALD: Jah, tüdruk jääb siia.
ROLAND: Ega meil nüüd surmahäda ka ole. kilomeetrit jõge mööda alla, seal on Andke andeks. Võime kohe ära minna. Asi kitsesöögimaja, sinna mahub külili viskama, ei ole nii hull. katus peal ja puha, aga soovitan siiski olla OSVALD: Mine ära jah. Asi ei ole nii hull! liikumises. Mida sina tead. (Paus.) Hea küll, ehmatasin ROLAND: Laura? teid vist natukene. Ärge võtke südamesse. LAURA: Ma ei tea. Ma ei julge külmetada. Vahel kuhjub korraga liiga palju. Muidugi ei Äkki võiks Roland ka jääda? Me ei suuda ole midagi hullu. Kõik on hästi. Noh, head teineteiseta... aega siis. OSVALD: Ma saan kõigest aru, aga ROLAND: Ma ei saa hästi aru. Me siis ei saa lõpetame selle jutu. Hommikul siis klaarime. siia jääda
"Miski ei ole täiuslik," ohkas rebane. Siis aga tuli ta oma mõtte juurde tagasi: "Minu elu on üksluine. Ma pean jahti kanade peale, inimesed peavad jahti minu peale. Kõik kanad on ühesugused, kõik inimesed on ühesugused. Oleks nagu igavavõitu. Aga kui sa mu taltsutaksid, siis täituks mu elu otsekui päikesepaistega. Õpin tundma sammude kaja, mis kõigist teistest erineb. Teised sunnivad mind maa alla ronima! Sinu jala astumine kutsub mind oma urust välja otsekui muusika. Nüüd aga vaata! Näed seal viljapõldu? Mina leiba ei söö! Viljast pole mulle mingit kasu. Sellest on väga kahju! Sinul aga on kullakarva juuksed. Oleks imetore, kui sa mu taltsutaksid. Kuldne vili meenutaks mulle sind. Ja ma armastaksin tuule sahinat viljas..." Rebane jäi vait ja vaatles kaua väikest printsi. "Palun taltsuta mind," ütles ta siis. "Kangesti tahaksin," vastas väike prints, "ent mul pole kuigi palju aega. Mul on vaja endale sõpru leida ja paljusid asju tundma õppida
1 KÄBI VÄIKE KÄBI LASKIS VALLA OMA KÄED JA KUKKUS ALLA NÜÜD TA LAMAB MÄNNI JUUREL OMA SUURE ISSI JUURES. LOMP MIS SA TEED, MIS SA TEED PORILOMP ON KESET TEED EI SAA ÜLE, EI SAA ÜMBER KODUST TOO NÜÜD KASVÕI ÄMBER ET SAAKS TÜHJAKS KANDA LOMBI MUIDU AINULT RINGI KÕMBI G L O O B U S J A E L E V AN T KORD GLOOBUS ELEVANDILE TÄHTSALT ÜTLES NII: MU PEAL ON MANDRID, METSAD, MÄED SAARED, JÄRVED, LINNAD, JÕED AUTOD, LAEVAD, LENNUKID JA MAJAD TEHASED JA TEED KUS VAJA SIIS VEEL KAUPLUSED JA KOOLID LISAKS PINGID, LAUAD, TOOLID TÄDID, ONUD, ISAD, EMAD MINU KUKIL ON KA NEMAD ILMA MINUTA EI SAA KEEGI ILMAS ELADA. NII GLOOBUS VANTI ÕPETAS JA JUTU SAMAS LÕPETAS: RASKUSI MA SUURI KANNAN SILMAD SUL´GI ETTE ANNAN KUULAS ELEVANT JA MÕTLES GLOOBUST TUNNUSTADES ÜTLES: TÕESTI TUGEV OLED SA KAS VÕIN SU PEALE TOETUDA? KONN 1 2 KONNA TUTVUSTA
See on meie seisukoht. Sieg heil! Naerab Ma kontrollin seda muide isiklikult. HIRMUS ANTS Tead, me võiks su siinsamas hoiatuseks teistele pättidele, kes oma kirsasaabastega mu kodumaa on täis sitanud, maha lasta. Aga me ei tee seda. NIKOLAI Kardate või? HIRMUS ANTS Ei karda. NIKOLAI No mis te siis teete? HIRMUS ANTS Mitte midagi. Näed, elame edasi, joome õlut, mängime pilli. NIKOLAI Varsti tantsite kasatšokki! HIRMUS ANTS Ahah, esimene samm pidi vist teie tantsul selline olema. Paneb hea paugu jalaga perse. Me veel näeme ja siis vaatame, kes on kes. Mine nüüd minema, enne kui ma vihaseks saan. NIKOLAI Need, kes esinevad, pekstakse jalgadega nägudesse. KÕIK! HIRMUS ANTS Lase jalga. Me veel näeme, Boriss. Lahkuvad 3. stseen Teeme hävituspataljoni Nikolai, sm Lumi, sm Solk, sm Kuul Suur ruum. Täielik segadus. Häving. Kaltsud, paberid toimikud. Pildid viltu jne. Palju igasugu putukaid. Käib metsik kirbujaht
oma riietus. Kumbki poiss ei kõnelnud. Kui üks liikus, siis liikus ka teine, kuid ainult kulgemisi, sõõris. Nad hoidsid kogu aeg nägu näo, silm silma vastu, viimaks ütles Tom: «Ma võin sulle naha peale anda!» «Tahaksin näha, kuidas sa seda teed.» «Aga ma saan sellega hakkama.» «Ei, sa ei saa.» «Jah saan.» «Ei saa.» «Ma saan.» «Sa ei saa.» «Saan.» «Ei saa.» Ebamugav vaikus. Siis küsis Tom: «Mis su nimi on?» «See pole vist sinu asi.» «Hästi, siis ma teen selle oma asjaks.» «Miks sa siis ei tee?» «Kui sa veel palju räägid, siis teen.» «Palju -- palju -- palju! Noh, tee nüüd!» «Ah, sa arvad, et oled kole kange, jah? Võiksin su ka siis läbi klobida, kui mul teine käsi on selja taha seotud, kui ma ainult tahaksin.» «Miks sa siis ei tee seda? Sa ainult räägid, et võid seda teha.» «Noh, teen kah, kui sa mind narrid.» 13 «Oi jah, olen küllalt inimesi niisuguses pigis näinud.» «Ninatark
keha soojusega. See on armumine. - I'm that kind of woman that when my feet hit the floor each morning, the Devil says: "Oh crap, she's up!" - One day the sun said to me, if your love is so far every day and there is so many problems, what makes you cry, then why dont you leave your lover? I looked back at the sun and asked, would you ever leave your sky? - Mida sa oled armastanud, see jääb aardeks igavesti. - Sa oled mu peale kade, kuid sa ei oleks, kui sa teaks, mida ma sisemuses tunnen! - Ma ei räägi enam tunde, et sulle end selgeks teha. Sa lihtsalt püüad kinni mu pilgu ja hetkega on sulle kõik selge. Need silmad ei suuda enam iial varjata seda tunnet ja neid emotsiooni, mis mu sees end peidavad. Need silmad räägivad ise sulle kõik. Aga vaid sulle, ainult sulle ja nii ongi õige - Kui poleks Sind, oleks ma poolik. Sina oled see, kes täidab minus selle koha, mis on tühi. Sinuga koos veedetud ajad ja kõik on lihtsalt meeletult parim. Ma naeran koos sinuga ja nutan
Pesevad, kuivatavad ja nii edasi. Nad teevad siin kõvasti tööd, on ametist seal, tegutsevad usinalt peaaegu igal pool." Ruth Shaw · ,,Minu emal on nii palju tegemist, et tal ei ole mingeid harrastusi. Ma arvan, et tema hobiks on maja koristamine." Craig, 9-aatane · ,,Emad on toredad, välja arvatud siis, kui nad vaiba küljest närimiskumme leiavad." Michelle, 10-aastane · ,,Minu ema teeb nii kõvasti tööd. Tal on vist pisarad silmas, sest ,,Anna!" ja ,,Anna veel!" on ainus, mida ta kuuleb siin ilmas." Susan Harvie, 10-aastane · ,,Huvitav, miks hüütakse igas peres: ,,Emaaa! Kass oksendas!"" Pam Brown · ,,Ükskõik kui palju naisi on idealiseerinud ikka on neilt tegelikult nõutud, et nad oleksid tugevad kui vanad saapad." Pam Brown · ,,Kui mina olen koolis, on mu ema tööl, ta teeb midagi arvutitega. Aga ta on alati
vaeselt, vaid keskmiselt. Ma jõudsin yhe tänava nurgani. Üks mees, kes nägi välja kui kahekümneaastane, kõndis mulle vastu. Meie vahel oli umbes kolmkymmend meetrit. Alguses ma arvasin, et ta lihtsalt kõnnib must mööda, kuna tal olid käed nii rahulikult jope taskus. Ma poleks osand arvata, et ta midagi teha yritab. Igatahes, ma olin jõudnud meie möödumispunktile, kui ta mult käsivarrelt valusalt kinni võttis nagu koer hammustaks ja kuhugi väiksesse metsatukka viis. ,,Mida kuradit sa teed? Lase mind lahti, jobu!" karjusin ja hakkasin nutma nagu väike laps. Metsa jõudes lykkas ta mu samblale pikali. Mis Te arvate, mis ta edasi tegi? Mida kuradit see idioot edasi tegi?! See idioot vägistas mu! Ta vägistas mu... Kuskil nädal oli möödund juhtunust. Ma siiani ei tea, miks ma asja politseile ei andnud. Ja nyyd on ka selleks juba liiga hilja. Igatahes, ma olin yhel päeval koolis. Mu parima sõbranna ema helistas mulle
Sissejuhatus Mina valisin enda loovtööks Eesti keele. Teemaks on luuletuste raamat. Selle teema valisin, sest see on teema mis ma oskan. Oli ka teisi teemasi mis olid lihtsad aga see oli kergem. Luuletused ei või küll head olla aga midagi normaalset nad ikka on. Luuletusi tuleb igas grupis. Tulevad ka mõned jõulu luuletused. Loovtööd hakkasin hilja tegema, kuna mul läks koguaeg meelest ära, et teha. Kui tegema hakkasin oli aega aind paar päeva ära andmiseks. Kaitsmine oli 21. Aprillil, aastal 2014. Luuletused käivad ilukirjanduse alla. Gruppe on ulme-, fantaasia- ja jõulu kirjandus. Luuletusi tuleb siia umbes kolmkümmend tükki. Luuletusi ise tegelt eriti ei loe pole huvi niipalju tundnud. 4 Mine ära Juhan Liiv Mine ära, mu noorus, sa -- sind mina näha ei kannata!
kui sõber armub , kaotad temast üle poole ! Ma usaldan sulle oma saladused, ja sina ütled need välja siis, kui see sulle kasuks tuleb ! Tüdrukul, kellel on selline per*e , nagu minul , ei suhtle poisiga, kellel on selline nägu nagu SINUL. Ma suhtun sinusse ülbelt !? Sa küsid: "Miks ?" Ma vastan : " Sa pole paremat suhtumist väärt ! " Parem olen ilma sinuta, kui sinu ja su ülbusega. Sulle on mõistust vist lusikaga antud ja kulbika võetud ? Mul kadus perse ära, äkki annad oma näo asemele ? Please go away, I'm allergic to losers. Kas ma olen mingi kärbsepaber idiootidele ? On mul sjuke nägu peas et mulle läheb korda mida sa minust arvad ? Sa näed nii jube välja,et kui sa rannal liival istuksid,üritaks koerad sind nagu junni maha matta. Kui jumal mõistust jagas, olid sina ilmselt peldikus! Mul ei jää su nimi kuidagi meelde, kas ma võin sind lihtsalt sitapeaks kutsuda..?
