Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Makromajanduse ülesanded koos lahendustega 1 (2)

4 KEHV
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis vahe on SKP-l ja RKP-l?

Lõik failist

SKP arvestamine , Eesti majandusareng
1. (a) mikroökonoomika tähis p ­ konkreetse hüvise hind turul; makroökonoomika tähis P ­ üldine hinnatase (tasemete muutus inflatsiooni näitaja); (b) mikroökonoomika tähis q - konkreetse hüvise nõutav või pakutav kogus turul, enamasti materiaalsetes ühikutes (meeter, kilogramm jne); makroökonoomika tähis Q ­ majanduse kogutoodang (SKP, RKP) rahalises väljenduses
2. Mis vahe on SKP-l ja RKP-l? Selgitage. Kumba täna rohke kasutatakse, põhjendage. SKP võtab ühiskonnas loodud kaubad ja teenused kokku territoriaalsel printsiibil, RKP teeb seda omandi baasil, (kellele kuuluvate tootmisteguritega on loodud). Kasutatakse rohkem SKP-d sest omandisuhteid välja selgitada on globaalses maailmas järjest keerulisem
3. Kas järgmiste tehingute väärtust arvestatakse SKP-s? Põhjendage! a. klient maksab restoranis lõuna eest: JAH, lõpptarbimine b. ettevõte ostab Tartu kesklinnas ajaloolise väärtusega maja, et see bürooks ümber ehitada: EI, see on nn. second-hand müük (kajastunud varasema (oma valmimise) aasta SKP-s). Jooksvas SKP-s kajastuksid vana hoone renoveerimiskulud, aga seda siin ei küsitud. c. pakkuja müüb kompuutridetaile PC-sid tootvale firmale: EI, tegemist on vahetoodanguga. (SKP-s kajastub detailidest kokku pandud PC-de müük lõpptarbijale) d. eraisik ostab maaletoojalt auto: EI, sest pole antud riigis toodetud (uue auto ost võib kajastuda RKP-s, kasutatud auto ost ei kajastu kummaski. NB! Kui vaadata SKP-d tarbimismeetodil, siis selle väärtuse arvutamisel võivad nimetatud tehingu andmed kirjas olla (eratarbimises pluss-märgiga ja impordis miinus-märgiga), aga need taanduvad lõpuks välja ja SKP väärtust ei mõjuta!)
4. Kas järgmised kulutused on SKP arvestuses tarbimine või investeeringud ? a) perekond ostab personaalarvuti , (tarbimine ­ eeldusel , et arvuti on uus) b) ettevõte ostab personaalarvuti, (investeering ­ eeldusel, et tegu on uue arvutiga) c) ettevõte maksab oma töötajate arvutikursuse eest, investeering d) tudeng maksab õppelaenu intresse, tarbimine (tasu laenuteenuse eest) e) Tartus ehitatakse uus sild üle Emajõe, pole kumbki, tegemist valitsuse (omavalitsuse) investeeringuga, mis läheb valitsuse kulutuste alla f) ettevõte ostab vana tootmishoone . Ei kajastu üldse SKP-s
5. Olgu majanduses vaid kaubad A ja B. Leida SKP1nominaalne, SKP2nominaalne, SKP2reaalne ja SKP deflaator ja inflatsioon . A hind kogus B hind kogus 1. aasta 2 100 2,5 200 2. aasta 2,5 200 3 250
SKP1nominaalne,=2*100+2,5*200 = 700 SKP2nominaalne, = 1,2*200+3*250 = 1250 SKP2reaalne 2*200+2,5*250 = 1025 SKP deflaator. (1250/1025)*100=121,9 inflatsioon ~ 22% 6. Tabelis on toodud suhkru müügihinnad ja vaheprodukti väärtused tootmise erinevatel etappidel. Täitke lüngad tabelis. Leidke igal etapil lisandunud uus väärtus ning SKP arvestusse minev summa. Andke iga tasandi lisandväärtusele majanduslik tõlgendus.
Tootmisetapp Müügihind Vaheprodukt Lisandunud väärtus Suhkrufarm 20 0 20 Rafineerimine 50 20 30 Pakkimine 80 50 30 Jaemüük 90 80 10 KOKKU 240 150 90 Lisandväärtus sisaldab iga tootmistasandi sisendite maksumust (v.a. vahetoodang), näiteks kasutatud tööjõud, elekter jms; samuti arvestuslikku kasumit.
7. Nõustuge või vaielge vastu - Inimesed Ecuadoris ja Eestis on sama õnnelikud, sest SKP inimese kohta on nendes riikides enam

Makromajanduse ülesanded koos lahendustega 1 #1 Makromajanduse ülesanded koos lahendustega 1 #2 Makromajanduse ülesanded koos lahendustega 1 #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 683 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor pliisi Õppematerjali autor
Makroökonoomika ülesanded koos lahendustega, I seminar,
SKP arvestamine ja Eesti majandusareng

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
50
pdf

Majandus majandusteooria maja

paremat, täiuslikumat hüvist. Majandussüsteemid (4) 1)Traditsiooniline ehk tavamajandus 2)Käsumajandus 3)Turumajandus 4)Segamajandus Majandusüsteemid (4) ● Tavamajandus – tugineb tavadel ja traditsioonidel. Kasutatakse algelisi muutumatuid tootmismeetodeid. Näiteks: naturaalmajandus ● Käsumajandus – tootmine tugineb valitsuse käskudel. Enamasti on majandus totalitaarse riigikorra ideede teostamise vahend. Näiteks plaanimajandus. Millises riigis on tänapäeval käsumajandus? ● Turumajandus – kaupu vahetatakse vabalt kokkulepitud hindade alusel. Ettevõtete vahel tugev konkurents. Nõrgem tõrjutakse välja. Tugevam võidab. Majandustegevus baseerub eraomandil. ● Segamajandus – traditsioonid, tururegulatsioon, valitsuse regulatsioon. Miks riik sekkub majandusse?

Majandusteooria alused
thumbnail
22
docx

Majanduse kordamisküsimused vastustega

kui tehnika on mõttekas kasut. Odavat tööjõudu · kellel toota - kellele kogu sisemajanduse koguprodukt ära jagada kas välismaine tarbija või sisetarbija, eraisik või ettevõte, kellele toode on mõeldud · millal toota - hooajalisus jõulukuuse müük 3. Ressursside ja tootmisfaktorite mõiste Ressursid on töö- inimeste võimed, maa- maismaa, maavarad, flora, fauna, õhuruum, territoriaalveed. Kapital ­ reaalkapital- hooned, seadmed, inimkapital koos teadmiste ja oskustega, finantskapital, ettevõtlikkus, info 1) MAA ­ maismaa pind, maavarad, taimed, loomad, territoriaalveed, õhuruum 2) TÖÖ ­ inimeste vaimsete ja füüsiliste võimete kogum 3) KAPITAL ­ varasema tootmisprotsessi käigus loodud tööprodukt, mida saab kasutada hüviste valmistamiseks: a) reaalkapital e füüsiline kapital b) inimkapital e inimene koos teadmiste ja oskustega

Majandus
thumbnail
24
docx

SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE

ehitavad tootmishooneid jne -- ehk teisisõnu, investeerivad. Investeeringute (I) all mõeldakse kulutusi seadmetele, masinatele, hoonetele (tootmisvahenditele) ning kaubavarudele. Laiemalt võttes peetakse investeerimiseks igasugust kapitali kasvatamist ühiskonnas. Suletud majanduses saab investeerida ainult nii palju, kui säästetakse. Seega, mida rohkem majapidamised raha säästavad ja pangas hoiavad, seda rohkem saab teha investeeringuid ja seda kiiremini areneb terve majandus. Pangas raha hoidmine on oluline sellepärast, et siis saavad ka teised majandussubjektid seda kasutada. Loomulikult võib inimene ka "sukasäärde" raha koguda, aga majanduslikus mõttes ei ole siis tegemist säästmisega, sest see raha ei ole teistele majandussubjektidele kättesaadav. Raha võib paigutada ka väärtpaberitesse, osta näiteks ettevõtete aktsiad. Aktsiate müügist saadud tulu kasutavad ettevõtted jällegi investeeringuteks. Säästud muutuvad

Majandus
thumbnail
14
docx

Makroökonoomika I 1. teema konspekt

ESA(euroopa)) on rahvusvaheliselt ühilduv arvepidamise raamistik, mille abil kirjeldatakse süstemaatiliselt ja detailselt kogu majandust (kas regiooni, riiki või riikide rühma), tema komponente ja seoseid teiste kogumajandustega. Eesmärk: -erinevatest allikatest pärinevate andmete (statistika, uurimused ja vaatlused, registrid, ametkondlik informatsioon jne) koordineerimine ühtseks kompleksiks -saada võimalikult objektiivne ülevaate riigi sise- ning rahvusliku majanduse arengust -teha makromajanduse analüüsi -koostada arenguprognoose. Rahvamajanduse arvepidamise süsteemi peamine eesmärk on hinnata majanduse arengut riigi majandusterritooriumil 1.2. Majandusliku aktiivsuse väärtuseline mõõt ­ sisemajanduse koguprodukt SKP Sisemajanduse koguprodukt SKP on antud riigis teatud ajaperioodi, tavaliselt ühe aasta jooksul riigi majandusterritooriumil valmistatud lõpptoodangu (lõpptarbimiseks, akumulatsiooniks, ekspordiks

Makroökonoomika
thumbnail
23
docx

Majanduse alused eksam

Arvestuse teemad 1.1 Majanduse üldteooria mõiste Majandusteaduse teke 17.-18.sajandi Lääne- Euroopas, kus hakati ühiskonna arengut suunavate teguritena nägema selle sisemisi jõude ja seaduspärasusi, mitte enam Jumala tahet. Erinevad koolkonnad: * klassikaline ­ esindajad A. Smith majandus tuleb ise endaga toime, ta on isereguleeruv süsteem, pakkumine loob ise enesele vastava nõudluse, kasulikkuse teooria; * neokeinsistlik ­ esindaja J.M. Keynes. Tema väitis, et majanduse isekorrigeerivad jõud on nõrgad ja aeglased ning põhiprobleemiks on töötus; * monetaristlik (Chicago koolkond) ­ majandus on oma põhiolemuselt stabiilne, valitsuse vahelesegamine teeb tavaliselt rohkem head kui halba, pakkumine on olulisem kui nõudmine; * uusklassikaline - esindajad A. Marshall ja M

Majandus
thumbnail
9
docx

Mikro ja makroökonoomika - turg, töötus jpm

1. Mis on mikro- ja makroökonoomika põhiline uurimisobjekt/- küsimus? Mikro- ja makroökonoomika uurib kuidas inimesed otsustavad kasutada ühiskonna piiratud resursse, et rahuldada oma piiramatuid vajadusi. 2. Mis on makroökonoomika? Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda valikut mõjutavaid majandusjõude. 3. Mis on makroökonoomika? Makroökonoomika uurib majandust kui tervikut. 4. Joonista tootmisvõimaluste kõver ja too selgitused. Tootmisvõimaluste kõver (joonis) on graafik, mis näitab toodangu hulka, mida on võimalik antud ressurssidega toota. Kauba A ja B tootmisvõimaluste kõveral asuvad punktid kujutavad maksimaalset toodangu hulka, mida antud ressurssidega on võimalik toota. Punkt O tootmisvõimaluste kõveral näitab, kui palju me saame toota kaupa A ja kaupa B. Kui me tahane suurendada kauba A hulka, peame vastavalt vähendama kauba Bhulka. Sa

Mikro- ja makroökonoomika
thumbnail
8
doc

Majandus: mikro- ja makroökonoomika

1. Mikro- ja makroökonoomika mõisted ning koht majandusteaduses. Hüviste ja turu mõiste. Nõudlus, pakkumine ja selle muutused. Turutasakaalu kujunemine. Elastsus ja selle mõju turu tasakaalule. Mikroökonoomika on majandusteaduse osa, mis uurib ettevõtete ja tarbijate käitumist turgudel (näiteks tööjõuturg ja kaubaturg). Mikroökonoomikas lähtutakse üksikust majandussubjektist. See teeb eeldatavasti hulgaliselt majandusotsustusi (majapidamine tarbimise ja säästmise, ettevõte tootmise ja investeerimise vallas). Mikroökonoomika kirjeldab nii neid otsustusi kui ka nende tulemusena kujunenud sündmuste ja protsesside kogumit. Makroökonoomika uurib majanduse kui terviku käitumist. Riigi majanduseelu mõjutavad üksikute majandussubjektide (ettevõtete, tarbijate ja valitsuse) miljonid individuaalsed tegevused ning makroökonoomika keskendub kogu nende individuaalsete tegevuste uurimisele. Avatud majanduse puhul võetakse arvesse ka välissektori mõju, mi

Majandusteooria alused
thumbnail
196
pdf

Makroökonoomika

alusel oli suur rumalus või on siin ka mingi mõistlik selgitus olemas? Talongid. Miks? Mis asi oli majanduspiir?! Rubla kehtis veel! 4. Millal toimus Eesti rahareform ja millistel alusel seda realiseeriti? 1992 a. ja vahetuskurss 1 DEM = 8 EEK 55. Millist erastamisstrateegiat kasutati Eestis suurettevõtete erastamiseks ja kas see tõi tulu? Lembit Viilup PhD IT Kolledz 6. Mida kujutab endast liberaalne majandus, mida kasutas Eesti ja kas selle kasutamine tõi pigem edu kui probleeme? 7. Kas suured infrastruktuuriettevõtted tuleb maha müüa või jätta riigi omandisse? Tallinna Vesi, Eesti Energia, raudtee jne.. 88. Kas Eesti ettevõtete müük välismaistele omanikele on positiivne nähtus? Mida te arvate väitest "kapitalil pole rahvust"? 9. Eesti maksupoliitika, kas mõistlik on astmeline või proportsionaalne tulumaks, kas otsene või kaudne maksustamine? 10

Makroökonoomika




Meedia

Kommentaarid (2)

margaret1 profiilipilt
margaret pillet: Väga hea konspekt. Põhjalik ja igati vajalik.
21:14 03-11-2009
L11sa profiilipilt
L11sa: Aitas
11:17 18-05-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun