5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2008-01-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
73 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
siim33
Õppematerjali autor
Maksa siseneva vere hulk varieerub sõltuvalt söömisest möödunud ajast ja söödud toidu iseloomust. Maksast väljuva vere hulk on pidevalt stabiilne. Maksa rakud on eriti tundlikud insuliini suhtes ja seal on palju glükoosi ainevahetusega seotud ensüüme. Maksa ülesanded: - vere glükoosisisalduse kontroll - aminohapete sisalduse kontroll o keha ei suuda hoida valkude varu. Tavaliselt saame toiduga rahkem valke kui organism vajab ja maks lagundab need aminohapped, mis üle jäävad - plasmavalkude süntees (näiteks verevalke albumiini ja fibrinigeeni, mis on olulised vere hüübimise puhul) - punaste vereliblede süntees lootel (hiljem sünteesib punaseid vereliblesid luuüdi) - vere punaliblede lagundamine - kahjulike ainete lagundamine o osad kahjulikud ained toodab organism ise (vesinikperoksiid), osad satuvad organismi väliskeskkonnast (alkohol, keemilised
Seda on kolm erinevat viisi: ATP ja KP (kreatiinfosftaat) varu. Jätkub umbes 10 sekundiks, Anaeroobne glükolüüs. Jagub 1-2 minutiks. Lõppeb piimhappe tekkimisega. Seda nimetatakse laktaatiliseks võlaks, Aeroobne glükoosi lagundamine. Lõppeb CO2 ja H2O- ga. Jagub tundideks. Organismis toimub: hapniku hulk väheneb, süsihappegaasi ja piimhappe hulk suureneb, kehatemperatuur tõuseb, veresuhkru ja glükogeeni hulk väheneb, vesi ja soolad kaovad higistamise tagajärjel. Maksa roll: Maks reguleerib veres sisalduvate ainete hulka. Maksa läbib väga intensiivne vereringe. Kõik sooltest verre imendunud toitained juhitakse maksaveeni kaudu kõigepealt maksa. Maksa ülesanded on järgmised: Vere glükoosisisalduse, aminohapete, rasvade sisalduse regulatsioon.; Plasmavalkude, kolesterooli süntees.; Punaste vereliblede süntees lootel.; Kahjulike ainete lahundamine.; Sapi tootmine.; Vitamiinide varu säilitamine. Meeste ja naiste viljakus Meeste viljakus
püsib kõrgem 2 tundi pärast sööki. Veresuhkru taseme reguleerimine toimub tagasiside meetodil. Kui veresuhkru sisaldus liiga kõrge- Kõhunääre eritab insuliini(hormoon), mis aktiveerib rakumembraanis asuvad transportvalgud ja võimaldab glükoosil rakku siseneda. Kui glükoosi hulk liiga madal- kõhunääre sünteesib glükagooni(hormoon), mis aktiveerib omakorda ensüümid mis hakkavad glükogeeni lagundama glükoosiks. Tekkinud glükoos läheb verre ja sealt rakkudesse. Maks kontrollib veres sialduvaid aineid- Maksa läbib intensiivne vereringe. Kõik sooltest verre imenduvad toitained juhitakse kõigepealt maksa. Maksa rakud on eriti tundlikud insuliini suhtes ja seal on palju glükoosi ainevahetusega seotud ensüüme. Vee ja soolade regulatsioon- Eritamisega tegelevad neerud, kops(veeaur ja CO2) ja nahk(vesi ja soolad). Koevedelike reguleerimisel on suur osa neerudel- hoiavad, et jääkproduktid ei koguneks organismi, filtreerivad pidevalt verd
Inimese keha koosneb põhiliselt veest(28l rakkudes,9l koemahlas,3l vereplasmas) Neerud reguleerivad kehavedelike kogust ja koostist. (Nad kas eritavad või hoiavad vett ja soolasid kokku, nii et kehavedelike koostis ja kogus püsiks stabiilne.) ja ainevahetuse jääkproduktide eritamist. Neerud filtreerivad pidevalt verd, Jääkproduktid kogunevad uriini ja eemaldatakse kehast. Reabsorbeeritakse tagasi glükoos. Eritamine tähendab ainevahetuse jääkide eemaldamist kehast. Neerus toimuvate protsesside lõppprodukt on uriin. Jääkproduktid eemaldatakse kehast: uriini kaudu, higistades, väljahingatava õhuga. (higi:vett,soolasid õhk:süsihappegaasi, veeauru) Uurea-lämmastikuainevahetuse jääkprodukt. See sünteesitakse maksas, siis kui organismis on liiga palju aminohappeid
läheb verre. 5. Maksa funktsioonid · Vere glükoosi-, aminohapete-, rasvade sisalduse kontroll · Kahjulike ainete, vanade punaliblede lagundamine · Sapi tootmine · Kolesterooli, plasmavalkude süntees · Vitamiinidevaru säilitamine · Punaliblede süntees lootel 6. Eritamine ja veebilanss Neerud eritavad ainevahetuse jääkaineid uriiniga ja reguleerivad vee ja veeslahustunud ainete sisaldust osmoregulatsioon. Ultrafiltratsioon: · Primaarne e. esmasuriin tekib, kui verest filtreeruvad ained nefronitesse · Lõplik uriin tekib pärast vajalike ainete reabsorbt- sioonil Vee allikad: · Toit ja jook 2100 cm³ (ööpäevas) · Metaboolne vesi (lagnemisreaktsioonid rakkudes) 200 cm³ Veekadu:
Ülevaade inimorganismi ehitusest. *Rakk-kude-organd-elund-elundkond-organism. *Epiteel-,lihas-,närvi- ja sidekude. Epiteelkude ehk kattekude: *Katab väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu. *Piiritleb organeid *Kaitseb vigastuste ja nakkuste eest, väliskeskkonna kahjulike mõjude eest *Epiteelkoe kaudu toimub ka ainevahetus *Epiteelkoe rakud asuvad tihedalt teineteise kõrval *Epiteelkoe all asub kollageenikiht, mis seob epiteelkoe sidekoega. *Ripsepiteeli esineb hingamisteedes, kus ta kõrvaldab sissehingatavast osast tolmuosakesi. Sidekude: *kohev sidekude, rasvkude, fibrillaarne sidekude, kõhrkude(kõrvalest), luu, veri *Rakud paiknevad hajusalt ja nende vahel on palju rakuvaheainet. *Kollageen moodustab sidekoe põhimassi *Sidekude ühendab teisi kudesid omavahel. Lihaskude: *talitluseks on kokkutõmbumine ehk kontraktsioon. *Lihasrakkudes paiknevad müofirillid. *Lihaskude moodustab täiskasvanud inimese kehamassist 40-50% *Silelihaskude ja vöötlihaskude,
· punaste vereliblede süntees lootel, · vere punaliblede lagundamine, · kahjulike ainete lagundamine, · sapi tootmine, · rasvade sisalduse kontroll, · vitamiinide varu säilitamine, · kolesterooli süntees. Eritamine ja veebilanss Inimese keha koosneb põhiliselt veest. Neerud tagavad, et ainevahetuse jääkproduktid ei koguneks organismi. Ainevahetuse jääkide eemaldamist kehast nimetatakse eritamiseks. Uriin on neerus toimuvate protsesside lõpp-produkt. Kehavedelikes lahustunud ainete sisalduse reguleerimist nimetatakse osmoregulatsiooniks. Neerudesse sisenev veri peab olema kõrge rõhu all, muidu ei saaks neerud seda filtreerida
3. närvisüsteem (NS) peaaju, retseptorid, seljaaju, infovahetus (töötleb, salvestab, närvid väljastab) 4. liikumis- ja tugielundkond skelett, lihased, liigesed toestus, liikumine, kehakuju, kaitse 5. katteelundkond nahk, limaskestad kaitsefunktsioon 6. erituselundkond neerud, kusepõis jääkainete väljaviimine 7. vereringeelundkond süda, veresooned, veri ainete transport, kaitse, tempereatuuri regulatsioon 8. sisenõrespsteem neerupealsed, kõhunääre, toodavad hormoone kilpnääre 9. sugu/sigimiselundkond munasarjad, munajuhad, paljunemine, hormonaalne
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid