Võrumaa Kutsehariduskeskus Referaat Majavamm Autor: Kert Kongo Juhendaja: Andres Aruväli Võru 2015 Sissejuhatus Majavamm toodi akadeemik Erast Parmasto sõnul Eestisse umbes 150 aastat tagasi . Looduses kasvab seen Himaalaja kõrgmäestikus Aasias ja Kaljumäestikus (Rocky Mountains) Põhja-Ameerikas umbes 3000-5000 m merepinnast . Euroopas on majavammi leitud looduses ka Tsehhi vabariigis. (siia kirjandusviide) Eestimaal pole nimetatud seenel vabas looduses
Orhidoidne mükoriisa – iseloomulik orhideedele. Seenparasiidid Puude parasiidid – kahjustavad puulehti ja puitu (vahtra-pigilaik, torikseen, kuuse- ja männijuurepess) Rohttaimedel seenparasiite väga palju (roosteseened, nõgiseened, maasika-laikpõletiku tekitaja, vaarika-varrepõletiku tekitaja). Seente parasiite on vähe (tolmav parasiitlehik, üleniidiku perekonna liigid) Seened ehitistes – majavamm, majanääts ja majakoorik. Seened toiduainetetööstuses Pärmseened – toituvad suhkrutest anaeroobsetes tingimustes. Kasutatakse taigna kergitamiseks, veini, õlle ja siidri valmistamiseks. Hallitusseened – kasutatakse hallitusjuustude valmistamisel (sinihallitusjuustud Roquefort, Stilton ja Gorgonzola, valgehallitusjuustud Camembert ja Brie).
........................ .............................................................11 3. Puiduseened..........................................................................................................................12 3.1. Sinetus-, rohetus- ja hallitusseened ...................................................................................12 3.2. Puitu lagundavad seened....................................................................................................12 3.2.1 Harilik majavamm ..........................................................................................................13 3.2.2. Majamädik.....................................................................................................................14 3.2.3. Majakorgik e majanääts ...............................................................................................14 3.2.4. Männi-mädiknahkis .................................................................................................
Seened -1,5 miljonit liiki Teadus, mis tegeleb seentega on mükoloogia. Seened on eukareütsed (tuumaga) ja heterotroofsed (ainevahetusega): Evolutsioonliliselt vanematel seentel puuduvad rakuvaheseinad -> seenerakud ehk hüüfid (nad on niitjad). Ehitus: seenerakku ümbritseb membraan, mille peal on kitiinkest. Seenerakud ehk hüüfid hargnevad ja moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Osad seentel on mütseel nii tihe, et moodustab palja silmaga nähtava viljakeha (kübarseen). Võrdlus: Seened Taimed Loomad Ei liigu Ei liigu Liiguvad Kest (kitiin Kest ( tselloloos) Puudub (glükokalüks) Plastiidid puuduvad Olemas Puuduvad Glükogeen Tärklis Glükogeen l.rasvad Taimsed õli
SAKU GÜMNAASIUM Erinevate niiskustingimuste mõju hallitusseente arengule uurimistöö Saku 2012 Sisukord Sissejuhatus Uurimistöö on kirjutatud teemal ,,Hallitusseened". Teema sai valitud suure huvi tõttu hallitusseente vastu. Teavet nendest sain internetist, kus oli erinevaid artikleid ja uurimusi. Töös uurin, mis täpsemalt on hallitusseened ja mis liike hallitusseeni on olemas, samuti mida võivad hallitusseened inimesele põhjustada ja kuidas neid ennetada. Töö eesmärk on teada saada, kuidas tekivad hallitusseened ja kuidas võivad nad inimesele ohtlikud olla. Viin läbi katse, mille käigus kasutan kolme saia tükki, milles katsetan, kuidas mõjuvad erinevad niiskustingimused hallitusseente arengule saias. Töö hüpoteesiks püstitan, et hallitusseente tekkeks on vaja palju niiskust ja hallitus tekib III ja II saial, aga I kivistub. Taustinformatsioon Hallitusseened Mi
süsihappegaasi. Mitmeid pärmseeni kasutatakse alkoholi valmistamisel, kuna nad väljutavad ümbritsevasse keskkonda etanooli. (Bioloogia Gümnaasiumile I 2002) Joonis 6 8 Kokkuvõte Seeni võib leida kõikjalt meie ümber. Seened võivad ohustada nii ehitist kui ka inimese tervist. Kõige tuntum ehitistele kahjulik seen on majavamm, mis võib hävitada suure osa seinast või põrandast nii, et seda pole võimalik taastada. Mõned toiduainetel kasvavad seened võivad eritada inimesele mürgiseid ühendeid, mis põhjustavad sissesöömisel tervisehäireid või soodustavad vähi teket. Samas on seeni, milleta ei ole mõeldav teatud toiduainete valmistamine alkohol, pärmitaigen, hallitusjuust jne. Kahjulikud on nad aga siis, kui elavad elusorganismide pinnal, see põhjustab mitmesuguseid haigusi
chirurgorum“. 14. Mis on dermatofüütia? Dermatofüütia on pindmine infektsioon nahas, karvades ja küüntes, mida tekitavad aeroobsed seened ehk dermatofüüdid. Dermatofüüte tuntakse enam kui 40 liiki, nendest mõned liigid on oluliseks patogeeniks inimesel. 15. Mis on peamine haigustekitaja varbaküüntel? Kogu maailmas on laialt levinud seene Trichophyton rubrum poolt põhjustatud jalgade ja varbaküünte seenhaigus. 16. Kas majavamm kasvab Eestis ka looduses (vaata kindlasti lingi alla)? Meie kliimavöötmes suudab majavamm elada ainult hoonetes. http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel1997_1972.html 17. Mis pigment kaitseb nii inimest kui ehitisi katvaid seeni kiirguse eest värvides neid tumepruuniks? Melaniin 18. Too näiteid, millised seened põhjustavad valge-, pruun- ja pehmemädanikku ja kirjelda haiguse ilminguid (vaata kindlasti lingi alla). Puidulagundajad (vaata ka siia)
IV töö - seened · Hüüf- seenerakk · Seente uurimisega tegeleb mükoloogia. · Seeni on ca 1,5milj liiki. · Seened koosnevad seenerakkudest. On olemas hiidrakud ja hulgirakud. · Seenehüüfide kogum moodustab seeneniidistiku ehk mütseeli. · Evolutsiooniliselt vanematel seentel puudub rakuvahesein. Hilisematel seentel on rakuvaheseinad. · Kogu mütseel on üks harunenud paljutuumne seenerakk. · Seeneraku ehitus: õhuke kitiinist kest, membraan, raku organellid nagu loomarakulgi(plastiide pole, võib olla vakuoole- võib leida neilt seentelt, kes kasvavad vees). · Üherakulised- pärmseened ja nutthallik. Seened Taimed Loomad Ei liigu Ei liigu Liiguvad Kest(kitiin) Kest(tselluloos) Puudub(glükogeen) Plastiidid puuduvad
Kõik kommentaarid