Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Makroökonoomika (0)

3 KEHV
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuhu me oleme jõudnud tänaseks päevaks?
  • Miks Mis asi oli majanduspiir?
  • Millal toimus Eesti rahareform ja millistel alusel seda realiseeriti?
  • Mida te arvate väitest "kapitalil pole rahvust"?
  • Millised on makroökonoomika eesmärgid?
  • Kuidas on omavahel seotud SKP inflatsioon ja töötus?
  • Kuidas on võimalik SKP välja arvutada?
  • Mis tingimustel on võimalik majanduses kulude ja tulude tasakaal?
  • Millisesse kululahtrisse need sobiksid?
  • Kui palju kasvas SKP deflaator 1997 a ja 1998 a vahel?
  • Kui suur reaalne sissetulek 1997 a 1990 aasta hindades?
  • Kui suur reaalne sissetulek 1998 a 1990 aasta hindades?
  • Kui suur on reaalse sissetuleku suhteline kasv 1997 a 1998 a vahel?
  • Kui võtta uueks baasaastaks 1982?
  • Millist maksu alljärgnevatest ei loeta tavaliselt kaudseks maksuks?
  • Kui kõigi lõpptoodete ja teenuste väärtus?
  • Kui suur 1998 aasta reaalne SKP 1990 aasta hindades?
  • Kui suur 1997 aasta reaalne SKP 1990 aasta hindades?
  • Kui suur reaalne SKP 1998 a 1990 aasta hindades?
  • Kui suur reaalne SKP 1997 a 1990 aasta hindades?
  • Kui nominaalne intress?
  • Mida näitab IS kõver ?
  • Mida näitab LM kõver ?
  • Kui suur on keskmine reaalne aastaintress?
  • Kui suur oleks selle summa reaalne väärtus viie aasta pärast?
  • Kui suur on ühe aasta keskmine hinnaindeks deflaator?
  • Millise minimaalse hinnaga ta peaks selle ostma et kahjumit ei tekiks?
  • Kui võlakirja kustutamistähtaeg on 3 aastat?
  • Kui suur on igaaastane intressi suurus?
  • Kui suur oleks makstava intressi nüüdisväärtus?
  • Mis hinnaga saaks teda müüa ühe aasta pärast?
  • Kui suur oleks sel juhul mõistlik investeering?
  • Kui suur oleks selle investeeringu aastane prognoositav tulusus?
  • Kui suur oli võlakirjade aastatulusus aastaintress?
  • Mis hinnaga saaks teda müüa kahe aasta pärast?
  • Kui realiseerimiseni jääb kolm aastat?
  • Kui pakutav kogus?
  • Mis juhtub kauba pakkumisega ?
  • Mis juhtub kauba nõudlusega?
  • Kuidas tekib tootjate tuluefekt?
  • Milles seisneb tarbijate ja tootjate tulu jagunemine?
  • Mis juhtub kauba pakkumisega ?
  • Milline näeb välja nõudluse ja pakkumise graafik?
  • Mida põhjustab tarbijate sissetuleku muutus või asenduskauba hinna muutus?
  • Mida põhjustab antud kauba hinna muutus?
  • Kui jah siis millises suunas?
  • Kui palju muutus läbimüük kogus protsentuaalselt?
  • Kui palju muutus hind protsentuaalselt?
  • Kui suur on pakkumise hinna elastsus?
  • Kui palju muutus läbimüük kogus protsentuaalselt?
  • Kui palju muutus hind protsentuaalselt?
  • Kui suur on pakkumise hinna elastsus?
  • Milline elastsusliik see on?
  • Kui palju muutus läbimüük kogus protsentuaalselt?
  • Kui palju muutus hind protsentuaalselt?
  • Kui suur on pakkumise hinna elastsus?
  • Mis juhtub firma kogutuluga?
  • Miljonit D - S - SKP - T - P ?
  • Milline on kogutoodangu tasakaalutase võrrandite lõikepunkt?
  • Mis esindab täishõivet Kas alltoodud väited on tõesed?
  • Milliseid kaupu nimetatakse täiendavateks kaupadeks?
  • Milliseid kaupu nimetatakse asendatavateks kaupadeks?
  • Kuidas mõjuvad tollimaksud kaubavahetusele?
  • Millest lähtutakse?
  • Mis vahe on riskantse projekti ja ebakindla määramatu projekti vahe?
  • Mis on aktseleraator?
  • Mis on riski- ehk rämpsvõlakirjad ja miks neid üldse kasutatakse?
  • Mis on ajaldatud puhasväärtus?
  • Millised on raha kolm põhifunktsiooni?
  • Mis on krediitraha?
  • Mida kujutab endast barterkaubandus?
  • Milliseid raha mõisteid tänapäeval kasutatakse?
  • Miks on raha unikaalne?
  • Mis on raha baas?
  • Milleks peavad pangad omama reserve?
  • Millest sõltub raha pakkumine?
  • Mis vahe on eksogeensel ja endogeensel rahapakkumisel?
  • Kui kohustuslik reservimäär on 10 siis kui suur on raha potentsiaalne multiplikaator?
  • Kui suur oleks raha tegelik multiplikaator?
  • Kui suur on rahamultiplikaator?
  • Kui palju vähenesid nõudehoiused ja laenud arvestades multiplikaatoriefekti?
  • Millistel tingimustel palga vähendamine taastab täieliku tööhõive?
  • Millistel tingimustel palga vähendamine ei taasta täielikku tööhõivet?
  • Miks palgad on jäigad?
  • Millised töötuse liigid võivad kujuneda pikaajalisteks?
  • Milline erinevus on ratsionaalsel ja puhtal diskrimineerimisel?
  • Miks toetavad ametiühingud enamasti palga ja töö jaotamise programme?
  • Kui suur on töötuse määr?
  • Kui suur on töötuse tõttu saamata jäänud SKP?
  • Milline on siis töötuse määr?
