Maksukorralduse seadus (MKS) 1. Mida reguleerib MKS? Maksukorralduse seadus reguleerib maksuhalduri ja maksukohustuslase õigused, kohustused ja vastutuse, maksumenetluse korra ning maksuvaidluste lahendamise korra. (MKS § 1 lg 1). 2. Mis on maks? Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. (MKS § 2) 3. Millised on riiklikud maksud? Tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid ja raskeveokimaks. (MKS § 3 lg 2) 4. Kes on riiklike maksude haldur ja kes kohalike maksude maksuhaldur? Riiklike maksude maksuha
Kui pärast tagastusnõude täitmist selgub, et selleks puudus seaduslik alus, teeb maksuhaldur summa tagasinõudmise kohta otsuse. Otsuse tegemisel juhindutakse maksuotsuse kohta sätestatust. Tagastusnõude täitmise pikendamise või peatamise korral käesolevas seaduses või maksuseaduses sätestatud juhtudel on maksukohustuslasel õigus tagastusnõude täitmisele, kui maksukohustuslane esitab piisava tagatise. 52. Mis on maksuvõla ajatamine ja millistel tingimustel on võimalik maksuvõlga ajatada? Maksuhalduril on õigus makseraskustes maksukohustuslase taotlusel ajatada tema maksuvõla tasumine, samuti sellise teadaoleva kohustuse tasumine, mille täitmise tähtpäev ei ole saabunud. Maksuvõla tasumise ajatamine ei vabasta maksukohustuslast jooksvate maksukohustuste täitmisest. 53. Millistel juhtudel maksuvõlg kustutakse? Riiklike maksude maksuhaldur kannab maha/kustutab:
MAKSUDE ARVESTUSE KORDAMINE MAKS: Panus valitsuse toetamiseks, mida kogutakse isikutelt, varalt või ettevõtetelt. Riigiks olemise hind / kodanikuks olemise hind. Seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud, ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. MÕISTED: 1) Maks - rahaline kohustus ilma otsese vastutasuta; 2) Koormis - mitterahalise iseloomuga kohustus; 3) Trahv, sunniraha - mõjutusvahend käitumise suunamiseks; 4) Riigilõiv - tasu toimingu sooritamise või dokumendi väljastamise eest; 5) Sundkindlustus - kohustuslik makse, mis on seotud avalik-õigusliku soosinguga 6) Tasud - üldjuhul ei ole maksud. MAKSUSTAMISE AJALUGU EESTIS: 1918-1930 (ots
RP089 (2009/2010) MAKSUDE ARVESTUS Õppejõud Janek Keskküla KODUS: otsida mingi maksuvaidlus MA ja juriidilise isiku vahel. Lahti rääkida probleemi asjaolud, probleemi algus, lahenduskäik (kohtus käimised), tulemus, seaduse vastavad §§-d, oma kommentaarid. NB! Kooskõlastada õpetajaga teema! 1b (b 2250 0,0286) * 0,21 0,0286 = n Maksud Eesti Vabariigis Redaktsiooni jõustumise kpv. : 01.01.2010 Redaktsiooni kehtivuse lõpp : Hetkel kehtiv Maksukorralduse seadus: § 2. Maksu mõiste Maks on seadusega või seaduse alusel valla või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik õiguslike ülesannete täitmiseks või se
§106 (1) 51. Millistel juhtudel on õigus tagastusnõude tähtaega peatada või pikendada? Riiklike maksude maksuhalduril on õigus peatada käesoleva seaduse §-s 106 nimetatud tagastusnõude täitmine juhul, kui maksukohustuslase tegevuses on tuvastatud käesoleva seaduse või maksuseaduste rikkumise tunnuseid ning seoses rikkumisega on alustatud kriminaalmenetlust või väärteomenetlust. §107 (1) 52. Mis on maksuvõla ajatamine ja millistel tingimustel on võimalik maksuvõlga ajatada? Maksuvõla ajatamine on see, kui makseraskustes maksukohustuslase ei pea maksma mingi aeg võlga, kui ta on selleks loa saanud. Tingimused: varaline seisund, majandusnäitajad, varasemad maksukohustuste täitmised, ajatamise otstarbekus, tagatise olemasolu. §111 (1);(2) 53. Millistel juhtudel maksuvõlg kustutakse?
Näiteks võib olla maksuvõlg tekkinud vääramatu jõu/ sündmuse tagajärjel - sellises situatsioonis kasutab maksuhaldur kaalutlusõigust ja võib maksuvõla kustutada. 6) Õiguse minetamine – ei esitata tähtaegselt nõuet või kaebust. nö magatakse tähtajad maha. Seega on kaebuse vmt õiguse kasutamise aeg möödunud ja ei ole enam võimalust seda kasutada. 6 INTRESSID JA MAKSUVÕLA TASUMISE AJATAMINE 6.1 INTRESSID Intressi kohustus võib tekkida nii maksukohustuslasel (§116) kui maksuhalduril (§115). Kui intressi kohustus on maksukohustuslasel siis esitab maksuhaldur talle intressi nõude 1 aasta jooksul. Intressinõude võib esitada ka mõne teise samaaegselt esitatava haldusaktiga koos (tavaliselt intressid seotud maksuvõla mittetasumisega) kuid dokumentidena peavad olema eristatavad.
Maksunduse loengukonspekt 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................5 1 TULUMAKS.................................................................................................................................................5 1.1 Maksu objekt ja maksumaksja...............................................................................................................5 1.2 Resident ja mitteresident........................................................................................................................6 1.3 Maksu laekumine....................................................................................................................................6 2 ÜKSIKISIKU TULU MAKSUSTAMINE....................................................................................................7 2.1 Kapitalitulude maksustamine....
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud Veebruar 2014 Käesoleva analüüsi on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (Tea Danilov, Thea Palm, Riina Piliste, Kristina Ojamäe), saades kaastööd ja abi Rahandusministeeriumilt (Thomas Auväärt, Janika Aigro, Kadri Siibak), Justiitsministeeriumilt (Indrek Niklus), Sotsiaalministeeriumilt (Karin Kiis), Finantsinspektsioonilt (Andre Nõmm) ning Tarbijakaitseametilt (Andres Sooniste, Kristi Koora). Sisukord 1. LAENUPAKKUMINE .......................................................................................................................... 2 1.1. Analüüsi objekt ........................................................................................................................ 2 1.2. Turu maht ................................................
Kõik kommentaarid