Maraton (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Pikamaajooks

Saksamaal võisteldi enne Esimese maailmasõjani ainult ühe saksa miili (7500 meetri pikkusel distantsil). Selle ala viimane Saksamaa rekord (22 minutit ja 43 sekundit) registreeriti 1939 Max Syringi nimele. 23. ja 24. augustil 1919 võisteldi Saksamaa meristrivõistlustel esimest korda 5000 meetri jooksus. Esimesed naiste pikamaajooksuvõistlused peeti 1953 Suurbritannias 3000 meetri distantsil. Maraton Maraton on minu arust üks kõige tuntumaid pikamaajooksu alasid maailmas. Maraton 42 kilomeetrit pikk. Seisuga 25. september 2011 on meeste maailmarekord 2 tundi 03 minutit ja 38 sekundit (Patrick Makau, 25.09.2011 Berliini maraton) ja naiste maailmarekord 2 tundi 15 minutit ja 25 sekundit (Paula Radcliffe, 13.04.2003 Londoni maraton). Kes on jooksnud maratoni teab, et selles jooksus võetakse kõik organismi varud kasutusele. Halvimal juhul saavad varud enne lõppu (30-35 km paiku) otsa. Sarnaselt panevad organismi proovile suuremamahulised treeningud ja maratonijooksja

Kehaline kasvatus

8

docx

Jooksualad

Jooksualad 100 m jooks - 100 meetri jooks on jooksusprindialade hulka kuuluv kergejõustikuala, lühima distantsiga jooksuala olümpiamängude praeguses kavas. 100 meetri jooksus võisteldakse staadioniraja sirgel osal, nii et rada ei sisalda kurve. Starditakse madalstardist stardipakult. Praegune meeste maailmarekord, mille 2009. aastal püstitas Usain Bolt, on 9,58 sekundit. Eesti rekord on 10,19 sekundit ja selle püstitas Marek Niit 2012. aastal. Praegune naiste maailmarekord, mille 1988 püstitas Florence Griffith-Joyner, on 10,49 sekundit. Eesti rekord on 11,47 sekundit ja selle püstitas Ksenija Balta 8. augustil 2006. 200 m jooks - 200 meetri jooks on jooksusprindialade hulka kuluv kergejõustikuala. Praeguse meeste maailmarekordi omanik on Usain Bolt ajaga 19,19 ning naiste maailmarekordi omanik Florence Griffith-Joyner ajaga 21,34. Eesti rekordid kuuluvad Marek Niidule, aeg 20,43 ja Ksenija Baltale, aeg 23,05. 400 m j

Kehaline kasvatus

7

odt

Kergejõustiku referaat

KERGEJÕUSTIK Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatavamaid spordialasid. Kergejõustik hõlmab jookse, sportlikku käimist, hüppeid ja mitmevõistlusi. Suurvõistluste kavva kuulub üle 40 ala. Enamik võistlusi peetakse spordiväljakul või staadionil. Pikamaajookse (näiteks maratonijooks) ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlus pargis või metsaradadel. AJALUGU Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka olümpiamänge (esimesed olümpiamängud peeti pärimuse järgi 776 eKr). Võisteldi ainult staadionijooksus (pikkus Olümpias 192,27 m, Ateenas, Epidauroses, Delfis ja mujal 150­190 m). Hiljem lisandusid pikemad jooksud, pentatlon ehk viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, staadionijooks ja maadlus) ning relvisjooks. Briti saartelt sai aastasadu hiljem alguse tänapäeva kergejõustik. 19. sajandi keskel alustati ala viljelemist Suurbritannia õppeasutustes. 1850. asutati Oxfordi

Sport

3

doc

Jooksmine

SPRINT e. kiirjooks 100 meetri jooks on jooksusprindialade hulka kuluv kergejõustikuala, lühima distantsiga jooksuala olümpiamängude praeguses kavas. 100 m jooksus võisteldakse staadioniraja sirgel osal, nii et rada ei sisalda kurve. Iga võistleja peab jääma oma rajale. Starditakse madalstardist stardipakult. Sisestaadionil ei ole sellel distantsil suurt tähtsust, sest kurvi tõttu jääb tulemus nõrgemaks. 100 m jooksule vastav võistlusala sisestaadionil on 60 m jooks. Praegune meeste maailmarekord, mille 2007 püstitas Asafa Powell, on 9,74 sekundit. See vastab keskmisele kiirusele 10,23 m/s ehk 36,84 km/h. Eesti rekord on 10,28 sekundit ja selle püstitas Argo Golberg 19. juulil 2003. Praegune naiste maailmarekord, mille 1988 püstitas Florence Griffith-Joyner, on 10,49 sekundit. See vastab keskmisele kiirusele 9,53 m/s ehk 34,31 km/h. Eesti rekord on 11,47 sekundit ja selle püstitas Ksenija Balta 13. augustil 2006. 100 meetri jooks jä�

Kehaline kasvatus

15

docx

Mingi jama

Lisaks sisaldab uurimustöö võrdlevat iseloomustust kahe tugeva jooksja vahel. Töö tegemiseks kasutasin internetis leiduvat informatsiooni ning ühte autobiograafilist raamatut. Ka aastatepikkune järjepidev suurvõistluste jälgimine ning huvi kergejõustiku ja jooksmise vastu aitas uurimustööd koostada.  1. MUSTANAHALISED TÕEPOOLEST VALITSEVAD JOOKSUMAAILMA Võttes vaatluse alla viie populaarse jooksudistantsi, 100 m, 200 m, 1500 m, 5000 m ning maraton, viis maailma kiireimat meest läbi aegade, on tulemused ülekaalukalt mustanahaliste kasuks. Nimetatud edetabelis on 25st mehest 24 mustanahalised. Ainuke valge mees on 1500 meetri jooksja Fermín Cacho, kes hõivab oma tulemusega viienda koha. Lisaks näitavad tulemused seda, et kiireimad sprinterid tulevad Ameerika mandrilt, kesk- ja pikamaajooksjad aga enamasti Aafrikast. Saja ja kahesaja meetri jooksate seas jagavad tipptulemused

Turism

11

doc

Kergejõustik

km järel. Joogipunkte võib ka tihedamalt olla, kui ilmastikuolud seda nõuavad. Maanteel korraldataval 20 km käimisel peab ühe ringi pikkus olema kuni 2,5 km, 50 km käimisdistantsil aga kuni 5 km. 8. EESTI KERGEJÕUSTIKLASTEST OLÜMPIAMEDALIVÕITJAD: J. Uudmäe (kuld, kolmikhüpe 1980) J. Tarmak (kuld, kõrgushüpe 1972) E. Nool (kuld, kümnevõistlus 2000) R. Aun (hõbe, kümnevõistlus 1964) J. Lossmann (hõbe, maraton 1920) B. Junk (pronks, käimine 1952) B. Junk (pronks, käimine 1956) A. Klumberg (pronks, kümnevõistlus 1924) J. Tamm (pronks, vasaraheide 1980) J. Tamm (pronks, vasaraheide 1988) 9. MAAILMA REKORDID Mehed Ala Tulemus Nimi Riik Koht Aeg 9. september

Kehaline kasvatus

13

docx

Kergejõustik

Pärnu Hansagümnaasium R.S KERGEJÕUSTIK Juhendaja: Pärnu 2013 Sissejuhatus Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatavamaid spordialasid. Kergejõustik sisaldab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Kergejõustiku alla käib üle 40 ala. Suurem osa võistlusi peetakse staadioni või väljakutel. ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis või metsaradadel. Ajalugu Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka. Võisteldi ainult staadionijooksus mille pikkusdeks oli Olümpias 192,27 m, Ateenas, Epidauroses, Delfis ja mujal 150­190 m. Hiljem lisandusid pikemad jooksud, pentatlon ehk viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, staadionijooks ja maadlus) ning relvisjooks. Briti saartelt sai aastasadu hiljem alguse tänapäeva kergejõustik. 19. sajandi keskel alustati ala harrastamist Suurbritannia õppeasutustes. 1850 asutati Oxfordis Exeter Col

Sport/kehaline kasvatus

9

docx

Kergejõustiku maailmameistrivõislused Daegus

Tallinna Ühisgümnaasium Kergejõustiku maailmameistrivõislused Daegus Kehalise kasvatuse referaat Laura Jane Katriina Pesonen Juhendaja Maia Looskari Tallinn 2011 Sisukord Kergejõustikust üldiselt 3 Daegu MM lühikokkuvõte 4 Meeste tulemused 5 Naiste tulemused 7 Yohan Blake 9 Gerd Kanter 10 Kergejõustikust ülidiselt Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatavamaid spordialasid. See hõlmab jookse, s

Kehaline kasvatus

Meedia

Kommentaarid (1)