Enamik Keynesi-eelseid majandusteadlasi uskus, et raha omatakse üksnes ühel põhju-sel: ostude tegemiseks jooksval perioodil. Sellist raha omamise motiivi nimetatakse äritehingute nõudluseks. Keynes lisas kaks lisapõhjust raha omamiseks. Ettevaatusmotiiv viitab soovile omada raha ajutiste finantsiliste hädaolukordade juhtumitel. Raha hoidmine on likviidsuseelistuse väljendus (soov hoida oma varandust kõige likviidsemal kujul). Raha ülekandemehhanism on kaasaegse makroökonoomika üks tähtsamaid osi. Rahandusteadlased väidavad, et raha pakkumine on tähtis põhjuslik faktor, millel on võimas mõju majanduse igale sektorile. Teised majandusteadlased pole sellega nõus. Neoklassikalised majandusteadlased usuvad, et muutused raha pakkumises mõjutavad ainult inflatsiooni määra, mitte tootmissfääri idee, mis on kooskõlas enamiku monetaristide vaadetega pikema perioodi kohta. Paljud keinslased väidavad, et raha
finantseerimisse täiendavaid vahendeid, ennekõike võtta euroraha võimalikult kiiresti kasutusele ja hinnata ümber selle kasutamiseks seatud prioriteedid. KASUTATUD MATERJALIDE LOETELU Servinski, M., Rootamm-Valter, J. (2008) Tööturg: tänapäev ja tulevik. Tallinn. Eamets, R. (2005) Sissejuhatus majandusteooriasse. Tartu: Tartu Ülikool. Rask, E., Raitviir, T. (2005) Tööturu ohud Rmt.: Eesti edu hind. Tallinn, lk 74-77. Kaldaru, H. (1997) Makroökonoomika põhikontseptsioonid. Tartu: Tartu Ülikool. Nestor, E. (2007, 02. apr). Turvaline paindlikkus tööturul. Postimees. Leetmaa, R. (2009, 01. apr). Kuidas võidelda töötusega? Eesti Päevaleht. Uusen, E. (2009) Sissejuhatus makroökonoomikasse. Loengukonspekt. http://www.stat.ee/tooturg (09.04.09) http://et.wikipedia.org/wiki/Tööpuudus (12.04.09) http://www.struktuurifondid.ee/index.php?id=6327 (13.04.09) http://www.estonica.org/est/lugu.html