  • Mitu moodustab 1999 a tegelik SKP potentsiaalsest SKPst?
  • Milline on reaalse SKP protsentuaalne kasv ajavahemikul 1929 kuni 1989?
  • Milline on nominaalse SKP protsentuaalne kasv samal ajavahemikul?
  • Millest on põhjustatud küsimuste b ja c vastuste nii suur erinevus?
Vasakule Paremale
Makroökonoomika #1 Makroökonoomika #2 Makroökonoomika #3 Makroökonoomika #4 Makroökonoomika #5 Makroökonoomika #6 Makroökonoomika #7 Makroökonoomika #8 Makroökonoomika #9 Makroökonoomika #10 Makroökonoomika #11 Makroökonoomika #12 Makroökonoomika #13 Makroökonoomika #14 Makroökonoomika #15 Makroökonoomika #16 Makroökonoomika #17 Makroökonoomika #18 Makroökonoomika #19 Makroökonoomika #20 Makroökonoomika #21 Makroökonoomika #22 Makroökonoomika #23 Makroökonoomika #24 Makroökonoomika #25 Makroökonoomika #26 Makroökonoomika #27 Makroökonoomika #28 Makroökonoomika #29 Makroökonoomika #30 Makroökonoomika #31 Makroökonoomika #32 Makroökonoomika #33 Makroökonoomika #34 Makroökonoomika #35 Makroökonoomika #36 Makroökonoomika #37 Makroökonoomika #38 Makroökonoomika #39 Makroökonoomika #40 Makroökonoomika #41 Makroökonoomika #42 Makroökonoomika #43 Makroökonoomika #44 Makroökonoomika #45 Makroökonoomika #46 Makroökonoomika #47 Makroökonoomika #48 Makroökonoomika #49 Makroökonoomika #50 Makroökonoomika #51 Makroökonoomika #52 Makroökonoomika #53 Makroökonoomika #54 Makroökonoomika #55 Makroökonoomika #56 Makroökonoomika #57 Makroökonoomika #58 Makroökonoomika #59 Makroökonoomika #60 Makroökonoomika #61 Makroökonoomika #62 Makroökonoomika #63 Makroökonoomika #64 Makroökonoomika #65 Makroökonoomika #66 Makroökonoomika #67 Makroökonoomika #68 Makroökonoomika #69 Makroökonoomika #70 Makroökonoomika #71 Makroökonoomika #72 Makroökonoomika #73 Makroökonoomika #74 Makroökonoomika #75 Makroökonoomika #76 Makroökonoomika #77 Makroökonoomika #78 Makroökonoomika #79 Makroökonoomika #80 Makroökonoomika #81 Makroökonoomika #82 Makroökonoomika #83 Makroökonoomika #84 Makroökonoomika #85 Makroökonoomika #86 Makroökonoomika #87 Makroökonoomika #88 Makroökonoomika #89 Makroökonoomika #90 Makroökonoomika #91 Makroökonoomika #92 Makroökonoomika #93 Makroökonoomika #94 Makroökonoomika #95 Makroökonoomika #96 Makroökonoomika #97 Makroökonoomika #98 Makroökonoomika #99 Makroökonoomika #100 Makroökonoomika #101 Makroökonoomika #102 Makroökonoomika #103 Makroökonoomika #104 Makroökonoomika #105 Makroökonoomika #106 Makroökonoomika #107 Makroökonoomika #108 Makroökonoomika #109 Makroökonoomika #110 Makroökonoomika #111 Makroökonoomika #112 Makroökonoomika #113 Makroökonoomika #114 Makroökonoomika #115 Makroökonoomika #116 Makroökonoomika #117 Makroökonoomika #118 Makroökonoomika #119 Makroökonoomika #120 Makroökonoomika #121 Makroökonoomika #122 Makroökonoomika #123 Makroökonoomika #124 Makroökonoomika #125 Makroökonoomika #126 Makroökonoomika #127 Makroökonoomika #128 Makroökonoomika #129 Makroökonoomika #130 Makroökonoomika #131 Makroökonoomika #132 Makroökonoomika #133 Makroökonoomika #134 Makroökonoomika #135 Makroökonoomika #136 Makroökonoomika #137 Makroökonoomika #138 Makroökonoomika #139 Makroökonoomika #140 Makroökonoomika #141 Makroökonoomika #142 Makroökonoomika #143 Makroökonoomika #144 Makroökonoomika #145 Makroökonoomika #146 Makroökonoomika #147 Makroökonoomika #148 Makroökonoomika #149 Makroökonoomika #150 Makroökonoomika #151 Makroökonoomika #152 Makroökonoomika #153 Makroökonoomika #154 Makroökonoomika #155 Makroökonoomika #156 Makroökonoomika #157 Makroökonoomika #158 Makroökonoomika #159 Makroökonoomika #160 Makroökonoomika #161 Makroökonoomika #162 Makroökonoomika #163 Makroökonoomika #164 Makroökonoomika #165 Makroökonoomika #166 Makroökonoomika #167 Makroökonoomika #168 Makroökonoomika #169 Makroökonoomika #170 Makroökonoomika #171 Makroökonoomika #172 Makroökonoomika #173 Makroökonoomika #174 Makroökonoomika #175 Makroökonoomika #176 Makroökonoomika #177 Makroökonoomika #178 Makroökonoomika #179 Makroökonoomika #180 Makroökonoomika #181 Makroökonoomika #182 Makroökonoomika #183 Makroökonoomika #184 Makroökonoomika #185 Makroökonoomika #186 Makroökonoomika #187 Makroökonoomika #188 Makroökonoomika #189 Makroökonoomika #190 Makroökonoomika #191 Makroökonoomika #192 Makroökonoomika #193 Makroökonoomika #194 Makroökonoomika #195 Makroökonoomika #196
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 196 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 195 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor tudeng69 Õppematerjali autor
Kõik mida makroökonoomikast vaja leida, siis leiad selle siit!

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
20
pdf

Seminar 4 - ISLM mudel

Seminar 4 ISLM mudel 1. Joonisel on toodud raha pakkumise graafik. Kuhu poole nihkub joon rahapakkumise suurenemisel? a) vasakule; r a b c b) paremale; c) kaldub 450. M1/P M/P 2 2. Mis on eksogeene Mi k rahapakkumine? h kk i ? Eksogeene rahapakkumine tähendab seda, et rahapakkumisel on otsene mõju j majanduse j arengule, g rahapakkumise p kasvu otsene tulemus on majanduse kiirem areng. 3. Kas 2% inflatsiooni korral on reaalne intress suurem kui nominaalne intress? a. Jah; b. Ei; nominaalne intress i = r + I, kus r - reaalne intress ja I - inflatsioon c. Kuna 2% pole mingi näitaja, siis on mõlemad võrdsed. 2

Majandus
thumbnail
37
pdf

Loeng 4 - ISLM mudel

Loeng 4. ISLM MUDEL Sissejuhatus 1. ISLM mudelit peetakse Keynesi teooria kokkuvõtteks. Kokkuvõtte koostasid juba tema õpilased. 2. ISLM mudel laiendab sissetulekute ­ kulutuste (Q/E) mudelit lisades viimasele rahaturud. 3 ISLM mudel 3. d l pakub k b häid võimalusi õi l i majanduse j d esemelise li jaj rahalise h li sektori kombineerimiseks ja sidumiseks. Mudelit võib pidada sissetuleku-kulutuste mudeli edasiarenduseks. edasiarenduseks 4. ISLM mudeli peamine eelis peitub arvatavasti selles, et ta on p kontseptuaalselt lihtne,, kuid võimaldab analüüsida mitmeid lihtsaid,, kuid olulisi majanduspoliitilisi situatsioone. 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz

Matemaatika
thumbnail
39
pdf

Loeng 3 - Makromajanduslikud mudelid

Loeng 3. Makromajanduslikud mudelid Ringlusvoolu mudel Tööjõud Töötasu Tööt Q Firmad Majapidamised E Raha kauba eest Tarbekaubad Q ­ majapidamiste sissetulek C C - tarbekaupp E - kulud tarbekaubale Seda lihtsustatut mudelit kasutatakse tavaliselt majanduse j dünaamilise ü i i iseloomu i illustreerimiseks. i i i 2 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Seega, kui on tegemist olukorraga, mida iseloomustab eelmine slaid, e. majanduses on tasakaal, siis: Q = C = E, kus Q ­ majapid

Matemaatika
thumbnail
32
pdf

Loeng 2 - Sisemajanduslik kogutoodang

Loeng 2. Sisemajanduslik kogutoodang Loengu temaatika 1 Sisemajandusliku 1. Si j d lik koguprodukti k d kti (SKP) mõiste õi t 2. Tegelik ja potentsiaalne SKP 3. SKP komponendid 4 Reaalne ja nominaalne SKP 4. 5. Töötuse probleemid 6. SKP arvutamine Eestis 2 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Definitsioon Sisemajanduslik kogutoodang on etteantud aja, tavaliselt aasta, jooksul toodetud lõpptarbimise kaupade ja teenuste turuväärtus. Sisemajanduslik kogutoodang (SKP) ... ... on ühelt poolt ... on teisest küljest aga ka töötajate ja toodangu mõõt ettevõtjate sissetuleku mõõt, kuna töötajatele makstavad kt d palgad l d olenevad

Matemaatika
thumbnail
18
pdf

Seminar 3 - Makroökonoomilised mudelid

Seminar 3 Makroökonoomilised mudelid 1. Milline väide varude reguleerimise seisukohalt on õige: a) varu taskut ei koorma; vale, vahel koormab, nii et vähe pole b) varude ja müügi madal või langev suhe on majanduslanguse tundemärk; vale l c) varude ja müügi madal või langev suhe on majanduskasvu t d ä k õige tundemärk; d) varude ja müügi kõrge või tõusev suhe on majanduskasvu tundemärk; d k vale e) varude ja müügi kõrge või tõusev suhe on majanduslanguse tundemärk õige 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz C C = Qd C = 100+0,8Qd c = 0,8 08 500 C0=100 450 500 Q

Majandus
thumbnail
30
pdf

Seminar 2 - SKP leidmine

Seminar 2 Sisemajandusliku koguprodukti (SKP) leidmine 1. Kuidas on omavahel seotud SKP, inflatsioon ja töötus? Töötus ja inflatsioon P Phillipsi kõvera kaudu U SKP ja töötus Okun'i seaduse kaudu: (Q* - Q) /Q = 2,5 (U ­ U*) kui Q < Q* U > U*, siis p k i Q > Q* U < U* kui U*, siis ii p 2. Kuidas on võimalik SKP välja arvutada? SKP leitakse saadud tulu ja kulutuste meetodil: Võimalik ka lisandväärtuse alusel. 3. Mis tingimustel on võimalik majanduses kulude ja tulude tasakaal? Q=E=C 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 3. Millised nendest kulutustest arvestatakse SKP arvutamisel ja millisesse kululahtrisse need sobiksid? · füüsiline isik ostis ahjukütteks puid; jah · kaitseministeerium ostis AS Thulema kontorimööbli; jah · rebasteks löömise �

Majandus
thumbnail
55
pdf

Seminar 1 - Eesti majandus

13) muudab avalikus sektoris arvlemise 2010. aastaks paberivabaks ehk e-arvetel põhinevaks. Kehtestab, et hiljemalt aastast 2010 saavad riigile teenust osutavad äriühingud riigile esitada vaid e-arveid ning riik omakorda kohustub samaks ajaks looma e-arvlemiseks sobiva internetikeskkonna. Võtab eesmärgiks, et riigihanke 35 pakkumisi saab esitada ainult elektrooniliselt; Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Seminari teoreetilised küsimused 1. Millised on makroökonoomika eesmärgid? 2 Mida 2. Mid uurib ib makroökonoomika? k ök ik ? 3. Mille poolest erineb klassikalise makroökonoomika ja Keynesi j majandusteooria? 36 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 4. Suure Depressiooni ajal tõusis töötuse määr 1933 aastaks, mis USAs oli 1929 aastal 3,2 % kuni: a) 10% - ni; b) 15% - ni; c) 20%- ni; d) d) 25%- 25%- ni; ni; e)) 30%- % ni. 5

Majandus
thumbnail
84
pdf

Loeng 5 - Nõudlus ja pakkumine

Loeng g 5. Nõudlus jja pakkumine p Sissejuhatus Monopson T Turgude d struktuurid t kt id Täieliku konkurentsi turg Monopoolne turg Monopoolne konkurents Oligopol 2 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Täieliku konkurentsi turg (TKT) Eeldame 1. Turg on organiseerimata ja turu kujundavad müüjate ja ostjate grupid. 2. Iga g ostja j teab, et turul on hulgaliselt g müüjaid, j kelle vahel tal on võimalik valikut teha 3. Iga müüja on teadlik, et analoogset toodangut pakuvad paljud müüjad. 4

Majandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun