Mansi Keel (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

12

docx

Samojeedi rahvad

Tallinn 2018 Sisukord 1 Sissejuhatus................................................................................................ 3 1.Neenetsid 1.1 Nimetus................................................................................................. 4 1.2 Asuala...................................................................................................4 1.3 Neenetsi keel...........................................................................................4 1.4 Neenetsite tegevusalad...............................................................................5 2. Eenetsid 2.1 Nimetus.................................................................................................6 2.2 Asuala...................................................................................................6 2.3 Eenetsi keel....................................................

Kirjandus

8

doc

Referaat "Ugrikeeled"

......................7 2  SISSEJUHATUS Referaadis on lähemalt kirjutatud ugri keelest, mis kuulub Uurali keelkonda. Enamus materjalist on saadud internetist, mille põhjal on ka töö kirjutatud. Esimeses peatükis on kirjutatud üldiselt Uurali keelkonnast ning selle jagunemisest. Teises peatükis on juttu ugri keele jagunemisest ungari, handi ja mansi keeleks. Lähemalt on kirjutatud nende ajaloost ja keelest. 3 1. UURALI KEELKOND Uurali keeli kõnelevaid rahvaid on uuemate andmete ja hüpoteeside järgi Euroopas elanud juba kümmekond aastatuhandet. Tänapäeval on uurali keeli rääkivaid rahvaid maailmas kokku umbes 23 miljonit inimest. Veel enne Suurt Rahvasterändamist kõneldi Ida- ja Kesk- Euroopas peamiselt uurali keeli

Eesti keel

12

pdf

Soome-Ugri keelkond

m.a. Soomevolga haru edasine jagunemine toimus indiaanikeelte kõnelejaid arvatakse 1000−500 aastat e.m.a ning umbes 2000 aastat tagasi jagunes läänemere- ( *on märgitud väljasurnud keeled ) kokku olevat umbes samapalju, kuid soome haru algkeelteks, ühest pärineb ka eesti keel. liivi indiaanikeeli on palju rohkem – üle Võrreldes indoeuroopa keelepuuga on uurali keelepuu algkeelte ja nende eesti 600

Eesti keele ajalugu

87

docx

Soome-ugri rahvakultuur

2 Uurali keeli on olnud tavaks jaotada suurematesse rühmadesse järgmiselt: läänemeresoome (liivi, eesti, vadja, soome, isuri, karjala, vepsa), saami, volga (ersa, moksa, mari), permi (udmurdi, komi), ugri (ungari, handi, mansi) ja samojeedi (neenetsi, eenetsi, nganassaani, sölkupi) keeled. On teada ka mitu uurali keelkonda kuulunund väljasurnud keelt nagu volga rühma merja või lõunasamojeedi kamassi keel. Siiski peab teadvustama seda, et keelte klassifitseerimine ei vasta iial täpselt reaalsele situatsioonile ja keelte omavahelised piirid on tunduvalt keerukamad kui traditsioonilises skeemis. Ka keelte ja murrete vahel on pahatihti raske selget joont tõmmata ning keeleteadlased on ise selle koha pealt eri arvamusel. Mõned keeled jagunevad mitmeks väga erinevaks murdeks, millest on tehtud

Kultuurid ja tavad

4

doc

Soomlased

Soome keelt räägitakse peamiselt Soomes, kuid seda rääkivad vähemused on Rootsis, Norras, Venemaal ning Eestis. Mõnisada tuhat hiljuti emigreerunud soomlast elab Rootsis. Ka Ameerika Ühendriikides ning Austraalias on soome immigrantidest vähemusi. Väikesed kogukonnad on ka Argentinas ja Brasiilias. 16. sajandil pandi alus soomekeelsele haridusele (esimene soomekeelne raamat oli aabits Abckiria, 1543), varem kasutati hariduskeelena valdavalt rootsi keelt. Alles 1863. aastal sai soome keel võrdselt rootsi keelega ametlikuks keeleks Soomes. Saamid (laplased) asustavad 150-300 kilomeetri laiust maariba Põhja-Jäämere ääres Kesk- Skandinaaviast Koola poolsaare idarannikuni. Saamimaa jaotub nelja riigi ­ Norra, Rootsi Soome ja Venemaa ­ vahel. Pealinna Saamimaal ei ole. Ülesaamilised asutused on jagunenud mitme keskuse vahel: Guovdageaidnu (Kautokeino) ja Karasjohka (Karasjok) Norras, Ohcejohka (Utsjoki) ja Ana'r (Inari) Soome

Ajalugu

6

doc

Soome-Ugri sugulusrahvad

Keel: Osadel Soome-ugri rahvastel on noored kirjakeeled , mõnel kirjakeel loomata ( vadjalastel ) või käibelt kadunud ( liivlastel, krajalastel, isuritel, vepslastel ). Tüübilt aglutineervivad. Eesti keel kuulub soome-ugri keelte rühma, mis koos samojeedi keeltega moodustab uurali keelte rühma. Selleks et mõista eesti keele ja tema kõnelejate päritolu, peame liikuma üsna ulatuslikult ajas ja ruumis ning arvestama terve rea mitmesuguste teaduste uurimistulemustega. Rahva osas on selleks kujutlus eestlaste saabumisest Eestisse umbes 5000 aasta eest kaugemal idas paiknenud algkodust ning eestlaste muistsest ja praegusest mongoliidisegususest. Keele osas on

Kirjandus

12

docx

KOMID

Nii sürja- kui permikomide enesenimetus on komi. Algselt tähendas “komi” ilmselt inimest. 1989. aastal oli Venemaal 336 309 sürja- ja 147 269 permikomi. 2002. aasta rahvaloenduse esialgsetel andmetel elas samal territooriumil umbes 293 406 sürja- ja 125 235 permikomi. Viimase rahvaloenduse järgi, mis oli 2010. aastal oli neid vastavalt 156 099 ja 63 106. 1 Keel Komi keel kuulub soome-ugri keelte permi hulka. Samasse rühma kuuluv udmurdi keel on komi keele lähim sugulaskeel. Komi keel jaotub kaheks peamiseks murderühmaks: põhja ehk sürjakomi ja lõuna ehk permikomi. Vene traditsioonis käsitletakse neid kahe lähedase sugulaskeelena. 2002. aasta rahvaloenduse andmeil oli nii sürja- kui ka permikomide emakeelsus 71%. Komi kirjakeele traditsioonid ulatuvad tagasi 14. sajandisse. Komi vabariigi riigikeele on komi keel kõrvuti vene keelega

Eesti ja soome-ugri keeleteaduse alused

16

docx

Udmurtide ja maride tänapäevane olukord - kellel on paremad võimalused oma keele ja kultuuri säilitamiseks ja miks

kirjaoskamatu talupojarahvas ning kusjuures vaid 8% udmurtidest kuulutas end avalikult oma traditsioonilise usu kandjaiks, suur osa ülejäänuist oli seda aga varjatult. 20. sajandi algul sündis lõpuks udmurdi haritlaskond, kirjakeel ja professionaalne kultuur. Kui maride piirkonnast ei saanud suurt tööstuspiirkonda ning enamik marisid säilitasid oma keele ning põliselanikkond säilis, siis jäid udmurdid oma põlisel asualal tugevalt vähemusse. Udmurdi keel tõrjuti avalikust elust kõrvale ja linnadest seda eriti kuulda ei olnud, sest sotsiaalne keskkond oli vaenulik. (ERM, Eesti Rahvamuuseum, 2002) Seega on ajalooliselt maride keel ja kultuur paremini ja rohkem muutumatuna säilinud, kui udmurtidel, sest tegelikult oli Marimaa maavarade poolest suhteliselt vaene, samas aga udmurtide piirkonnas oli rohkem metallimaaki ning seetõttu saadeti ka rohkem vene talupoegi Udmurtiasse, kui Marimaale. See oli udmurdi

Kirjandus

Meedia

Kommentaarid (0)