Facebook Like
Hotjar Feedback

Maksunduse valdkonna mõisted (1)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
MAKSUNDUS

  • MAKSUNDUSE VALDKONNA PÕHIMÕISTED:
    • Maksustamine – maksude kehtestamine või määramine
    • Makse – kohustuste täitmiseks või millegi eest makstav rahasumma
    • Maksudeklaratsioon – tulu-, käibe- või kaubadeklaratsioon, maksuaruanne või muu maksu suuruse arvutamiseks ettenähtud dokument, mille maksumaksja või maksu kinnipidaja on maksu- või tolliseaduse alusel kohustatud esitama maksuhaldurile .
    • Maksuhaldur – täidesaatva riigivõimu asutus, kelle ülesandeks on jälgida maksuseaduse täitmist.

  • Riiklike maksude maksuhaldurid on Maksu- ja Tolliamet ning nende piirkondlikud asutused.
  • Kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus.
    Vald või linna võib vastavalt kohalike maksude seaduses sätestatule sõlmida Maksu- ja Tolliametiga lepingu, millega kohaliku maksu maksuhalduri ülesanded antakse üle Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele.
    Vallad ja linnad võivad sõlmida omavahel halduslepingu, millega antakse lepinguosalistes valdades ja linnades kehtestatud sama liiki kohalike maksude maksuhalduri ülesanded ühe lepinguosalise valla või linna ametiasutusele.
    • Maksuhalduri ettekirjutus – ettekirjutus mingi makse tasumiseks või muu toimingu sooritamiseks.
    • Maksu kinnipidaja – isik, kes maksuseaduse alusel on kohustatud maksumaksjalt maksu kinni pidama ja maksuhalduri pangakontole üle kandma.
    • Maksukohustus – seaduses sätestatud teokoosseisu saabumisel vahetult tekkiv kohustus.
    • Maksukohuslane – isik, kes maksuseaduse kohaselt on kohustatud maksma maksu.
    • Maksukoormus – näitaja, mis arvutatakse eelarveaastal riigis tasutud maksude kogusumma suhtena rahvamajanduse kogutoodangusse.
    • Maksukorraldus – maksusüsteem, maksuseadustele esitatavad nõuded, maksumaksja, maksu kinnipidaja, garandi ja maksuhalduri õigused, kohustused ja vastutus ning maksuvaidluste lahendamise kord.
    • Maksukuritegu – maksudeklaratsiooni esitamisest või maksude tasumisest kõrvalehoidumine, maksuobjekti varjamine vms kriminaalseaduses ettenähtud tegu.
    • Maksumaksja – isik, kes maksuseaduses sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud maksu maksma, samuti isik, kes tolliseaduses sätestatud tingimustel on kohustatud maksma impordi ja ekspordiga seotud makse ja isik, kes reaalselt maksu tasub.
    • Maksumenetlus – maksu määramiseks vajalike asjaolude tuvastamine , maksu määramine kas deklaratsiooni esitamise teel või maksuhalduri poolt haldusakti väljaandmisel, maksu tasumine, samuti maksunõude sundkorras sissenõudmine.
    • Maksumäär – aritmeetiline näitaja, mille abil saab välja arvutada konkreetse maksusumma.
    • Maksunõue – seaduse alusel tekkiv maksu tasumise nõue, mille võib kuni selle aegumiseni täitmisele pöörata.
    • Maksuobjekt – tegevuse või toimingu resultaat , asi või väärtus, mida maksustatakse.
