1. Eesmärk
Korrapärase ja ebakorrapärase kujuga keha tiheduse määramine. Materjali
poorsuse määramine.
2. Katsetatavad ehitusmaterjalid
2.1. Töö esimeses
pooles olid kasutusel korrapärased kehad
Mullbetoon –väikese tihedusega,
poorne , autoklaavitud toode, mille
sideaineks on
tsement või
lubi -liiv. Mullbetoon sisaldab kuni 85% mahus ühtlaselt jaotatud poore,
mille läbimõõt 0,3...2 mm. Tihedus alla 1800 kg/m3.
Kipsplaat – kips on looduslikul toorainel baseeruv- või tööstuse kõrvalproduktina
saadav ehitusmaterjal, mis töödeldakse tugeva kartongiga kaetud ehitusplaadiks.
2.2. Töö teises pooles olid kasutusel ebakorrapärase kujuga kehad
Silikaattellis -
tellis , mis on valmistatud lubja ja liiva segu kokkupressimisel ja sellele
järgneva kuumutamisel autoklaavis, veeaurus, nii et moodustub hüdrosilikaatidest
sideainel põhinev
tehiskivi . Tehnoloogia pärineb 1880.
aastatest . Eesti oludes
ideaalseim ehitusmaterjal: tugev, soojust akumuleeriv, sisekliimat stabiliseeriv,
helipidav ning mittepõlev.
Graniit - hall,
roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim.
Graniit koosneb põhiliselt kvartsist ja päevakividest.
Graniidi tihedus on olenevalt
koostisest 2550...
2700 kg/m³.
3. Kasutatud töövahendid
Nihik – (täpsus 0,1mm) materjali mõõtmiseks
Joonlaud – (täpsusega 1mm) materjali mõõtmiseks
Elektrooniline kaal – (täpsus 0,01g) materjali kaalumiseks
Elektrooniline kaal – (täpsus 0,01g) materjali kaalumiseks
Vasktraat materjali
parafiini sisse kastmiseks.
Parafiin materjali poorsuse vähendamiseks.
4. Katse meetodid
Kõik kommentaarid