Mansid (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

8

doc

Referaat "Ugrikeeled"

........................................................................4 2. UGRI KEELED...................................................................................................................... 5 2.1 Ungari................................................................................................................................5 2.2 Handid...............................................................................................................................5 2.3 Mansid...............................................................................................................................6 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................................7 2  SISSEJUHATUS Referaadis on lähemalt kirjutatud ugri keelest, mis kuulub Uurali keelkonda. Enamus

Eesti keel

1

docx

Mansi keel

Mansi keel Mansi keel on Lääne-Siberis elavate manside räägitav soome-ugri keel, see kuulub soome-ugri keelte ugri harusse. Seda räägitakse Venemaal Obi jõe ja tema lisajõgede ääres. Mansi keele vananenud nimi on voguli keel. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 12 269 mansi. Algselt elasid mansid Uuralite läänenõlvadel, aga 11.-14. Sajandil tõrjusid komid ja venelased nad itta, teisele poole Uuraleid. Mansid on olnud Vene võimu all alates 16.sajandist, mil toodi suurem osa Lääne-Siberis Vene kontrolli alla. Juba 17. sajandil ületas venelaste arv nende kodumaal manside eneste arvuga. 18. sajandil mansid ristiusustati, aga see jäi suuresti formaalseks. 1931 loodi mansi kirjakeel ladina tähestiku, 1937 slaavi tähestiku põhjal. Mansi keeles pole võimalik saada haridust. Mansi keeles on kirjandust, tutum mansi kirjanik on Juvan Sestalov, kes kirjutas nii vene kui mansi keeles.

Eesti keel

87

docx

Soome-ugri rahvakultuur

"rahvusterritooriume" (nn Vene Föderatsiooni subjekte, vabariike või autonoomseid ringkondi), mille piirides on neil rahvastel teatud eriõigused. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist on soome-ugri rahvad hakanud nõudma õiguste laiendamist ja olemasolevate täielikku rakendamist. Tegelik situatsioon sõltub paljuski kohalikest poliitilistest tingimustest ning rahvaste endi osakaalust territooriumi elanikkonnast. Näiteks karjalased moodustavad Karjala vabariigis alla 10% või handid ja mansid alla 1% Handi-Mansi autonoomse ringkonna elanikkonnast, mistõttu nad ei suuda oma huvisid piisavalt kaitsta. Eriti problemaatiline on olukord nendel rahvastel, kellest suur osa elab diasporaas (nt mordvalased) või kellel ei ole autonoomset piirkonda (nt vepslased, sölkupid jne). Suur osa uurali rahvastest on ohustatud: paljud on ka füüsiliselt välja suremas nagu liivlased, vadjalased, isurid või eenetsid. HANDID

Kultuurid ja tavad

12

docx

Samojeedi rahvad

Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Samojeedi rahvad Koostas: Katariina Ingerma G1 RE-LO Juhendaja: Jane Markus Tallinn 2018 Sisukord 1 Sissejuhatus................................................................................................ 3 1.Neenetsid 1.1 Nimetus................................................................................................. 4 1.2 Asuala...................................................................................................4 1.3 Neenetsi keel...........................................................................................4 1.4 Neenetsite tegevusalad...............................................................................5 2. Eenetsid 2.1 Nimetus.............................

Kirjandus

16

docx

Udmurtide ja maride tänapäevane olukord - kellel on paremad võimalused oma keele ja kultuuri säilitamiseks ja miks

Udmurtide ja maride tänapäevane olukord: kellel on paremad võimalused oma keele ja kultuuri säilitamiseks ja miks? Keel ja kultuur on juba mitmeid sajandeid käinud käsikäes ning teineteist toetanud. Keel on kultuuri peamine edasikandja, sest minu arvates säilib kultuur puhtal kujul just emakeelsena. Emakeeles antakse edasi järeltulevastele põlvedele õpetussõnu, laule, jutustusi jpm. Oma kodutöös võrdlen Venemaa soome-ugri kultuuridest maride ja udmurtide kultuuri ja keele säilitamise võimalusi ning kirjutan lahti erinevate aspektide mõju, näiteks arvukus, asuala, ajalugu jne, kultuurile ja keelele. Kellel on paremad võimalused oma keele ja kultuuri säilitamiseks ja miks? Arvukus 2010. aasta Venemaa rahvaloenduse andmetel oli marisid 547 605, 2002. aastal oli nende rahvaarvuks 604 000 inimest. Kaheksa aastaga on maride arvukus vähenenud 9,4% võrra. Mari keelt pidas 2002. aastal emakeeleks 464 000 inimest, ehk 77% elanikkonnast. Marid on ainus soome-ugri rahvas V

Kirjandus

28

docx

Eesti keele sõnavara ja keelekontaktid

Kõige vanemad on tüved, millel leidub vasteid kõige kaugemates sugulaskeeltes, samojeedi keeltes: neenetsi, eenetsi, nganassaani, sölkupi, kamassi või matori keeles. Loomulikult on neil enamasti vasteid ka teistes uurali keeltes. Need tüved moodustavad uurali tüvevarakihi. Uurali tüved on nt ema, isa, kaks, kala, maa, mine-(ma), nool, päev, silm, vask. Vanuselt järgmise tüvevarakihi moodustavad tüved, millel on vasteid ugri keeltes: ungari, handi või mansi keeles. Need tüved moodustavad soome-ugri tüvevarakihi. Soome-ugri tüvede hulka kuuluvad nt ilm, jalg, käsi, leem, neli, näge-(ma), söö-(ma), talv, veri, öö. Läänemeresoome-permi tüvevarakihti kuuluvad tüved, millel on vasteid permi keeltes: udmurdi, sürjakomi või permikomi keeles. Läänemeresoome-permi tüved on nt amb, jaksa-(ma), kaas, kotkas, külm, lõuna, peni, rehi, säär, äi.

Eesti keele sõnavara ja keelekontaktid

14

doc

Karjalased - referaat

Karjalased Referaat  Tallinn, 2011 Karjalased on soome-ugri rahvas, mis elab Karjalas. Karjalased Elukoht Enesenimetus Märkused Päriskarjalase 19.­20. sajandil d ehk hakkasid seda nimetust vienakarjalase kasutama ka teised Karjala d karjalased. Nimetust on põhja- ja karjalaine seostatud keskosa karjalazet karjapidamiseks s soodsate loodusoludega, aga ka kariderohkete vetega. Aunusekarjala Karjala sed

Geograafia

85

rtf

Eesti kultuurilugu

Eurooplaste põlvnemine Praegu levinud arvamuse kohaselt, mida kinnitavad hulgalised mõõtmised, on kogu nüüdne inimkond pärit mõnest üksikust esiemast, kes elas Aafrikas umbes 70 000 aastat tagasi.Mingil põhjusel rändas see rahvas Aafrikast välja. Aga millist teed mööda? Ja kuidas ta Euroopasse jõudis? Miks üldse Aafrikast lahkuti? Võib-olla sai rahvast liiga palju. Võib-olla muutus kliima ebasoodsamaks.Üks ajaline pidepunkt on Homo sapiens `i ilmumine Euraasiasse umbes 40 000 aastat tagasi.Teine ajaline pidepunkt (vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp. Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. (A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, T. Tannberg, 1997:7 ).Aurignaci ( ajastu kuni umbes 28 000 eKr) migratsioon tähendas tänapäeva inimeste saabumist Euroopasse. Eesti geneetikud on pikka aega uurinud, kuidas kõigi maailma rahvaste esivanemad Aafrikast välja

Kultuurilugu

Meedia

Kommentaarid (0)