    • Maksuparadiis – ehk madala maksumääraga territoorium – on välisriik või välisriigis asuv iseseisva majandusjurisdiktsiooniga territoorium, kus ei kehtestatud juriidilise isiku teenitud või jaotatud kasumilt võetavat maksu või kus sellise maksu suurus on väiksem kui 2/3 tulumaksust, mida Eesti residendist füüsiline isik peaks maksma niisama suurelt ettevõtlustulult vastavalt TMS-le. (VVm nr 11; 11.01.2000 – Austria Vabariik, iirimaa, Itaalia, Jaapan, Kanada , Leedu, Läti, Norra, Poola, Rootsi, Soome jt).
    • Maksuseadus – konreetse riikliku maksu kehtestamise seadus, mis peab sisaldama maksu nimetust , maksu objekti, maksumäära, maksumaksjat, maksu laekumise kohta, maksu tasumine tähtpäeva või tähtaega, maksude tasumise korda, maksuseaduse rakendamise korda, võimalikke maksusoodustusi ja nende rakendamise korda.
    • Maksusoodustus – õigusnormis sisalduv eritingimus, mis võib vabastada isiku maksukohustustest, arvata konkreetse objekti maksustatavate objektide ringist välja, vähendada maksumäära või teha üldnormides muid korrektiive, mis viivad maksusumma vähendamisele.
    • Maksustamisperiood – tasumisele kuuluva maksu arvestamise aluseks olev ajavahemikkalendriaasta , kuu vm ajavahemik.
    • Maksusumma – maksuseaduse kohaselt tasumisele kuuluv summa.
    • Maksusüsteem – riiklikest ja kohalikest maksudest koosnev süsteem.
    • Maksuteade – maksuhalduri väljastatud kirjalik teade tasumisele kuuluva maksusumma kohta.
    • Maksuvabastus teatava isikukategooria vabastamine maksu tasumisest (subjektiivne maksuvabastus) või teatava maksuobjekti jätmine täielikult või osaliselt maksustamata (objektiivne maksuvabastus).
    • Maksuvaidlus – maksuhalduri ettekirjutuse vaidlustamine kohustatud isiku poolt.
    • Maksuvõlg – maksumaksja poolt tähtpäevaks tasumata või maksu kinnipidaja poolt tähtpäevaks ülekandmata jäetud maksusumma, tähtpäevaks tasumata või üle kandmata jäetud maksusummalt arvestatud intress või tähtpäevaks tasumata tollivõlg.
    • Maksõigus – maksustamist reguleerivate õigusnormide kogum, finantsõiguse valdkond.
    • Maksuõigussuhe – maksuseaduse alusel tekkiv õigussuhe maksumaksja ja maksu saaja vahel, millest tulevad kummagi poole õigused ja kohustused.
    • Maa maksustamishind – korralisel hindamisel määratav maa maksustamise alus.
    • Tehing – (TSÜS 5. Peatükk) on õigustoiming, mis on suunatud tsiviilõiguse ja –kohustuse tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele. Tehingud on ühepoolsed ja kahe- või mitmepoolsed ( lepingud ). Tehingus on oluline isiku tahe , mis on väljendatud tahteavalduses. Tahe peab olema kujunenud tegelikke asjaolusid teades ja neist õiget ettekujutust omades . Tahteavaldus võib olla väljendatud otseselt või või kaudselt . Tehingu kohta käivaid sätteid kohaldatakse ka õigustoimingu suhtes, mis ei ole tehing kui seadusest ei tulene teisiti. Otsene on tahteavaldus, milles otseselt avaldub tehingu tegemise tahe, mis võib väljenduda kõnes, kirjas või märkides, millel on sõnaline tähendus. Kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tehingu tegemise tahet.

  • MAKSUNDUSE AJALOOST
    Makse on inimesed maksnud juba tuhandeid aastaid. Makse võeti sajandeid enne meie ajaarvamist Hiinas, Babüloonias, Pärsias, Vana-Kreekas, Roomas jm. Maksustati enamasti omandit (maad) ja isikuid. Eriti levinud oli isikumaks nn. Pearaha kujul. Alguses tasuti makse valdavalt natuuras. Kuna maksude kogumine oli küllaltki tülikas, siis müüsid valitsejad tihti oma maksuvõtmisõiguse maksurentnikule, kes tasus valitsejale korraga mingi kindla summa ja korraldas seejärel maksude sissenõudmist oma äranägemise järgi.

    Majandussuhete areenile ilmusid maksud kohe riigi tekkimisel. Riik vajas oma ülesannete täitmiseks raha. Karl Marx on väga tabavalt öelnud: „Maks on emarind, mis toidab valitsust“.
    Pikka aega peeti makse ainult riigi erakorraliseks tuluks. Feodaalriigi peamised tulud laekusid valitseja maavaldustest – domeenidest (maavalduse osa, mida feodaal ise majandab) ja regaalidest. Regaaliks nimetati valitseja ainuõigust mõnest majandusharust tulu saada. Tuntumad olid müntimis-, jahi-, kalapüügi- ja kaevandamisregaal jt.
    Riigi tähtsaimaks tuluallikaks muutusid maksud kapitalismi tekkimisel. Samas omandas maks ka rahalise iseloomu. Maksustamisteooria esimesed märkimisväärsed sammud astuti Inglismaal, kus kapitalism arenes kõige varem. F.Engels peab rahandus - ja maksude teooria loojaks inglise majandusteadlast Adam Smith’i.
    Adam Smith ( 1723 -1790) sõnastas oma põhiteoses „Rahvaste rikkus“ maksude neli põhinõuet:
    • (1)“igaüht tuleb maksustada vastavalt tema varale ja sissetulekule“ (maksevõimelisuse printsiip);
    • (2)“igaüks peab teadma, kui palju, kus, kuidas ja millal ta peab maksu maksma“ (määratletuse printsiip);
    • (3)“maksu maksmine peab olema korraldatud maksumaksjale võimalikult sobivalt“ (mugavuse printsiip);
    • (4)“maksustamiskulud peavad olema minimaalselt“ (odavuse printsiip).

    Smith pidas rahva rikkuse allikaks maad, tööd ja kapitali, mille maksustamist ta püüdiski korrastada.
    Maksud on kehtestatud riigi ja OV (omavalitsuse) avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks vajaliku rahha kogumiseks. Seega peavad nimetatud organid eelnevalt ära määratlema oma tegevuse mahu ja prioriteedid tulevaseks perioodiks , nad peavad määratlema kulutuste kogumahtu tuleviku üritusteks ja seejärel on nende ülesanne kehtestada võimalikult soodsad maksud ühiskonnale.

  • MAKSUDE KOGUMISE TEHNOLOOGIAD
    Antud tehnoloogiaid on Eestis kaks, mille alusel maksumaksja on kas:
    • Füüsiline isik või
    • Juriidiline isik

    Füüsilise isiku puhul rakendatakse tsentraliseeritud maksukogumise tehnoloogiat, milles maksumaksjal on passiivne roll ja maksuhalduril aktiivne roll – kõik asjad tsentraliseeritakse ühte kohta. Maksukohuslane ainult esitab tuludeklaratsiooni ja ise nad makse välja ei arvesta vaid haldur arvutab välja maksu summa ja tagastatava enammakstud summa või vajadusel nõudma juurde kui on vähem makstud. Füüsilised isikud ei pea enam midagi tegema, kõike teeb maksuhaldur. Meie vaid vaatame kas see on õige ja kinnitame selle. Küsimus on selles, kas maksuhaldus teab kõiki meie kulusid , et need sinna kirja panna. Maksuhaldur ei pruugi täpselt teada ümbrikupalka, üüritulusid (väga raske tõendada).
    Juriidiliste isikute puhuldetsentraliseeritud tehnoloogia ehk maksuhalduril on passiivne roll ja maksumaksjal (juriidilisel isikul) aktiivne roll – on juhul kui maksukohuslane peab pidama raamatupidamist ja maksuarvestust ise oma kulu ja kirjadega, deklareerima need maksuhaldurile ja tähtaegselt maksusumma riigi eelarvesse üle kandma. Maksuhalduri roll on erinevaid tegevusi kontrollida. Maksuhalduril on aktiivne roll siis kui on tegemist rikkumistega. Seni kuni rikkumisi ei esine teeb maksuhaldur vaid pistelisi maksude arvestamise õigsuse üle kontrolli.

  • MAKSUSTAMINE PÕHIMÕTTED, ALUSED e. BAASID
  • Eksistentsi printsiip – kui midagi on olemas, tuleb selle pealt ka maksu maksta – olemasolu, haldamine , valdamine. ( maamaks , kinnisvara-, paadi-, isiku-, mootorsõidukimaks). Kinnisvata-, paadi-, isiku- ja loomapidamismaksu meil ei ole!
  • Kirgede printsiip – mis on seotud inimese edevuse ja tarbimisvajadusega (karusnahkade, alkoholi- ja tubakaaktsiis ning hasartmängumaks, mitteriiklikud loteriide tulumaks , kütuseaktsiis, loomapidamismaks ). Meil ei ole karusnahkade aktsiisi ja mitteriiklikuid loteriide tulumaksu.
  • Õnneliku juhuse printsiip – mitteriiklike lotovõitude tulumaks, kinke- ja pärandimaks (Eestis ei eksisteeri).
  • Tubliduse printsiip – seotud riskijulguse ja majandusliku aktiivsusega samuti põhinevad tublidusel ja edukusel (tulumaks, käibemaks, sotsiaalmaks ).
    Demokraatlikus riigis on maksude maksmine ühiskondlik leping, mille täitmist Eestis reguleerivad maksukorralduse seadus (www. riigiteataja .ee) ja igale maksule eraldi kehtestatud maksuseadused (Lisa 1). Maksustamine on võrreldes muude regulatsioonidega üpris muutlik protsess ja see toob kaasa palju ebameeldivusi maksude arvestajaile.
    Maksusüsteem peab lähtuma ühetaolisuse põhimõttest.
    Kõiki ühesugustes tingimustes maksustatavaid maksumaksjaid tuleks kohelda võimalikult ühetaoliselt (sotsiaalmaks, käibemaks 0%).
    Maksustada tasub ainult rikkust. Kõige pealt hakati maksustama maad. Maad võib kasutada oma rikkuse kasvatamiseks.

  • MAKSUD JA RAAMATUPIDAMINE
    Raamatupidamis- ja maksuarvestused on vägaggi erinevad tegevused, mida reguleerivad erinevad seadused. Kõigi arvestuste algpunkt on siiski ühine ja selleks on tehing. Tehingud registreeritakse ja kajastatakse erinevat liiki arvestustes algdokumentide alusel. Seejuures on dokumendi arvesse võtmiseks esitatavad nõuded erinevates arvestustes erinevad.
    Raamatupidamise ja maksude arvestamise põhimõtteline erinevus on aga selles, et maksuarvestust peetakse ja aruandeid (deklaratsioone) esitatakse riigi poolt kehtestatud reeglite järgi, kuid raamatupidamist peetakse endatehtud sise-eeskirjade järgi.
    Raamatupidamist reguleerib vaid üks seadus – raamatupidamise seadus. Lisaks sellele tuleb juhinduda heast raamatupidamistavast, mis on välja kujunenud aastatepikkuses äripraktikas. Maksuarvestuse tulemused kajastuvad eri liiki maksudeklaratsioonides, mis saadetakse üksnes maksuametile. Raamatupidamisarvestuste tulemused vormistatakse ühtse majandusaasta aruande koosseisus ja see esitatakse investorile ja äriregistrile.
    Raamatupidamine on üks ettevõtja sisefunktsioonidest ja seda reguleerib üks seadus, mis definitsioonide ja printsiipide näol annab vaid raamid ettevõtja omaloomingule. Maksuarvestust reguleeritakse erinevate seadustega ja juhenditega ning ettevõtja vabadus piirdub vaid sätete ja majanduslike faktide sobilikus tõlgendamises.
    Tulumaks tuleb välja maksta palga väljamaksmisele järgneva kuu 10.kuupäevaks (kassapõhine arvestus). Paranduse juurde dokumentide rekvisiidid – parandustegevuse kuupäev, paranduse tegija ametinimetus ja allkiri .

  • MAKSUTEOORIAD
    Maksude õigustatuse, eesmärkide ja maksude õiglase jaotuse selgitamiseks on kasutusel olnud palju teooriaid :
  • Ekvivalendi teooria – tuleneb ühest riigi tekkimisega seotud teooriast (nn lepingu teooria – Hobbes ). Inimesed otsustavad rajada riigi selleks, et tagada kord ja julgeolek, hoida ära sõdasid. Riigi loomist on käsitletud lepingu sõlmimisena ja maksud on üks lepingutingimusi, mingi tasu, mida lepingu sõlmijad on otsustanud riigile maksta eelltoodud eesmärkide saavutamiseks. Ekvivalendi teooriaga sobivad kokku maksud, mida kasutatakse konkreetsete eluvaldkondade finantseerimiseks (sotsiaalmaks, pakendiaktsiis ). Tegelikkuses on keeruline selgitada konkreetselt isiku poolt tasutud maksu ja selle eest saadud hüve seost ning seetõttu ei sobi antud teooria kokku ka tänapäeva maksusüsteemi olemusega – maksude eest ei saa otseselt maksumaksja midagi vastu!
  • Maksevõimelisuse ja tulemuslikkuse teooriaalgataja Aristoteles , kelle teooria sisuks – iga kodanik on kohustatud hoolitsema riigi heaolu ja käekäigu eest vastavalt oma võimetele. Aristoteles soovitas riigi alamatel küsida esmalt , et mida saan mina riigi heaks teha, enne küsimust, mida riik mulle head on teinud. Selle teooria kohaselt peaks kõrgema sissetulekuga kodanikud maksma makse suuremas summas kui väiksema sissetulekuga isikud, st vastavalt oma maksevõimele. Tuluobjektiks, mida maksustada oleksid ettevõtlustulu, omand, käive, tarbimine. Tänapäeval on maksevõimelisuse printsiip maksustamise üldpõhimõtteks ja on välja tõrjunud vahepeal domineerinud võrdsustavad maksud (peamaks).
  • Peamaksu teooria - kõik riigi alamad peaksid võrdset maksu maksma, sõltumata varanduslikust seisust ning sissetulekutest. Selline maksustamine oli laialdaselt kasutusel keskajal. Aja möödudes hakati makse diferentseerima sõltuvalt majanduslikust olukorrast ja seisuslikust kuuluvustest. Selle pinnal kujunes välja hilisem tulumaks. See maksuideoloogia ei sobi kokku kaasaja tingimustega süvendades ebavõrdsust.
  • Ohvi teooria - tekke aluseks on Piibel . Kodanike maksud riigile on ohvriks ning selle suurus sõltub andja varandlikust seisust. Tuleb silmas pidada, et see maks pole sponsorlus , vaid sundkorras nõutav ohver. Ohrimaks sarnaneb maksudega seetõttu, et tal puudub otsene vastutasu . Sellise maksu tasumine ( ohverdamine ) on olulises sõltuvuses riigi autoriteedist ja sellest kui tugevad on riigi institutsioonid , kes jälgivad ohverdamist. Antud ohvirmaks on osades riikides toimiv.
  • Piirvajaduse teooria – erinev sissetulek võib omada ühe ja sama indiviidi jaoks erinevat tähendust ja kaalu – keskmisest suuremal sissetulekul on maksumaksja jaoks väiksem tähendus kui väiksemal sissetulekul, mis vajalikk esmaste vajaduste rahuldamiseks. Mida suurem on isiku sissetulek, seda vähem kannatab ta maksude maksmise tagajärjel. Suuremast sissetulekust suhteliselt suurema osa nõudmine maksudeks ei valmista maksumaksjale
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Maksunduse valdkonna mõisted #1 Maksunduse valdkonna mõisted #2 Maksunduse valdkonna mõisted #3 Maksunduse valdkonna mõisted #4 Maksunduse valdkonna mõisted #5 Maksunduse valdkonna mõisted #6 Maksunduse valdkonna mõisted #7 Maksunduse valdkonna mõisted #8 Maksunduse valdkonna mõisted #9 Maksunduse valdkonna mõisted #10 Maksunduse valdkonna mõisted #11 Maksunduse valdkonna mõisted #12 Maksunduse valdkonna mõisted #13 Maksunduse valdkonna mõisted #14 Maksunduse valdkonna mõisted #15 Maksunduse valdkonna mõisted #16 Maksunduse valdkonna mõisted #17 Maksunduse valdkonna mõisted #18 Maksunduse valdkonna mõisted #19 Maksunduse valdkonna mõisted #20 Maksunduse valdkonna mõisted #21 Maksunduse valdkonna mõisted #22 Maksunduse valdkonna mõisted #23 Maksunduse valdkonna mõisted #24 Maksunduse valdkonna mõisted #25 Maksunduse valdkonna mõisted #26
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 26 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-05-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 100 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Liina172 Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Maksunduse valdkonna põhimõisted, maksunduse ajaloost, maksude kogumise tehnoloogiad, maksustamise põhimõtted, alused e baasid, maksud ja raamatupidamine, maksu teooriad, maksu mõiste, põhiolemus ja eesmärgid, maksu elemendid, maksude liigitamine, koormised ja maksud, maksusüteemi hindamine, maksustamise üldpõhimõtted, maksusüsteem ja selle kujunemine, kehtiv maksukorralduse seadus.
    maksundus , teooriad , põhimõtted , maksusüsteem , maksupoliitika , maksumaksja , maksude liigid , maks , maksukoormus , maksumaksja , maksusoodustused , maksusuhte elemendid , maksustamise üldised põhimõtted

    Mõisted

    tehingud, karl marx, valitseja maavaldustest, maksud, antud tehnoloogiaid, maksuhalduril, kinnisvata, demokraatlikus riigis, raamatupidamine, riigi loomist, peamaksu teooria, ohvi teooria, antud ohvirmaks, piirvajaduse teooria, piirvajaduste teooria, iseloomustavad tunnused, maksudel, mõningal määral, maksude puhul, majanduspoliitliseks funktsiooniks, mõjutusnormide puhul, maksusuhe, maksumaksja, maksu kehtestamine, seadusest tulenevalt, maksu kinnipidaja, maksu kinnipidaja, garant, kogutulu, mittemaksustatavad tulud, mitterahaliselt, maksumäär, käibemaks, eur, osa tubaka, fakultatiivne, maksusoodustus, stipendiumid, sotsiaalseid pingeid, objektiivse maksuvabastusega, maksude liigitamine, objektiivsed maksud, aktsiis, maksustamiskorrast, samuti sotsiaalmaks, kaudsed, ühekordsed maksud, perioodilised maksud, tulumaks jne, sissenõutavad, tähtajalised, kinnipeetavad, üldised maksud, sellised maksud, tulumaks, maksud, koormised, määratakse kriminaal, ekvivalendi printsiip, printsiibi kohaselt, levinuim sundkindlustus, olemuselt, sotsiaalmaksu puhul, vastuhüvedeks, sotsiaalmaks, sundkindlustusega, töötuskindlustusmakse, muud koormised, erimaksete kogumisel, riigi avalik, o erimaksed, ressursisäästlikkust, ümberjaotamine, riigieelarve, eelarve ülesandeks, üldistatuna, riig tulud, riiklik tarbimine, pikemalt seletatuna, sundmaksud, siseriiklik laenamine, maksud, maksud, veel rahalised, õigluse käsitlus, maksupoliitika, fiskaalpoliitika, vahendiks, tollimaksud, maksukorralduse seadus

    Kommentaarid (1)

    MarianK profiilipilt
    Marian Kuusk: Väga informatiivne, aitas palju.
    18:45 11-06-2014


    Sarnased materjalid

    8
    rtf
    Maksunduse konspekt
    32
    docx
    MAKSUDE ARVESTUSE KORDAMINE
    12
    doc
    Maksundus
    15
    doc
    Majanduse mõisted
    126
    doc
    Lõpueksami küsimused ja vastused 2008
    62
    doc
    Ühiskonna riigieksami kokkuvõte
    14
    docx
    MAKSUNDUS-Viktor Arhipov
    38
    docx
    Majanduse mõisted



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun Sulge