50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-05-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
31 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
fzzz
Õppematerjali autor
Pandivere ning Sakala kõrgustikul. Moreentasandikud on kujunenud valdavalt jääliustiku all põhjamoreeni väljasettimisel Moreenküngastikud · Moreeni künklikel kuhjatistel ja nendevahelistes nõgudes ja tasandikel kujunenud maastikud. · Kagu-Eesti kõrgustikud (Otepää, Haanja, Karula) Moreenküngastikud Karula kõrgustik Otepää kõrgustik Otsamoreen · Otsamoreen liustiku serva ees moodustunud kaarjas vallikujuline pinnavorm. · Lääne-Saaremaa kõrgustik · Vaivara Sinimäed Vaivara Sinimäed Oos Oosid e. vallseljakud on jää sulamisvee setetest (liivast, kruusast, veeristest) koosnevad järsunõlvalised ja sageli teravaharjalised vallid, mis võivad moodustada kümnete kilomeetrite pikkuseid oosiahelikke (oosistikke). Eesti suurimad oosistikud · Pandivere kõrgustiku oosistikud · Iisaku-Illuka Rakvere oos Mõhn
Eesti pinnamood Pinnamood ehk reljeef on maakoore pealispinna kuju ja see koosneb väga mitmesugustest pinna- vormidest. Pinnavormid on maakoore pealispinna osad, mis erinevad ümbritsevast alast kõrguse, väliskuju, siseehituse ja tekke poolest. Kõrgustikud on ümbrusest kõrgemad alad, millel esineb mitmesuguseid kõrgendikke, nõgusid, orge jt väiksemaid pinnavorme Madalikud on kuni 50m kõrgused tasandikud, mis on pikka aega olnud mere ja suurte järvede poolt üle ujutatud. Nõod ja orundid lahutavad üksteisest kõrgustikke. Nõod on keskelt madalamad ning servadest kõrgemad suletud pinnavormid,
Orundid Väike Emajõe orund Võru orund Kõrgeim pank Ontika 56 m Mõisted Kõrgustikud -suure pindalalised ümbrusest kõrgemad lauskamaa osad, millel esineb kõrgendikke, nõgusid ja orge Lavamaad -e. platood ümbrusest kõrgemad tasandikud, mida enamasti ääristavad astangud Madalikud -kuni 50 m kõrgused tasandikud Nõod -keskelt madalamad ning servadest kõrgemad suletud pinnavormid Orundid -piklikud laiapõhjalised avatud pinnavormid Balti klint -kulutus astang Platvorm -suur maakoore osa, mis koosneb kurrutatud kristallsete kivimitega aluskorrast ning seda katvast kuurutamata kivimitega pealiskorrast Pinnakate -pealiskorra pindmine osa, mis koosneb pudetatest setetest Aluspõhi -kõik pinnakatte all olevad kivimid Kilp -aluskorra positiivne kurd, mis ulatub läbi pealispinna ja paljandub otse
PINNAMOOD Pinnamood e. reljeef on maakoore pealispinna kuju ja see koosneb väga mitmesugustest (aja jooksul muutuvatest) pinnavormidest. Pinnavormid on maakoore pealispinna osad, mis erinevad ümbritsevast alast kõrguse, väliskuju, siseehituse ja tekke poolest. Liigitatatakse nende tekkeloo põhjal. Kõrgustikud on ümbrusest kõrgemad alad, millel esineb mitmesuguseid kõrgendikke, nõgusid, orge jt väiksemaid pinnavorme. Pandivere - Emumägi 166m. Tasase pinnamoega kulutuskõrgustikud. Sakala - Rutumägi 146m. - ilmestavad rohked ürgorud (nt Karksi). Tasase pinnamoega kulutuskõrgustikud. Haanja - Suur Munamägi 318m
Inimtegevuse tulemusel on tekkinud maavarade rikastamise ja kasutamise jääkproduktid- aheraine,põlevkivituhk(Kirde-Eestis). Pinnakate on meil peamine muldade lähtekivim,oluline veereziim ning vete keemilie koostise kujundaja. Pinnakattest koosnevad kõik kuhjelised ning osa kulutuspinnavorme,see määrab erinevate maastike põhijooned. 4.PINNAMOOD Pinnamood ehk reljeef on maakoore pealispinna kuju ja see koosneb väga mitmesugustest (aja jooksul muutuvatest) pinnavormidest. Pinnavormid on maakoore pealispinna osad,mis erinevad ümbritsevast alast kõrguse , väliskujumsiseehituse ja tekke poolest. Kõige sagedamini liigitatakse pinnavorme nende tekkeloo põhjal. Millised on eesti reljeefi suurvormid? Eesti asub hiigelsuure Ida-Euroopa lauskmaa loodeservas. Pinnamood on tasane, väikeste kõrgusvahedega. Suur Munamägi (318m) haanja kõrgustiku keskosas on kogu Baltikumi kõrgeim punkt. Eesti pinnamoes vahelduvad kõrgustikud ja lavamaad lainjate tasandike,madalike,nõgude ja
koostis.Murenemine on küll terviklik protsess,kuid sõltuvalt kivimite purunemise viisist eristatakse füüsikalist ja keemilist murenemist. Pinnavormideks võib olla jõeorg, voor, sandur, aga ka näiteks tuhamägi. Pinnavormi suurus ei ole piiratud. Pinnavormiks on nii Himaalaja mäestik (megavormid) kui ka väikesed vihmauurded (nanovormid). Voor on madal sujuvate piirjoontega piklik peamiselt moreenist koosnev küngas. Voored tekivad mandrijää vooliva ehk kulutus-kuhjelise tegevuse tagajärjel liustiku serva lähedal. Voore pikitelg on enam-vähem paralleelne liustiku liikumissuunaga, mis annab meile võimaluse teha järgi liustiku liikumist. Voore nõlv on enamasti lauge. Voorte kõrgus on 8...60 meetrit, keskmiselt 30 meetrit. Pikkus 400 meetrist mõne kilomeetrini, keskmiselt poolteist kilomeetrit. Kujult meenutavad voored leivapätsi. Voored on Eestis tavaliseks pinnavormiks. Eriti esinduslikud on voored Jõgeva
6. Voored on leivapätsikujulised künnised, mis on tekkinud liustiku kuhjava ja kulutava tegevuse tulemusel. Oosid ehk vallseljakud on enamasti liivast, kruusast või veerisest koosnevad järsunõlvalised ja sageli teravhaljalised vallid, mis võivad moodustada kümnete kilomeetrite pikkusi oosiahelikke. Mõhnad liivast ja kruusast koosnev liustiku sulamisveetekkeline positiivne pinnavorm, mis on enamasti ümara põhiplaaniga. Luited Tuul haarab lahtimurenenud kivipuru kaasa ja kannab seda edasi mööda kivimi pinda. Liiva ja kruusaterasid veeretab tuul edasi, kui kõige peenemad ja kergemad osakesed hõljuvad edasi. Kuhjub ühte kohta ning tekib luide. Rannavallid merepõhjast tormilainega rannale heitunud liivast, kruusast või klibust koosnevad
Pealiskorrakivimi iseloom mõjutab põhjavete liikumist , muldade teket, taimetikku ja mitmeid loodusprotessse, mulla omaduste kaudu oluliselt ka inimtegevust. Kvaternaari ladestu ehk pinnakate Pinnakatteks nimetatakse kõige nooremaid ja kõige pealmisi pudedaid setteid, mis on kujunenud viimase 1,5 2 miljoni aasta jooksul. Harilikult koosneb pinnakate vanemate kivimite murenenud peamisest kihist. Eestis on pinnakate kujunemises olulist rolli etendanud mandrijää, mis viis suure osa varasemast murendmaterjalist minema või paigutas ümber ning tõi uut materjali asemele. Pinnakattes on valdavad Pleistotseeni setted, Holototseeni setted katavad Pleitotseeni katkendlikult ja õhukeseke kihina. Pinnakate on Eestis kõikjal võrlemisi õhuke: Põhja,Lääna, ja KeskEestis on see enamasti alla 5 meetri, paepealsetel isegi kohati puudub. LõunaEesti tasandikel on pinnakate paksus 10m piire.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid