Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Majavamm (1)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Majavamm #1 Majavamm #2 Majavamm #3 Majavamm #4 Majavamm #5 Majavamm #6 Majavamm #7 Majavamm #8 Majavamm #9 Majavamm #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-03-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 40 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Andres Volt Õppematerjali autor
referaat/uurimustöö

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
10
odt

Majavamm ja selle ärahoidmine

..........5 Ebapiisav ruumide ja konstruktisioonide ventilatsioon.......................5,6 Katuste konstruktsioonilised lahendused...............................................7 Lekked,millega kaasneb majavammi levik............................................7 Muud majaseente arengut soodustavad tegurid.....................................8 Kokkuvõte..............................................................................................9 SISSEJUHATUS Referaadi teemaks on majavamm selle tekkimine, levimine jne. Materjal on otsitud internetist. Majavamm toodi akadeemik Erast Parmasto sõnul Eestisse umbes 150 aastat tagasi. Looduses kasvab seen Himaalaja kõrgmäestikus Aasias ja Kaljumäestikus (Rocky Mountains) Põhja-Ameerikas umbes 3000-5000m merepinnast. Euroopas on majavammi leitud looduses ka Tsehhi Vabariigis. Eestimaal pole nimetatud seenel vabas looduses arenemiseks vajalikke tingimusi,

Krohvitööd
thumbnail
9
doc

Majavamm ja arvutused

Pärnumaa Kutsehariduskeskus Vamm,Seened Referaat Juhendaja: Koostaja:Ago Võhma Rühm:E-08B 12.05.2009 Maja vamm Majavamm koosneb värvitutest, mikroskoopiliselt väikestest niidikestest. Need kasvavad otstest ja ühinedes on nad juba palja silmaga nähtavad. Kasvav seenekeha on valge vati sarnane. Aja jooksul tekib sellele kile või koorikutaoline kate ning moodustuvad viljakehad, mis eritavad pruuni pulbritaolist Kliki pilt suuremaks eosetolmu

Üldehitus
thumbnail
10
docx

Majavamm

Võrumaa Kutsehariduskeskus EV-12 Sigrid Pau MAJAVAMM Referaat Juhendaja: Andres Aruväli Väimela 2013 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS 3 2. KASVUTINGIMUSED 4 3. MAJAVAMMI VÄLIMUS 5 4. MAJAVAMMI TUVASTAMINE 5 5. KAASNEVAD TERVISEPROBLEEMID 6 6. MAJAVAMMIST VABANEMINE 7 6.1. Kuumutamise meetod 8 6.2. Kemikaalid 8

Hüdroisolatsiooni tööd
thumbnail
15
doc

Ehitusmükoloogia

XII a klass EHITUSMÜKOLOOGIA REFERAAT JUHENDAJA: EVELYN KOSTABI ÜLENURME 2008 Sisukord Sisukord.....................................................................................................................................2 Sissejuhatus................................................................................................................................3 Harilik majavamm......................................................................................................................4 Männi-mädiknahkis...................................................................................................................5 Näätskorgik, majakorgik, majanääts.........................................................................................6 Puidukorgik.......................................

Bioloogia
thumbnail
16
docx

Majavamm

Võrumaa Kutsehariduskeskus Referaat Majavamm Autor: Kert Kongo Juhendaja: Andres Aruväli Võru 2015 Sissejuhatus Majavamm toodi akadeemik Erast Parmasto sõnul Eestisse umbes 150 aastat tagasi . Looduses kasvab seen Himaalaja kõrgmäestikus Aasias ja Kaljumäestikus (Rocky Mountains) Põhja-Ameerikas umbes 3000-5000 m merepinnast . Euroopas on majavammi leitud looduses ka Tsehhi vabariigis. (siia kirjandusviide) Eestimaal pole nimetatud seenel vabas looduses

Seened
thumbnail
5
doc

Maja vamm

Pärnu Kutseharidus keskus Renoveerimine Referaat Majavamm Juhendaja I.Kruusla Harlis Kitt E-08A Pärnu 2009 Sisukord 1) Majavamm 2) Mädanik seened vajavad niiskust 3) Majavammi välimus 4)Majavammi kasvuks vajalikud tingimused 5)Saneerimine 6)Kemikaalid 7)Majavammi saab vältida Majavamm Kui ütleme, et puit on mädanenud, siis mõtleme harva, et selle on lagundanud mädanikseened. Ehitistes võivad vähesel või suuremal määral kahju tekitada 180 erinevat liiki mädanikseeni. Ehituspuitu kahjustavad peamiselt pruunmädanikseened. Majavamm on neist kõige ohtlikum

Üldehitus
thumbnail
6
doc

Majavamm

Koostaja : 2009 Sisukord Majavamm......................................................................................3-5 Materjalid.......................................................................................6-7 2 Majavamm Maja kõige suurem vaenlane on niiskus. Niiskus põhjustab probleeme nii vanades kui uutes majades. Niiskuskahjustuste põhjused on üldiselt lihtsad, kuid tagajärjed võivad olla väga ebameeldivad ja kulukad parandada. Hoonete niiskuskahjustuste all mõeldakse liigniiskusest põhjustatud hallitust ja mädanikku, värvi ja krohvi koorumist, roostet, halvenenud soojapidavust, külmakahjustusi jms. Me ei ole oma pikaajalise ehitamise juures õppinud vältima veest tingitud kahjustusi

Kinnisvara korrashoid
thumbnail
3
docx

Biokahjustus põrandal

Biokahjustus põrandal Majavamm (Serpula lacrymans) http://maaarhitektuur.blogspot.com.ee/2015/11/vana-maamaja-paeva- kava.html Tegemist on majavammi viljakehaga, mis on kinnitunud põrandale ja seinale. Ökoloogilised tegurid Majavamm tekib niiskuse tagajärjel ning tekkimiseks vajalik niiskus peab olema vahemikus 20-30%. Lisaks soodustab veel arengut temperatuur, kõige paremini areneb majavamm 18-23oC juures ning tavaliselt ongi just selline toatemperatuur. Organism Majavamm on üsna levinud ning antud pildil esinev viljakeha annab märku, et tegemist on kaugelearenenud seenega. Pärast viljakeha moodustamist annab majavamm sadu miljoneid eoseid, mis levivad edasi peaaegu kõigega, isegi õhuga. Kui eosed levivad sobivasse keskkonda, moodustub uus nakkuskolle. Esialgu ilmub valge mütseel, mis on väga kiire kasvuga. Mütseel kasvab tavalisel toatemperatuuril keskmiselt 2-3

Bioloogia




Kommentaarid (1)

Makesumnoiss profiilipilt
Makesumnoiss: tore
15:15 08-01-2014



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun