Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Makroökonoomika KT1 (1)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui suur on tasakaalu sissetulek?
  • Kui suur on autonoomne säästmine S0?
  • Kui suur on marginaalne tarbimisparameeter c?
  • Kui suur on kulumultiplikaator?
  • Millise joonisel toodud sissetulekutaseme arvväärtuse juures on võimalik säästmine?
  • Kui suur on antud tingimustel autonoomne tarbimine?
  • Millega võrdub säästmise piirkalduvus MPS ehk s?
  • Kui kasutatav tulu Qd 1500 kui suur on siis indutseeritud säästmine?
  • Kui kasutatav tulu Qd 1500 kui suur on siis kogusäästmine?
  • Millise hinnaga oleks ettevõttel mõistlik kupongvõlakirja müüki pakkuda?
Makroökonoomika KT1 #1 Makroökonoomika KT1 #2 Makroökonoomika KT1 #3 Makroökonoomika KT1 #4 Makroökonoomika KT1 #5 Makroökonoomika KT1 #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 405 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor tudeng69 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
196
pdf

Makroökonoomika

j d tinglikult kolme gruppi: 1) lühiajalise krediidiressursi baasil anti välja küllaltki pikaajalisi odavaid laene; 2) kogemuse vähesuse tõttu anti laene ka ilma igasuguse tagatiseta (sõber ikkagi); 3) Eesti riigi poolt garanteeritud suur laen jäeti riigi poolt pärast tehingu nurjumist kinni maksmata (AS Claus). Eesti Panga suhteliselt radikaalne käitumine viis olukorrani, kus reaalne konkurents pangandusturul hakkas kaduma. Lembit Viilup PhD IT Kolledz 3. Kas teatud kaupade müük Eestis 1989-1992 aastatel talongide alusel oli suur rumalus või on siin ka mingi mõistlik selgitus olemas? Talongid. Miks? Mis asi oli majanduspiir?! Rubla kehtis veel! 4. Millal toimus Eesti rahareform ja millistel alusel seda realiseeriti? 1992 a. ja vahetuskurss 1 DEM = 8 EEK 55. Millist erastamisstrateegiat kasutati Eestis suurettevõtete erastamiseks ja kas see tõi tulu?

Makroökonoomika
thumbnail
89
docx

Mikro- ja makroökonoomika konspekt

Mikro- ja makroökonoomika I loeng: Mikro ­ ja makroökonoomika põhimõisted · Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. · Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus kuidas kodumajapidamised ja ettevõted teevad majanduslikke valikuid piiratud ressurside tingimustes. ( · Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavad majandusjõude. o Turu mudel (nõudlus, pakkumine, nende elastsus) o Tarbija valikuteooria (kasulikkuse teooria, tarbimise optimeerimine) o Firma teooria (tootmine, kulud ja turustruktuur) · Makroökonoomika tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisele. · Makroökonoomika uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu sisemajanduse koguprodukt, töötusemäär, hõive

Mikro- ja makroökonoomika
thumbnail
3
doc

Makroökonoomika

Sisemajanduse koguproduktiks SKP ­ riigis vaadeldava perioodi, tavaliselt ühe aasta jooksul valmisatud lõpptoodangu kogusummat rahalises väljenduses, sõltumata sellest, kes on toodangu valmistamisel kasutatud tootmistegurite omanik. Resident ­ juriidiline või füüsiline isik, kes on tegutsenud antud riigis vähemalt üks aasta. Majanduse kogutoodangu leidmiseks kasutatakse paralleelselt 3 meetodit: tootmismeetod ehk lisandväärtuse meetod, sissetulekute meetod. Kulutuste ehk tarbimismeetod ­ kaudne meetod, mis arvestab lõpptarbimise toodetele ja teenustele tehtud kogutulust, liites kokku kodumajapidamiste KMP eratarbimiskulutused C, kodumaised kogu erainvesteeringud I, avaliku sektori tarbimiskulutused G ja netoekspordi (eksport X ­ import M). SKP= C + I + G + (X-M). Tootmismeetod ­ firmapoolt looudud lisaväärtus = koguprodukt turuhindadest ­ tootmissisendite väärtus. Sissetuleku meetod ­ SKP = W + rt + r + + D + T ( W- töötasu koos sotsiaalmaksuga, rt ­ renditulu

Ökonoomika
thumbnail
7
docx

Makroökonoomika eksam B

VARIANT B 1.Viletsuse e.diskomfordi indeks on a. suurus, mis väljendatakse protsentides ja saadakse miinimumpalga jagamisel keskmise palgaga b. kõikide töötute arv jagatud kõigi töötajate arvuga c. * arvutatav inflatsioonimäära ja töötusemäära summana d. suurus, mis näitab üldise hinnataseme tõusu 2. Tarbijahinnaindeks on: a. reguleeritav näitaja, mida korrigeeritakse alati kui on tarvis hindu alandada b. indeks, mis iseloomustab majanduse üldist arengut c. * indeks, mis mõõdab keskmise tarbija ostukorvi kuuluvate kaupade ja teenuste hindade muutust mingi baasperioodi suhtes d. indeks, mis iseloomustab tarbija valmisolekut maksta nõutavat hinda 3. Nõudlusinflatsioon on: a. valitsuse või mõne teise volitatud institutsiooni tellimusel esilekutsutud inflatsioon b. tootmiskulude kasvust põhjustatud inflatsioon, mis võib tekkida negatiivse pakkumisvapustusena c. * liignõudlusest põhjustatud üldise hinnataseme tõus d. tootmiskulude kasvust põhjustatud infla

Makroökonoomika
thumbnail
14
odt

Makroökonoomika konspekt

Makroökonoomika- kogumajanduses toimuvate protsesside analüüs ja süsteemide käsitlus (majanduskasv, inflatsioon, tööpuudus jne) Põhiraamistik: • Majandusprotsessid on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist • Protsesse saab juhtida majanduspoliitika kaudu • Majandust mõjutabad ette prognoositavad majandusšokid • Majandusobjektide käitumine on seotud ootustega SKP mõõtmise olulisus • SKP suuruse muutust käsitletakse kui majanduskasvu/langust • Peamine ühiskonna majandustegevuse ulatuse näitaja • Peamine ühiskonna jõukuse näitaja • Majanduskasvu elementide analüüs • Võimaldab võrrelda pikaajalisi trende • Majanduspoliitika alus SKP arvestuse alus: Tulude-kulude ringkäik Tulud=kulud SKP arvestamise põhimõtted • Perioodi vältel loodud kaupade ja teenuste koguhulk • Arvestatakse ainult lõpptoodangut • Toodangut-teenuseid mõõdetakse rahalises väärtuses • Hinnatakse nii jooksvates kui võrreldavates

Makroökonoomia
thumbnail
98
pdf

Makroökonoomika. Konspekt 2010.

INDREK SAAR MAKROÖKONOOMIKA LOENGUKONSPEKT PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 SISUKORD 1. KOGUPRODUKTI MÕÕTMINE JA MAJANDUSKASV................................3 1.1. SKP olemus .....................................................................................................3 1.2. SKP arvutamise meetodid................................................................................3 1.3. SKP puudused .................................................................................................6 1.4. Reaalne ja nominaalne SKP .............................................................................7 1.5. Äritsüklid ja SKP täishõive..........................................................................

Majandus (mikro ja...
thumbnail
8
docx

Makroökonoomika eksam C

VARIANT C 1. Millised toodud inflatsiooni ülekandumise ehk inflatsioonispiraalide näidetest on vale: 1. hinnadvaluutakursidhinnad 2. hinnadpalkhinnad 3. * valuutakursstööstusvaluutakurss 4. hinnadhinnad 2. Milline alltoodud vastustest iseloomustab monetaarpoliitikat? a. maksumäärade ja riiklike kulutuste optimeerimist b. * keskpanga rahapoliitika c. kommertspankade laenupoliitika d. valitsuse kontrolli ettevõtete palga ja tootluse suhte üle 3. Keynesi tarbimisfunktsiooni puhul on: a. marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter suurem kui keskmine tarbimiskalduvus b. * keskmine tarbimiskalduvus suurem kui marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter c. keskmine tarbimiskalduvus sama suur kui marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter d. kasulik üldse tarbimisest eemale hoida 4. Kõige likviidsem allpool toodud varadest oleks? a. kinnisvara b. * võlakirjad c. * jooksvad deposiidid d. veoautod 5. Maksebilansi tehingud, mille tulemuse raha voolab riigist v

Makroökonoomika
thumbnail
23
docx

Mikroökonoomika KT

samal ajal vesi ja õhk on eluliselt asendamatud, aga on odavad jne. TURG - hüviste ja tootmistegurite turg.Turu analüüsimisel: iseloomulikud jooned, nimetatakse ka struktuuriks. TURUSTRUKTUUR - olulised tunnusjooned: · turul osalejate arv - ostjaid ja müüjaid · kauba omadused - kaubad ho-mogeensed või diferentseeritud. · turule sisenemise ja lahkumise tingimused · konkurentsi vormid ­erinev konkurents tulenevalt seal osale-vate firmade arvust ja toodetavast kaubast. TURUD jaotatakse lähtudes konkurentsitüüpidest: 1. Täielik konkurents 2. Mittetäielik konkurents: · hüviste turg -monopol, monopolistlik konkurents ja oligopol. · tootmistegurite turg -monopolistlik konkurents, monopson ja oligopson. NÕUDLUSSEADUS Nõudlusseadus ­ väljendab seost kauba hinna ja selle nõu-tava koguse vahel, mida tar-bijad soovivad ja on suutelised ostma teatud ajaperioodil

Mikroökonoomika



Lisainfo

Sisaldab küsimusi ja vastuseid

Kommentaarid (1)

 profiilipilt
: oli abi (Y)
14:04 04-01-2017



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun