Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Makroökonoomika (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milline on kogunõudluse vähenemise spetsiifiline mõju teie ettevõttele?
  • Milline on Eestis kehtiva valuuta sisemaise väärtuse languse spetsiifiline mõju teie ettevõttele?
  • Milline on spetsiifiline mõju teie ettevõttele kui Eestis kehtiva valuuta väärtus langeb sama valuutat kasutavates riikides?
  • Milline on spetsiifiline mõju teie ettevõttele kui Eestis kehtiva valuuta väärtus langeb või tõuseb teiste valuutade suhtes?
  • Milline on teie ettevõtte maksustruktuur millised maksud puudutavad teie ettevõtet ja kui suurel määral?
  • Milline ja kui suur see mõju on olnud?
  • Millistele ressurssidele teie ettevõtte tegevus ja kasv valdavalt tugineb?
  • Milline see mõju oleks?
  • Millised kaubanduspiirangud mõjutavad teie ettevõtte tegevust praegu?
  • Milline oleks võimalike kaubanduspiirangute mõju teie ettevõttele?
Vasakule Paremale
Makroökonoomika #1 Makroökonoomika #2 Makroökonoomika #3 Makroökonoomika #4
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-05-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor merilyrandmaa Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
7
docx

Makroökonoomika

o konkureerivad turud(hüvitiste turg ja tööturg) o turgude tasakaalustamine ''nähtamatu käe'' abil o turutasakaal saabub täishõive tootmismahus o Keynesi koolkond (II MS-1970ndad): o 1936 ''Hõive, intressi ja raha üldteooria'' o Bretton Woods'i konverents 1944, kus loodi IMF, WB ja ITO o Võtmehindade jäikus (eelkõige palkade jäikus), vajadus stabiliseerimispoliitika järele o kogunõudluse mõjutamine eelarvepoliitikaga, turg ei tasakaalustu, eriti majanduse languse tingimustes o Uusklassikaline koolkond(1970/80-...), adaptiivsed ootused; ratsionaalsete ootuste koolkond: o majandussubjektide ratsionaalsed otsused täieliku info tingimustes (st inimesed ei tee tulevikuootuste kujundamisel süstemaatilisi vigu) o ratsionaalsete tulevikuootsute korral on valitsuse poliitikal väiksem mõju o Mikromajanduse üldine skeem

Majandus
thumbnail
18
doc

Maksroökonoomika

sisalduvad kaupade ja teenuste hindades ning nad ei kuulu ühegi ülalnimetatud tulunäitaja koostisesse. Et SKP koguväärtust leida, lisatakse nad sissetulekutele, kuid mitte osa toodangu väärtusest. 8. Kogunõudlus ja kogupakkumine Kogunõudlus (AD) näitab reaalslt kogutoodangu kogust, mida majapidamised, firmad, valitsus ja teised riigid, mida soovivad ja on võimelised ostma igal antud hinnatasemel. Kui hind tõuseb, siis kogunõudlus väheneb ja vastupidi 4 kogunõudluse komponenti 1) tarbimine 2) investeeringud ­ säästmine 3) valitsuse kulutused 4) netoeksport ­ sisseveetud ja väljaveetud kauba vahe Negatiivne tõus langeb alla paremale Kogunõudluse mõju: 1) tarbimine a) kodumaiste kaupade tarbimise asendaminevälismaistega ja vastupidi b) säästmis kalduvuste muutmine c) tuleviku ootuste muutmine d) muudatused maksustamises 2) Investeeringute mahu muutus a) muudatus intressi määrades b) muudatused ettevõtte maksustamises

Majandus
thumbnail
7
doc

Mikroökonoomika

Mikro- ja makromajandus Majandus ­ ühiskonna toimimise alg süsteem mis tuleb valikustest mida me teeme tarbijate, töötajate, ettevõtjate, juhtude ja riigiametnikena. Nappus ­ tuleneb suutmatusest rahuldada kõiki soove kuna ressursid on piiratud Scarcity - because of scarcity a rationing device is needed ­ whatever the rationing device, people will compete for it. Scarcity and competition are linked. Scarcity ­ because of scarcity people must make choices. ­ When choices are made opportunity costs are incurred. ­ Changes in opportunity cost affect behavior. Alternatiiv kulud- ehk loobumiskulu parim alternatiiv võimaluse maksumus millest loobutakse valiku tegemisel. The variables income and

Majandus
thumbnail
34
docx

Mikro- ja makroökonoomika

Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Need on kaks lähenemisviisi sama uurimisobjekti teaduslikuks käsitlemiseks. Majandusteooria tundmaõppimist alustatakse tavaliselt mikroökonoomilise majanduskäsitusega tutvumisest. Mikroökonoomika on teoreetiline majandusteaduslik distsipliin, mida iseloomustab rangetel eeldustel põhinev, üksiksubjektist lähtuv käsitlusviis. Mikroökonoomikas esile tulevaid seaduspärasusi on empiiriliselt rakse kontrollida. Makroökonoomika lähtepunktiks on rahvamajanduse kui terviku tulemuslikkuse mõõtmise ja majandussektorite seoste problemaatika. Kui majanduspoliitilised otsused põhinevad enamasti makroökonoomilistel järeldustel, siis makroökonoomilised seosed ise on sageli tuletatud mikroökonoomikast. Teoreetilise kontseptsiooni loomisel jääb kõrvale osa uurija poolt ebaoluliseks peetavaid üksikasju. Mis just, see s�

Majandus
thumbnail
3
doc

Makroökonoomika kodutöö

Makroökonoomika kodutöö 1 Vastused Nimi 1. Tabelis on esitatud andmed nominaalse SKP kohta (jooksevhindades, miljardit eurot), hinnaindeks (protsentides) ja reaalne SKP (2010. aasta püsivhindades, miljardit eurot). Täitke tabeli lüngad. nominaalne SKP SKP deflaator = 100 reaalne SKP Reaalne SKP on nominaalse SKP ja deflaatori jagatis. Aasta Nominaalne SKP, Hinnaindeks, % (SKP Reaalne SKP, miljardit miljardit eurot deflaator) eurot 2008 120 80 150 2009 135 90 150 2010 150 100 150 2011 180 106 169,8 2012 220 110 200

Majandus
thumbnail
8
doc

Majandus: mikro- ja makroökonoomika

Säästmise piirkalduvus on säästmise muudu ja kasutatava tulu muudu suhe. Investeerimine on uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsess(kogumine). Sisemajanduse koguprodukti tasakaal on kogutoodangu tase, mille korral kogunõudlus (plaanitud kulutused) võrduvad kogupakkumisega (tegelik kogutoodang). 7. Majanduse täishõivetase. Languslõhe ja inflatsioonilõhe. Multiplikaatori mõiste ja erinevat liiki multiplikaatorid. Kogunõudluse ja kogupakkumise mõiste. Majanduse täishõivetase: Kogutoodangu täishõivetase (majanduse täishõivetase) on tootmismaht, mida ühiskond võiks toota, kui ta suudaks kõiki oma ressursse täielikult ja efektiivselt kasutada. Suurus, mille võrra kogukulutused on allpool kogutoodangu täishõivetaset, nimetatakse languslõheks. Vastupidine situatsioon tekib, kui majanduses soovitakse kulutada rohkem, kui majanduse täishõive tasemel toota suudetakse (st üle kogutoodangu täishõive taseme)

Majandusteooria alused
thumbnail
196
pdf

Makroökonoomika

8. J. M. Keynesi teooria arenes otsese vastureaktsioonina: a) 1970 ­ ndate aastate stagflatsioonile; b) välisteguritest tingitud äritsüklite teooriale; c) kommunistliku ideoloogia tungimisele majandusteadusse; d) 1930-ndate aastate kõikehõlmavale majanduskriisile; e) I maailmasõja järgsele hüperinflatsioonile. Lembit Viilup PhD IT Kolledz 9. Keynsliku käsitluse kohaselt viib kogunõudluse suurenemine kõigi alljärgnevate näitajate, välja arvatud ühe, suurenemisel. Seega ei suurene: a) rahvatulu; b) üldine hinnatase; c) töötus; d) reaalne kogutoodang; e) tööhõive. 10. Klassikaline majandusteooria: a)) eeldab turgude g iseregulatsioonivõimet g ja j välistab Suure Depressiooni

Makroökonoomika
thumbnail
3
doc

Makroökonoomika

kvaliteete, seda seost esindab tootmisfunktsioon Yfe =F(K,L,A) (K-kapitali hulk, L- tööjõu hulk, A-tehnoloogi, inimkapital, infrastruktuur tegurid). Potentsiaalne kogutoodang ­ kogutoodang, mida oleks võimalik toota siis, kui ühiskond suudaks täielikult rakendada kõiki oma tootmistegurid (täishõive kogutoodang). SKP lõhe ­ potensiaalse ja tegeliku kogutoodangu vahe (Yfe ­ Y). Majandustsüklid ­ tegeliku kogutoodangu perioodiline suurenemine ja vähenemine tingituna kogunõudluse või kogupakkumise muutumisest. Tsükli indikaatorid ­ muutujad, mille väärtus kujuneb vastavalt majandustsükli faasist ja mida kasutatakse tsüklite prognoosimiseks ja selgitamiseks. Kogunõudlus ­ rahvamajanduse kogutoodang, mida majandussubjektid soovivad ja suudavad osta igal antud üldisel hinnatasemel. Kogunõudlus AD = C + I + G + (X-M). Kogunõudluskõver väljendab vastassuunalist ehk negatiivset seost reaalse kogutoodangu ja üldise hinnataseme vahel

Ökonoomika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun