Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Majavamm (serpula lacrymans) (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Vasakule Paremale
Majavamm-serpula lacrymans #1 Majavamm-serpula lacrymans #2 Majavamm-serpula lacrymans #3 Majavamm-serpula lacrymans #4 Majavamm-serpula lacrymans #5 Majavamm-serpula lacrymans #6 Majavamm-serpula lacrymans #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-11-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor rraul Õppematerjali autor
Ülevaatlik ja kokkuvõttev slaidishow majavammist - välimus, mõju tervisele jne.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
10
docx

Majavamm

Võrumaa Kutsehariduskeskus EV-12 Sigrid Pau MAJAVAMM Referaat Juhendaja: Andres Aruväli Väimela 2013 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS 3 2. KASVUTINGIMUSED 4 3. MAJAVAMMI VÄLIMUS 5 4. MAJAVAMMI TUVASTAMINE 5 5. KAASNEVAD TERVISEPROBLEEMID 6 6. MAJAVAMMIST VABANEMINE 7 6.1. Kuumutamise meetod 8 6.2. Kemikaalid 8

Hüdroisolatsiooni tööd
thumbnail
16
docx

Majavamm

Võrumaa Kutsehariduskeskus Referaat Majavamm Autor: Kert Kongo Juhendaja: Andres Aruväli Võru 2015 Sissejuhatus Majavamm toodi akadeemik Erast Parmasto sõnul Eestisse umbes 150 aastat tagasi . Looduses kasvab seen Himaalaja kõrgmäestikus Aasias ja Kaljumäestikus (Rocky Mountains) Põhja-Ameerikas umbes 3000-5000 m merepinnast . Euroopas on majavammi leitud looduses ka Tsehhi vabariigis. (siia kirjandusviide) Eestimaal pole nimetatud seenel vabas looduses

Seened
thumbnail
15
doc

Ehitusmükoloogia

XII a klass EHITUSMÜKOLOOGIA REFERAAT JUHENDAJA: EVELYN KOSTABI ÜLENURME 2008 Sisukord Sisukord.....................................................................................................................................2 Sissejuhatus................................................................................................................................3 Harilik majavamm......................................................................................................................4 Männi-mädiknahkis...................................................................................................................5 Näätskorgik, majakorgik, majanääts.........................................................................................6 Puidukorgik.......................................

Bioloogia
thumbnail
9
doc

Majavamm ja arvutused

Pärnumaa Kutsehariduskeskus Vamm,Seened Referaat Juhendaja: Koostaja:Ago Võhma Rühm:E-08B 12.05.2009 Maja vamm Majavamm koosneb värvitutest, mikroskoopiliselt väikestest niidikestest. Need kasvavad otstest ja ühinedes on nad juba palja silmaga nähtavad. Kasvav seenekeha on valge vati sarnane. Aja jooksul tekib sellele kile või koorikutaoline kate ning moodustuvad viljakehad, mis eritavad pruuni pulbritaolist Kliki pilt suuremaks eosetolmu

Üldehitus
thumbnail
10
odt

Majavamm ja selle ärahoidmine

..........5 Ebapiisav ruumide ja konstruktisioonide ventilatsioon.......................5,6 Katuste konstruktsioonilised lahendused...............................................7 Lekked,millega kaasneb majavammi levik............................................7 Muud majaseente arengut soodustavad tegurid.....................................8 Kokkuvõte..............................................................................................9 SISSEJUHATUS Referaadi teemaks on majavamm selle tekkimine, levimine jne. Materjal on otsitud internetist. Majavamm toodi akadeemik Erast Parmasto sõnul Eestisse umbes 150 aastat tagasi. Looduses kasvab seen Himaalaja kõrgmäestikus Aasias ja Kaljumäestikus (Rocky Mountains) Põhja-Ameerikas umbes 3000-5000m merepinnast. Euroopas on majavammi leitud looduses ka Tsehhi Vabariigis. Eestimaal pole nimetatud seenel vabas looduses arenemiseks vajalikke tingimusi,

Krohvitööd
thumbnail
10
doc

Majavamm

Pärnumaa Kutsehariduskeskus ehituspuusepp EP-08 Andres Volt MAJAVAMM referaat/uurimustöö Pärnu 2009 1 Sisukord SISSEJUHATUS..................................................................................................................................2 1. HARILIKU MAJAVAMMI LEVIK HOONETES..........................................................................3 2. MAJAVAMMI ARENGUKS VAJALIKUD TINGIMUSED.........................................................3 3. LEVIKUVIISID.................................................

Restaureerimine
thumbnail
21
pdf

Puidu kaitsemine seenhaiguste vastu.

........................ .............................................................11 3. Puiduseened..........................................................................................................................12 3.1. Sinetus-, rohetus- ja hallitusseened ...................................................................................12 3.2. Puitu lagundavad seened....................................................................................................12 3.2.1 Harilik majavamm ..........................................................................................................13 3.2.2. Majamädik.....................................................................................................................14 3.2.3. Majakorgik e majanääts ...............................................................................................14 3.2.4. Männi-mädiknahkis .................................................................................................

Metsakaitse
thumbnail
5
doc

Puidu bioloogiline lagunemine

Puittu b) lõhed nii horisontaal kui vertikaalsuunas. lagundavad seened: Aeroobsetes Viljakehade ülakülg on: karvane, sile, tingimustes langundavad seened: villane või eivärviliste vöötidega. 1kandseened põhilised puitu lagundavad Metsamädanikud on sellised mädanikud, seened, näiteks selts lehikulaatsed, perekond mis tekivad juba metsakasvamise ajal. külma seen, sugu puravikulised: majavamm, Laomädanikud arenevad algusest peale sug kukeseene laadsed, sug maksakulaadsed, juba ülestöötatud või vaheladudes. sug vaabikulaadsed. Selt kõbjaselised. Kuuluvad juuremädanike hulka ja valdavalt 2kottseened ustulina, xylaria. Bakterid: parasiitsed. Laomädanikud on surnud puus, Anaeroobsetes tingimustes lagundavad ei tekita haigust elavas puus. Tüüpilised

Bioloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun