Kulupoliitika-tegeleb eelarve tasakaalu küsimustega, ja seab eelistused millele laekunud arveid jagada Eelarvedefitsiit-olukord,kus eelarve kulud on suuremad kui tulud ehk laekumised Kui palk tõuseb ning tööd jätkub paljudele inimestele,siis laekub rohkem maksuraha- niisuguses olukorras koostab valitsus lisaeelarve. Majanduslik aspekt-pakub rohkem ühishüviseid,maksta enam toetusi abivajajatele Sotsiaalne aspekt-maksudega saab inimeste tulueristusi võimendada või vähendada. Kohalikud maksud eestis: isikumaks,kohalik(täiendav)tulumaks,müügimaks,paadimaks,mootorsõidukimaks,looma- pidamismaks,lõbustusmaks,reklaami-ja kuulutustemaks,teede ja tänavate sulgemise maks Makskoormus-kõigi maksude kogusumma võetuna protsendina ühiskondlikust kogutulust(skp) Maksumäär-protsendina väljendatud tulu-või hinnaosa,mis tuleb maksuna ära maksta(nt eestis käibemaksumäär20%) Maksusüsteem-maksustamise põhimõtted,astmeline-mille kohaselt suurematelt tuludelt
maksta rohkem (%) makse Maksud: 1. Füüsilise isiku tulumaks maks mida tasub inimene kõigilt oma sissetulekutelt: palgalt, lotovõitudelt, honoraridelt (pensionid ja riiklikud abirahad ei kuulu maksustamisele). 21% kõigilt sissetulekutelt. 2. Käibemaks kaupade ja teenuste müügihinnalisad, mis laekub riigieelarvesse. (18% müügihinnast) 3. Riigilõiv teenustasu, mida tuleb maksta mitmesuguste kodanikuteenuste eest. Kohalikud maksud Eestis: müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõiduki maks, loomapidamismaks, lõbustusmaks, parkimistasu Maksulised tulud Otsesed maksud: 1. füüsilise ja juriidilise isiku tulumaks 2. maamaks, tasub iga kinnistu omanik, laekub kohalikku eelarvesse Kaudsed maksud: 1. käibemaks, 18 % kauba ja teenuse hinnast 2. aktsiisimaks, erimaks kindlatele kaupadele (alkohol, kütus, tubakas) 3
Maksud jagunevad kaheks: otsesed ja kaudsed. Otsene maks on see, mida maksumaksja maksab riigile oma tulult (nt maamaks ja füüsilise isiku tulumaks). Maamaks laekub omavalitsuse eelarvesse (teda pole riigieelarves. Füüsilise isiku tulumaksu peab inimene tasuma kogu oma sissetulekult palgalt, honorarilt, loteriivõidult. Ettevõtte tulumaks ei too eelarvesse märkimisväärselt raha juurde, sest maksustatakse vaid aktsionäridele väljamakstud kasum. Kaudsed maksud moodustavad ligi 40% Eesti riigieelarve tulust (tarbimiselt). Kõige olulisem kaudne maks on käibemaks (18%), seejärel aktsiisimaks, mis kehtestatakse kindlatele kaupadele, millega kaasnevad negatiivsed välismõjud. 4.6 Millele eelarveraha kulub ? Valitsuskulud kulutused, mida riik teeb oma funktsioonide täitmiseks (raviteenused, julgeolukuteenused, teadusuuringud, mnt ehitus). Kulub: · Riigivalitsmisele · Toetustele (pension, sotsiaaltoetused, stipendiumid)
Maksupoliitika määrab, milliseid makse ja mille eest riik kogub.Kulupoliitika tegeleb eelarve tasakaalu küsimustega, samuti seab eelistused, millele laekunud vahendeid jagada.Eelarvedefitsiidiks nimetatakse olukorda, kus planeeritud kulud ületavad tulusid.Eelarve ülejäägi korral koostab valitsus lisaeelarve.Kõigi maksude kogusummat, võetuna protsendina SKP-st nimetatakse maksukoormuseks.Maksumäär tuluosa, mida maksumaksja maksudena ära maksab.Kõik ühes riigis kehtivad maksud ja maksustamise põhimõtted moodustavad maksusüsteemi.Proportsionaalne maksusüsteem maksusüsteem, milles kõigile maksumaksjatele kehtib üks maksumäär, olenemata ta palgast.Astmeline maksusüsteem maksusüsteem, milles maksumäär sõltub maksumaksja sissetuleku suurusest (mida suurem sissetulek, seda kõrgem maksumäär).Tulumaksu nimetus tuleneb sellest, et see pannakse inimese või ettevõtte tuludele.Käibemaksu makstakse ostu-müügi tehingutelt (18%)
Kordamisküsimused ühiskonnaõpetuse kontrolltööks. Õpik § 4.4.-4.6. 1. Mis on riigieelarve? Rahaline plaan eelarve jooksul laekuvate tulude ja tehtavate kulutuste kohta 2.Mis on Eesti riigieelarve peamised tulud ja kulud? tulud- maksud kulud- rahva elatusjärje edendamine, sotsiaalne kaitse, haridus, tervishoid 3.Kuidas koostatakse riigieelarve? koostab valitsus, võtab vastu riigikogu.laekumisi pole teada,tegemist on hinnanguga,aluseks on eelmise aasta e.a 4.Mis on riigieelarve koostamisel aluseks? eelmise aasta eelarve, majandusarengu üldised näitajad, valitsuse eesmärgid 5.Miks on oluline riigieelarve tasakaal? sest muidu tekib eelarve puudujääk, ja võlad 6.Mis on eelarvedefitsiit?
Miks peaks riigieelarve olema tasakaalus? Et ei tekiks probleeme riigielu korraldamisel. Millised on eelarve defitsiidi kasutamise peamised põhjused? Tuleb sisse viia olulisi muutusi, mis nõuavad lisakulutusi. Kuidas kaetakse eelarve puudujääk? Laenude või reservide abil. Eelarve ülejäägi puhul koostab valitsus positiivse lisaeelarve. Lisaeelarves näidatakse samuti tulud ja kulud mille arvelt rohkem raha laekus ja millele seda kulutatakse. 7. Maksud. MAKSUKOORMUS kõigi maksude kogusumma võetuna protsendina ühiskondlikust kogutulust. MAKSUMÄÄR protsendina väljendatud tulu või hinnaosa, mis tuleb maksuna ära maksta. MAKSUSÜSTEEM maksustamise põhimõte. PROPORTSIONAALNE MAKSUSÜSTEEM maksustamise põhimõte, mille järgi kõik tulud, nii suured kui väikesed, maksustatakse võrdselt , ühesuguse maksumääraga. PROGRESSEERUV EHK ASTMELINE MAKSUSÜSTEEM maksustamise põhimõte, mille kohaselt
) Kulupoliitika määrab, millele riigi tulud kulutatakse. Tegeleb ka eelarve tasakaalu küsimustega. Eesti riigieelarve 2009 TULUD KULUD 97,8 96,7 miljardit miljardit TÄPSEMALT VAATA www.fin.ee Maksupoliitika Maksukoormus kõikide maksude kogusumma (% SKP-st) Maksumäär tuluosa või hinnaosa, mis tuleb inimesel maksuna ära maksta (% tulust või hinnast) Maksusüsteem kehtivad maksud ja maksustamise põhimõtted riigis Maksusüsteemid Proportsionaalne Astmeline Suurematelt tuludelt Kõiktulud on tuleb maksta suurem maksustatud protsent makse, ühesuguse väiksematelt tuludelt maksumääraga väiksem protsent Nt Soomes, Rootsis Nt Eestis Proportsionaalne maksusüsteem Kuupalk 20 000 Kuupalk 10 000 krooni krooni 1000 1000 1000 1000 1000 1000
majandusse muutub vajalikuks. Ühishüvis on kaup või teenus, mida jaotatakse ilma turu vahenduseta ning mida tarbib enamik ühiskonnaliikmeid. Eelarve on rahaline plaan eelarveaasta jooksul laekuvate tulude ja tehtavate kulutuste kohta. Eelarve koostamise põhimõtteid nimetatakse eelarvepoliitikaks. Eelarvepoliitika koosneb kahest valdkonnast- maksupoliitkast ja kulupoliitikast. Tulumaks võib olla kas proportsionaalne või astmeline. Eesti riigieelarve tuludest moodustavad valdava enamuse maksud. Sotsiaalne on sihtotstarbeline maks. Maksutulu on rahva ühiselt kokku pandud ressurss, mida ka rahva jaoks kasutatakse. Peamised valitsuskulud on kulutused ühishüvistele, sotsiaalsele kaitsele ja riigivalitsemisele. Kõik need meetmed, millega riik abistab toimetulekuraskustes inimesi, kannavad nimetust sotsiaalhoolekanne. 2.Mõisted ja muu. Poliitiline ja majanduslik vabadus on vastastikku seotud. Õigusriik ja poliitiline stabiilsus loovad vajaliku raamistiku majanduse arenguks.
Kõik kommentaarid