Majandusteooria (0)

5 VÄGA HEA
 
MIKROÖKONOOMIKA 1

1. Sissejuhatus majandusteooriasse
Majandusteadus püüab vastata mitmetele meie igapäevaelu puudutavatele küsimustele. Need küsimused on seotud
kaupade ja teenuste tootmise ja tarbimisega, palkade ja kapitalituludega, tööpuuduse ja inflatsiooniga, valitsuse
kulutuste ja maksustamisega, rahvusvahelise kaubandusega ning heaolu jaotumisega ühiskonnas.
Tootmine, tarbimine ja tehnoloogia areng: ehk kuidas inimesed otsustavad, et mida tarbida ja kuidas seda toota
ning mil moel sõltuvad need valikud tehnoloogia uuenemisest.
Palgad ja sissetulekud: ehk mis määrab kindlaks inimeste sissetuleku ja miks mõned inimesed saavad sarnase
jõupingutuse eest kõrgemini tasustatud kui teised.
Tööpuudus: ehk mis on tööpuudus ja miks on mõned ühiskonnagrupid töötuks jäämisega rohkem ohustatud kui
teised.
Inflatsioon: ehk miks hinnad tõusevad ja miks mõnedes riikides tõusevad hinnad kiiremini kui teistes.
Valitsused: ehk miks valitsused teevad otsuseid raha kulutamise osas ning mis juhtub kui valitsus otsustab oma
kulutusi, kas suurendada või vähendada.
Rahvusvaheline kaubandus: ehk mis määrab kindlaks selle, et millega ja missuguses mahus kaubeldakse ning
missugust mõju avaldavad tollid ja kvoodid rahvusvahelisele kaubandusele.
Heaolu: ehk mis on see mis põhjustab erinevusi riikidevahelises heaolujaotuses, muutes ühe riigi elanikke
rikkamaks ja teise riigi elanikke vaesemaks.
Kõikide nende probleemide põhjuseks on tõsiasi, et mitte alati ei ole võimalik saada seda mida me tahame. Me
elame maailmas, kus ei ole piisavalt vahendeid selleks, et rahuldada kõiki oma vajadusi. Kaupade ja teenuste hulk
mida inimesed soovivad tarbida on suurem kui kaupade ja teenuste hulk mida on võimalik toota. Nappus ongi
majandusteaduse lähtepunktiks. Vajaduste rahuldamiseks on võimalik tarbida hüviseid (kaupu ja teenuseid) ainult
piiratud koguses, kuna tootmistegureid ei jätku kõige ihaldatava tootmiseks soovitaval hulgal.
Maksimaalse tulemuse saavutamiseks ressursside piiratuse korral tuleb pöörata tähelepanu nende ressursside
parimale võimalikule kasutamisele ja hüviste optimaalsele valikule. Selleks, et mõista kuidas olemasolevaid
ressursse efektiivselt kasutada ja teha parim otsus kaupade ja teenuste tarbimise osas peame teadma, kuidas
jaotuvad ressursid ja hüvised ning kuidas kujuneb majanduslik tasakaal.
Inimeste piiramatute vajaduste rahuldamine ressursside piiratuse tingimuses toobki endaga kaasa majandustegevuse
ehk majandamise. Majandusteooria omakorda on õpetus sellest, et kuidas inimesed kasutavad oma piiratud
ressursse, et rahuldada tekkinud vajadusi. Eelpool mainitud seitse suurt küsimust on mõned näited kõige
olulisematest probleemidest millega majandusteooria tegeleb.
1.1 Valik
Kui meil ei ole võimalik saada kõike mida me tahame, peame me valima olemasolevate alternatiivide vahel.
Tõsiasi et hüviseid on alati liiga vähe järjest kasvavate vajaduste rahuldamiseks sunnib meid valima. Seetõttu ongi
majandusteooriat tihti nimetatud teaduseks valikust ehk siis sellest, kuidas inimesed teevad oma valikuid ja mil
moel mõjutavad seda valikut muutused muudes tingimustes.
Tehes valikut me võrdleme tulu, mida saame mingi täiendava hüvise omamisest kulutustega, mis tekivad seoses
sellega, et peame mingist teisest hüvisest loobuma. Sellist tulude ja kulude võrdlemist nimetatakse optimeerimiseks.
See tähendab, et me kas püüame saavutada maksimaalse vajaduste rahuldamise astme piiratud vahenditega või
otsime võimaluse mingi vajaduste rahuldamise astme saavutamiseks minimaalsete vahenditega.
MIKROÖKONOOMIKA 2
Seega kujutab ka valiku tegemine endast teatud mõttes kulu. Majanduses kasutatakse sellises olukorras mõistet
alternatiivkulu. See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise
tarbimist piirata. Näiteks on õpilasel, kelle koolipäev algab kell 8.00, võimalik valida koolimineku ja magamise
vahel. Kas magada või minna kooli? Kooli minemise alternatiivkuluks õpilasele, kes armastab magada ongi
kaotatud uneaeg.
98% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Majandusteooria #1 Majandusteooria #2 Majandusteooria #3 Majandusteooria #4 Majandusteooria #5 Majandusteooria #6 Majandusteooria #7 Majandusteooria #8 Majandusteooria #9 Majandusteooria #10 Majandusteooria #11 Majandusteooria #12 Majandusteooria #13 Majandusteooria #14 Majandusteooria #15 Majandusteooria #16 Majandusteooria #17 Majandusteooria #18 Majandusteooria #19 Majandusteooria #20 Majandusteooria #21 Majandusteooria #22 Majandusteooria #23 Majandusteooria #24 Majandusteooria #25 Majandusteooria #26 Majandusteooria #27 Majandusteooria #28 Majandusteooria #29 Majandusteooria #30 Majandusteooria #31 Majandusteooria #32 Majandusteooria #33 Majandusteooria #34 Majandusteooria #35 Majandusteooria #36 Majandusteooria #37 Majandusteooria #38 Majandusteooria #39 Majandusteooria #40 Majandusteooria #41 Majandusteooria #42 Majandusteooria #43 Majandusteooria #44 Majandusteooria #45 Majandusteooria #46 Majandusteooria #47 Majandusteooria #48 Majandusteooria #49 Majandusteooria #50 Majandusteooria #51 Majandusteooria #52 Majandusteooria #53 Majandusteooria #54 Majandusteooria #55 Majandusteooria #56 Majandusteooria #57 Majandusteooria #58 Majandusteooria #59 Majandusteooria #60 Majandusteooria #61 Majandusteooria #62 Majandusteooria #63 Majandusteooria #64
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 64 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2012-10-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
152 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kylli6 Õppematerjali autor

Lisainfo

Dokumendis esitatud küsimused

  • Milles ikkagi seisneb meie valikute ratsionaalsus ?
  • Mida? - Missuguseid kaupu ja teenuseid tuleks toota ja missugustes kogustes ?
  • Kuidas? - Mil moel (kuidas) neid erinevaid kaupu ja teenuseid peaks tootma ?
  • Kelle jaoks? - Kelle jaoks tuleks neid kaupu ja teenuseid toota ?
  • Mis paneb majapidamisi pakkuma just sellist tüüpi tööjõudu nagu ettevõtted osta soovivad ?
  • Mida toota, et seda toodangut ka ostetaks ?
  • Mille poolest erinevad ja sarnanevad mikroökonoomika ja makroökonoomika ?
  • Mida toota? kuidas toota ?
  • Millest sõltub nõutav kogus ?
  • Miks vähendab kõrgem hind nõutavat kogust ?
  • Missugune on nende muude tegurite mõju ?
  • Miks suurendab kõrgem hind pakutavat kogust ?
  • Kuidas valib majapidamine tarbitavate kaupade ja teenuste kogused ?
  • Kuidas jaotab majapidamine oma sissetuleku olemasolevate kaupade ja teenuste vahel ?
  • Mis iseloomustab ettevõtet ?
  • Kuidas on ettevõtted organiseeritud ?
  • Kui ettevõte muudab nii tööliste kui seadmete hulka ?
  • Kui otsustatakse toota, siis kui palju toota ?
  • Missuguseid kaupu ja teenuseid peaks avalik (ühiskondlik) sektor pakkuma ja missuguses koguses ?

Mõisted

majandusteooria omakorda, makroökonoomikas seevastu, kuivõrd majanduses, majapidamine, kapitaliks, jooniselt, majandusteaduse lähtepunktiks, vanim vahend, majandused, ajavahemikku 1500, laekus kuld, smithi nägemuses, eelduseks, klassikalisest mõtteviisist, kaasaegse mikro, kapitalistlik majandus, viljakat põllumaad, punktis c, nisu kogust, laienemist, majanduskasvu aluseks, tööjõudu, nõutavaks koguseks, kokkuleppeliselt, asenduskaup, täiendkaubad, sellisteks kaupadeks, helikassettide täiendkaubaks, sellised hüvised, võrdset sissetulekut, pakutav kogus, pakkumiskõver, 120 000, nõudlus, nõudmisega, ühikelastse nõudmisega, turunõudlus, turunõudlus, turunõudluse kõver, pitsa hind, jooniselt, krooni kohta, majapidamise tarbimisotsused, tehtud kulutusi, partnerettevõte, ainuomanikega, täisühing, täisühingud, täisühing, täisühingu juhtimisstruktuur, aktsiaselts, sellisteks vormideks, nüüdisväärtuse leidmist, nüüdisväärtuste summat, aktsia hinnaks, ilmutatud kuluks, füüsiliseks kapitaliks, amortisatsioon, veel arvestab, kogutoodanguks, tööjõu piirtoodang, jooniselt, püsikulu, muutuvkulu, kogukulu, piirkulu, muutus tootmismahus, keskmine kulu, piirkulu, pikaajaliseks kuluks, tootmisfunktsioon, kahaneva piirtuluga, kapitali piirtootlikkuseks, pikaajaliselt, isokvant, samakulu joon, kogutulu, kuivõrd kogutulu, majanduslik kasum, kogukulu, piirtulu, pikaajaliselt, majanduslik kasum, selliseid litsentse, monopoli puhul, kogutulu, piirtulu, hinna diskrimineerimisega, monopolistlikul konkurentsil, sarnaselt monopolile, turuliidriga oligopol, turuliidri mudelil, järgnevas tabelis, nendeks sissetulekuteks, teguritulu, nõudluskõver, enamuses tööstusharudes, lühiajaliselt, teguriturul, turupiiranguks, tööjõu turunõudlus, elastsem, asendusefekt, lühiajaliselt, maa kogupakkumine, raamatukogu lugemissaal, ühiskaupadega, sellistel hüvistel, ilutulestik, aadam, eeva, kuivõrd piirkulu, vertikaalne summeerimine