Must auk Tüdruk istub laval ja vaatab publikst üle. Ta ei liiuta mõne hetke. Seejärel tõuseb püsti, sammub lava äärele lähemale ja hakkab rääkima vaadates ikka kaugemale. V: ,, Minu ees on üks suur must auk. See on kõik mida ma näen ja tunnen. Jah, ma tunnen seda auku. Olgugi et, ma ei ole sellele väga lähedal. Olgugi on see suur ja väga tume. Selle lõpus ei ole mingigisugust valgust näha. Tahest tahtmatta ma liigun selle poole. Ma tean et see ei ole päris aga ma tunnen seda, ma näen seda. Ma tean ,et olen hetkel oma kodus ema ja vendade juures. Ma tean ,et mu ees on telekas ja sealt tuleb mingi saade ,mis on nagu iga teine saade ,koos tobedaimast tobedaima muusikaga."
Metsa vara ja rikkuse peaksin kaotama! Ma teeks ennem Jõepäral orjana tööd ja oleksin Aadu perenaine, kui ma Metsa külluses ja kurbuses elaksin. Tuleks ometi üks hea vaim mulle ja Aadule appi. AABRAM: (tuleb kikivarvul): Ah-jaa mu armas Elsa! Tervist kullake! Kuidas käsi käib,(Elsat näpistades) Metsa lillekene, maasikamarjakene? Kas sa ei tunne mind Kroonumeest Aabram Andrejevits Sikku ära. ELSA: Tere, tere , kroonu onu! Tunnen küll, aga mul ei ole sugugi lusti täna naljatada. AABRAM: (võtab Elsa käe ja laskub põlvili) Anna käeke! Ega mina niisugune mees ei ole, kes Elsa saladusi teada tahab. Aga siin südames on vist mõni ilus ja sirge ja noor poiss, kes Elsa-neiu südamele valu teeb tean küll! ELSA: Onu, ära heida nalja, mu ei ole kedagi noort ega vana meest südames! AABRAM: Ei, ei, Elsuuke, meie kroonumehed teame seda lugu väga hästi. Meie järele on
ei pääseks. Enne Sofia juurde minemist tuleb kõik riided ära steriliseerida, et ei tekiks infektsioone. Kuna Sofial puuduvad sõbrad, siis ta ema Eva palus tal liituda tugigrupiga, et tüdruk leiaks natukenegi sõpru omasuguste seast. Sofia saab peagi 18 aastaseks ning tema päevad mööduvad kõik täpselt samamoodi. Hommikul alustatakse päeva kaalumise ja mõõtmisega, vereproovide, tablettide ning väga kiudainerikka hommikusöögiga. “Ma kohe tunnen , et tänane päev tõotab hea tulla, sest on päikesepaisteline ilm ning enesetunne kuidagi parem,” ütleb Sofia. Tüdruk kuuleb maja juurest natuke eemal auto häält ning selliseid sõnu : “Ahh, ei tea kas seekord ka püsima jääme, igakord, kui oleme 3 kuud elanud kuskil, siis kolime alati tagasi, siia Californiasse.” Sofia piilus kardinapraost ja nägi, et tegu on tema ealise poisiga, kes tundub igati sõbralik. Poiss oli kena välimusega. Sofia
Kus on alles päev! LJUBOV: Mis juhtunud on? ALEKSANDRA: Mihhail tuli Moskvast tagasi ja tõi Natalie Beyerilt selle nõmeda kirja... kuula, see on sulle ka. Oled valmis? "Mu sõbrad! Iseenda, teie ja Universaalse Idee nimel olen ma kohustatud haarama sulepea. Mihhail avas mulle oma südame. Oh, kui te vaid tunneksite seda Mihhaili, keda mina tunnen! Kui te ainult mõistaksite teda!" TATJANA: Imbetsill! LJUBOV: Aga Moskvas oli ta Nikolai Stankevitsisse kõrvuni armunud. TATJANA: Sellepärast, et Nikolai Stankevitsile meeldid sina. (Ljubov hakkab vastu puiklema.) Meeldid jah, ta lollitas Natalie'd; Natalie rääkis meile. Loe edasi, Aleksandra!
