.......................................................................35 5.3. Rahanõudlus ja turutasakaal...........................................................................36 5.4. Raha, SKP ja inflatsioon ................................................................................37 5.5. Rahapoliitika .................................................................................................38 6. RAHVUSVAHELINE MAJANDUS .................................................................40 6.1. Rahvusvahelise kaubanduse vajalikkus ..........................................................40 6.2. Suhteline eelis ja spetsialiseerumine ..............................................................40 6.3. Kaubanduspiirangud ......................................................................................41 6.3. Maksebilanss ..................................
a) uuritav muutuja on konstantsed. · Majandusteooria tegeleb majandusmudelite väljaarendamisega ja kujutab endast majandusmudelite kogumit. · Majandusanalüüs on vajalik majandusmudelite ja majandusteooriate väljatöötamiseks. o Analüüsi keeled: Verbaalne (definitsioonid - seisukohad aruanded) Graafiline (tabelid) Matemaatiline (valemid) · Positivistliku analüüsi põhiküsimus on, kuidas majandus toimib. Positivistlik analüüs pöörab tähelepanu protssesidele, mille eesmärgiks on analüüsida majandusnähtuste omavahelisi seoseid. (põhineb faktilisel materjalil) · Normatiivne analüüs on hinnanguline arutlus selle üle, mida olemasolevad või perspektiivsed majanduspoliitika või situstsioonid väärt on. · Majanduspoliitika on riiklike abinõude kogum, mis on suunatud sellele, et majanduselu
alusel oli suur rumalus või on siin ka mingi mõistlik selgitus olemas? Talongid. Miks? Mis asi oli majanduspiir?! Rubla kehtis veel! 4. Millal toimus Eesti rahareform ja millistel alusel seda realiseeriti? 1992 a. ja vahetuskurss 1 DEM = 8 EEK 55. Millist erastamisstrateegiat kasutati Eestis suurettevõtete erastamiseks ja kas see tõi tulu? Lembit Viilup PhD IT Kolledz 6. Mida kujutab endast liberaalne majandus, mida kasutas Eesti ja kas selle kasutamine tõi pigem edu kui probleeme? 7. Kas suured infrastruktuuriettevõtted tuleb maha müüa või jätta riigi omandisse? Tallinna Vesi, Eesti Energia, raudtee jne.. 88. Kas Eesti ettevõtete müük välismaistele omanikele on positiivne nähtus? Mida te arvate väitest "kapitalil pole rahvust"? 9. Eesti maksupoliitika, kas mõistlik on astmeline või proportsionaalne tulumaks, kas otsene või kaudne maksustamine? 10
1. Makroökonoomika aine ja makroökonoomilised põhinäitajad Makroökonoomika e makromajandusteadus, on majandusteaduse osa, mis analüüsib majandust kui terviksüsteemi Agregaatnäitajad e. kogunäitajad majanduse üldnäitajad, mille abil makroökonoomikas uuritakse majandust tervikuna Nt: koguprodukt, üldine hinnatase ja selle muutus ehk inflatsioon või deflatsioon, töötus ja tööhõive, kogunõudlus ehk agregeeritud nõudlus AD, kogupakkumine ehk agregeeritud pakkumine AS , töötusemäär Makroökonoomika analüüsib erinevalt mikroökonoomikast mitte majanduse üksikelementide, vaid kogutoodangu, tootmiskulude, hindade ja tööpuuduse lähtekohalt majanduse kui terviku seisundit. Õige arvepidamine kogu rahvamajandusliku tegevuse üle on kõige aluseks, sest kuna ekslikud või ebakorrektsed arvestused moonutavad majandusnäitajaid ja sellega ka aluseid, mille põhjal võetakse vastu kogu ühiskonda puudutavaid rahvamajanduslikke juhtimisotsuseid. Enamasti tegeleb M�
Kasutada saab ekspansiivset e. laiendavat(avalikus sektori kulutusi suurendatakse, maksutulud jäävad samaks) ja kitsendavat fiskaalpoliitikat(avaliku sektori kulutusi vähendatakse, maksutulud jäävad muutumatuteks). Automaatse fiskaalpoliitika korral on fiskaalpoliitika vahendid- automaatsed stabilisaatorid(nt tulumaks) -sisse planeeritud majandussüsteemi endasse ja nad kindlustavad avaliku sektori kulutuste automaatse muutumise, kui muutub kogutulu või töötus. Rahapoliitika mõjutab majandus rahapakkmise ja krediidi kättesaadavuse kaudu ning teda saab kasutada maksebilansi juhtimiseks, tööhõive taseme mõjutamiseks, hindade stabiliseerimisesk jaüldise majanduskasvu stimuleerimiseks. Rahapoliitika võib olla automaatne või situatsioonikohane. Rahapoliitika vahendeid: Diskontomäär kommertspankadele kehtestatud kapitali hind; Kohustusliku reservi nõue kommertspankade kohustuslik deposiit keskpangas. Avaturu operatsioonid keskpank ostab või
40. Kui raha nõudlusfunktsioon on, siis raha tuluringluskiirus on konstantne, rahanõudlus ei ole seotud intressimääraga, raha tuluringluskiirus on võrdub 2,5 41. Klassikalise dihhotoomia kohaselt rahapakkumine ei mõjuta reaalnäitajaid, hinnatase ja teised nominaalnäitajad on määratud rahaturu tasakaaluga, on raha neutraalne 42. Enamik majandusteoreetikuid nõustub väitega, et klassikaline mudel sobib kõige paremini käsitlema pikka perioodi 4. Avatud majandus 1. Netoeksport võrdub kodumaine kogutoodang Y miinus kodumaised kulutused (C+I+G). 2. Netovälisinvesteering võrdub summaga, mida kodumaised residendid on laenanud välismaale miinus summa mida välismaalased on laenanud meile. 3. Kui S–I ja NX on positiivsed on meil jooksevkonto ülejääk. Sellisel juhul oleme maailma finantsturgudel netolaenuandjad ja me ekspordime rohkem hüviseid kui impordime. 4
kes on kaotajad alternatiivsete võimaluste puhul; kui suured on võidud ja kaotused. Pareto – efektiivsus: Esimesena tõi mõiste majandusteooriasse A. Smith – an invisible hand. Kui leidub mingi kaup või teenus, mida isikud soovivad, siis on nad nõus selle eest maksma. Ettevõtjad soovivad kasumit ja on nõus kaupa tootma. Järelikult tekib turule vajalik hulk kaupa, ilma et peaks sekkuma “otsustuskomitee” Efektiivsus: Majandus suudab üldjuhul tagada efektiivsuse. Kuid on terve rida juhtumeid, millal majandus seda ei suuda ja valitsus peab sekkuma. Efektiivsuse erinevad aspektid: kaupade ja teenuste vahetuse efektiivsus; tootmise efektiivsus; kaupade mitmekesisuse efektiivsus. Eelarvejoon: tarbijate ostuvõimalused on alati piiratud eelarvega. Tarbija tarbib erinevaid kaupu ja teenuseid erinevates kogustes ehk valib oma eelarve piires mingi konkreetse kombinatsiooni kaupu ja teenuseid
On vajalik selleks, et neid ressursse kasutatakse selles firma harus Tootmistegurid Majandamiseks, s.o. majandusega tegelemiseks on vaja: inimesi - oma tööjõu, teadmiste ja oskustega, loodusvarasid, mida töödelda inimestele vajalikeks hüvedeks ja kapitali - varasema majandustegevusega loodud väärtusi (hooned, masinad, seadmed jne, samuti raha), et laiendada ja parandada tootmist. Neile teguritele toetub igasugune majandus ja nendeta on majandamine võimatu. Absoluutne eelis – absoluutset eelist omab see tootja, kes suudab mingit kaupa kõige produktiivsemalt (vähima ressursside kuluga) toota. Efektiivsus – ühiskonna suutlikkus saada võimalikult suurt kasu oma piiratud ressurssidest Kahanev piirprodukt – tootmisfunktsiooni omadus, mille kohaselt sisendi piirprodukt väheneb, kui antud sisendi kasutatav kogus suureneb.
Kõik kommentaarid