Sisukord

  • MIKROÖKONOOMIKA
  • Tootmine, tarbimine ja tehnoloogia areng
  • Palgad ja sissetulekud
  • Tööpuudus
  • Inflatsioon
  • Valitsused
  • Rahvusvaheline kaubandus
  • Heaolu
  • Joonis 1.1
  • Majapidamine
  • Ettevõte
  • Valitsus
  • Töö
  • Tabel 2.1
  • Madise tootmisvõimalused
  • Kangas
  • Joonis 2.1
  • Võimalused
  • kg/kuus)
  • m/kuus)
  • Tabel 2.2
  • Kanga alternatiivkulu
  • Joonis 2.2
  • Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus
  • Joonis 3.1
  • Teiste toodete hinnad
  • Asenduskaup
  • Täiendkaubad
  • Sissetulek
  • Rahvaarv
  • Tarbijate maitse ja eelistused
  • Tabel 3.1
  • Helikassettide nõudlus
  • Nõudmisseadus
  • Muutus nõudluses
  • Liikumine mööda nõudluskõverat
  • Joonis 3.2
  • Joonis 3.3
  • Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on toote hind, seda suurem on pakutav kogus
  • Joonis 3.4
  • Teiste toodete hinnad
  • Tootmistegurite hinnad
  • Tehnoloogia
  • Tootjate arv
  • Tabel 3.2
  • Helikassettide pakkumine
  • Pakkumisseadus
  • Muutus pakkumises
  • Pakkumiskõver nihkub
  • Joonis 3.5
  • Joonis 3.6
  • Joonis 3.7
  • Nõutav
  • Pakutav
  • Puudujääk (-)
  • Ülejääk(+)
  • =12-2P
  • Joonis 4.1
  • Nõutav kogus
  • Tõnu
  • Kogukasulikkus
  • Tabel 4.1
  • Anu kogukasulikkus
  • Pitsa
  • Kogus
  • Piirkasulikkus
  • Joonis 4.2
  • Tabel 4.2
  • Kasulikkuse maksimeerimine
  • Pitsa (60 EEK)
  • Vein (30 EEK)
  • Joonis 4.3
  • Tarbimis
  • Joonis 4.4
  • Mis on ettevõte
  • Ettevõtete liigid
  • Ainuomandus
  • Täisühing
  • Aktsiaselts
  • Muud ettevõtluse vormid
  • Poolt ja vastuargumendid
  • Tabel 5.1
  • Ettevõtluse vormide poolt ja vastuargumendid
  • Ettevõtte tüüp
  • Poolt
  • Vastu
  • Tabel 5.2
  • Majanduslik kasum
  • Raamatupidaja
  • Majandusteadlane
  • Nimetus
  • Summa
  • Turu piirang
  • Tehnoloogia piirang
  • Joonis 6.1
  • töölisi päevas)
  • Toodang
  • kampsuneid
  • Piirtoodang
  • Joonis 6.2
  • töölist
  • kampsunit
  • Joonis 6.3
  • Keskmine
  • Muutuvkulu
  • Piirkulu
  • Keskmine kulu
  • töölisi
  • Kogukulud
  • Piirkulu (MC)
  • muutus
  • Keskmised
  • krooni päevas)
  • krooni kampsuni kohta)
  • Joonis 6.4
  • Joonis 6.5
  • Tehase suurus
  • kudumismasinate arv)
  • Joonis 6.6
  • Joonis 7.1
  • kampsunit
  • Joonis 7.2
  • Tabel 7.1
  • Täieliku konkurentsiga
  • Kasum
  • Joonis 8.1
  • Müüdud
  • Hind (P)
  • Kogutulu
  • TR=P*Q)
  • Keskmine tulu
  • AR=TR/Q)
  • Piirtulu
  • Joonis 8.2
  • Kogukulu
  • TR-TC)
  • Joonis 8.3
  • TR-TC
  • Joonis 8.4
  • Joonis 8.5
  • Joonis 8.6
  • TR=P*Q
  • Joonis 8.7
  • Joonis 8.8
  • Joonis 9.1
  • Joonis 9.2
  • Traditsioonilised oligopoli mudelid
  • Joonis 9.3
  • Turuliidriga oligopol
  • Tunnus
  • Täielik
  • Monopolistlik
  • Oligopol
  • Monopol
  • Ettevõtete
  • Toode
  • Sisenemis
  • Ettevõtte
  • Näited
  • Joonis 10.1
  • Joonis 10.2
  • Joonis 10.3
  • Tabel 10.1
  • Piirtulu produkt ja keskmise tulu produkt
  • Joonis 10.4
  • Nõudluskõvera nihkumine
  • Nõudlusseadus
  • Tööjõu nõudluse elastsus
  • Asendusefekt
  • Sissetuleku efekt
  • