Mardilaat 2014 (0)

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis on Mardilaat?
Mis on Mardilaat?

Lõik failist

Tallinna 53.Keskkool
11 a klass
„ Mardilaat 2014„
Referaat
Õpetaja:Svetlana Gorbatsova
Õpilane:Polina Baranova
Kontaktiandmed:[email protected]
Tallinn
2014
Sisukord

Mis on Mardilaat?

Mardilaada ajalugu

Pakkumised

Nõudlus

Omavaheline seos
Mis on Mardilaat?
Toimus 6.-9. Novembril 2014, Tallinnas Saku Suurhallis.
Mis on Mardilaat?
Mardilaat on Eesti käsitöö laulupidu . Mardilaadal esitletakse ja müüakse Eesti parimat käsitööd, toimuvad oma ala asjatundjate poolt läbi viidud meistrikojad käsitöö gurmaanidele ja harrastajatele ning õpitoad lastele. Lisaks käsitöötoodangu presentatisoonid, uute raamatute esitlused , pakutakse eestimaist kõhutäidet ja kuulata saab rahvuslikku muusikat.
Mardilaat toimub alati mardipäevale lähimal nädalalõpul neljapäevast pühapäevani. 2009. aastal uuendusena väga positiivselt vastu võetud käsitöö ööst on kujunenud traditsioon.
Mardilaada ajalugu
Mardilaat nimetatakse mardipäeva tõttu. Mardipäev on Eesti rahvakalendri tähtpäev 10. novembril.
Mardipäeva kombestik on eri maades varieeruv, kuid püha ise on kristlikku algupära - 11. november on püha Martini (4. sajandi Tours 'i piiskop) surmapäev. Tuntuim legend sellest pühakust räägib, et kord lõikas ta pooleks oma mantli, et jagada seda lumes külmetava

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-05-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti

2 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

geljushaa Õppematerjali autor

Mardilaat
Analüüs

laat mardipäev eesti käsitöö nõudlus meistrikojad baranova Mardilaat 2014

Sarnased õppematerjalid

doc

Mardilaat 2008

MARDILAAT Mardilaat on üritus, mis järgib rahvatraditsioone. Selle üritusega tehti algust juba 1997 aastal. Aegade jooksul on mardilaadast kujunenud suursündmus, kus peale müümise-ostmise on võimalik suhelda ka meistritega. Samuti tegutsevad mardilaadal meistrikojad ning on avatud lastele meisterdamistoad. Mardilaat 2008 kestis 6.-9. novembrini, mina aga käisin seal 7. novembril 2008 . Üritus toimus Saku Suurhallis ning see oli juba kaheteistkümnes mardilaat. Nii nagu igal aastal on mardilaadal oma kindel põhiteema, seekord oli selleks tikkimine. Üritusega jäin ise tohutult rahule. Suureks üllatuseks oli see, et müüjaid ja ostjaid oli ikka tohutult palju. Terve suur saal oli rahvast ja sagimist täis. Kuna see oli esimene kord kui ma

Kunstiajalugu

docx

MARDIPÄEV

OSKAR LUTSU PALAMUSE GÜMNAASIUM Eerika Paumets MARDIPÄEV Referaat Juhendaja: Meeli Kägo Palamuse 2012 SISUKORD SISUKORD 2 1. MIS ON MARDIPÄEV? 3 1.1 Mardipäeva algusest 4 1.2 Mardipäev tänapäeval 5 2. MASKEERIMINE 6 3. KOMBED 7 4. MARDIPERE 8 1 KOKKUVÕTE 9 LISAD 10 1. SISSEJUHATUS Mardipäeva kombestik on eri maades varieeruv, kuid püha ise on kristlikku

Eesti keel

docx

Mardipäev-mardilaulud

Mardipäev 10. novembril on mardipäev ja kaks nädalat hiljem, 25. novembril, on kadripäev. Talurahvas sai mardipäevaks sügistöödega valmis. Ees ootasid tubased tegemised. Vahepeal oli veidi aega puhkuseks ja lustimiseks. Mardilaupäeval, see on 9. novembril, kogunesid noored kokku, et minna mardisandiks. Kõik pidid kandma meesterõivaid ja nägema välja üsna koledad. Selleks määriti nägu tahmaga kokku, pandi habe ette ja näruseid riided selga. Mida rohkem lärmi mardid tegid, seda uhkem. Martide juhiks oli mardiisa. Ainult üks martidest oli riides nagu naine see oli mardiema. Mardisandid käisid mööda talusid. Kõige ees mardiisa ja mardiema, nende järel kogu lõbus seltskond. Mardid tulid laulu ja tantsuga ning nõudsid tuppa laskmist: Laske mardid sisse tulla, mardid tulnud kauge-elta. Mardi jalad valutavad,

Kirjandus

docx

Mardipäev

Mardipäeva kombed · Mardipäev oli m e estepüha. · Kõik sügisesed põllutööd pidid ole ma selleks päevaks lõpetatud. · Naistel algasid õhtuti tööõhtud. · Mardipäeval olid ke elatud kõik villaga seotud tööd. (ketramine, kudu mine). · S el päeval söödi mardihane, küpsetati ka vorsti ja verekäkke. · Kui sel päeval oli lu mi maas, pidi see too ma hea viljaaasta ja palju õunu. · Kui see päev oli aga vih mane ja udune, pidi tule ma peh m e talv suure lu m e ga, suvi aga vilu ja vih mane. · Mardipäeva külm toob külmad jõulud, mardipäeva sula soojad jõulud. Vanasti käidi ringi mardiperena, mida juhtisid mardiisa ja mardie ma. · Kõige tähtsam oli mardiisa. · Ühel mardil oli kaelas kott, millesse korjati ande. · Andideks olid õunad, ko m mid, küpsised (vanasti ka liha). November on talvekuu ja on üks igavamaid ja süngemaid aegu aastas.

Kirjandus