17th Stre e t on oma n d t u d Alloy Entert ain m e n t poolt, ja järgide s oma n d a t u t tööt a s ta lühiajaliselt Alloys. Päras t Alloyst lahku mis t kirjuta s ta " Ränd a v a t e Pükst e Õeskon n a " millest sai rahvu sv a h e lis elt hästi müü d u d raa m a t , millele järgn e s veel kolm "Pükst e" se eria t .Viiman e kandis nime "Igave s ti sinise s" , mis avald a ti 2007 aast a jaanu a ris. Selle esim e s e se eria raa m a t u koht a tehti aast al 2005 film. Teine film põhine s kolma n d a raa m a t u se erial mis valmis 2008. a augu s til. Brashares sai oma esimese täiskasvanute novelli "The Last Sum m e r (of You and Me)" ee st 2007. aast al . Praeg u elab ta New Yorkis koos te m a artistis abika a s a g a , Jacob Collins . Neil on kolm last: Nathaniel, Samuel ja Susannah. ( tõlgitud ümber inglise keelest ) 1.2 Raamatust 1.2.1 Õnn ei anna iial: ta ainult laenab (Hiina vanasõna) Tüdrukud pakkisid oma asju vastu oma tahtmist
HAMLET: Ei väidaks seda sust ka vaenlane, nii ära puhu mulle ette eiteamida. Ma väga hästi tean, sa pole laisk. Mis tõi su Helsingöri? Õpetame su vähemasti jooma, seda küll. HORATIO: Ma tulin, prints, te isa matusele. HAMLET: Mind palun ära pilka, koolivend - sa tahtsid öelda vist mu ema pulma, eks? HORATIO: Tõepoolest, prints, see järgnes üsna kohe. HAMLET: Sääst, sääst, Horatio - nii peiepraed külmroaks veel pulmalauda kõlbasid. Mu isa!... Vahel on, kui näeksin teda. HORATIO: Kus, kallis prints? HAMLET: Mu vaimusilma ees. HORATIO: Kord nägin teda: tubli kuningas. HAMLET: Ta oli igas asjas mees mis mees, ei leidu temasarnast enam.
tüdrukut, vaid oli ainult tema ema, kes sammuti naeratas, ent kellel olid pruunid juuksed ja rohelised silmad nagu poisilgi. Aga kuupäev jäi ikkagi samaks. õpetja rääkis ikka veel midagi, millele Ethan oma tähelepanu ei pööranud. Peale klassijuhatajat Ethan jooksis otseteed koju. Poiss isegi ei peatunud, et osta endale midagi juua. Koju jõudes karjus poiss üle terve maja:"Marian!" Naine jooksis trepist alla uniste silmadega, kuna oli just maganud. (Pealae oma õe surma pole ta peaegu kunagi hästi magada saanud.) Unise, kuid mureliku häälega esitas Marian küsimuse:"Kas midagi on juhtunud?" "Mäletad ma näitasin sulle hommikul fotot, kus oli üks blond tüdruk?" "Mis blond tüdruk? Seal oli ainult su ema!" naise hääles oli kuulda leina ja kurbust. Kuidas see sai võimalik olla? Mõtles omaette Ethan , Alles hommikul oli pildi peal Helena, aga nüüd on seal mu ema.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
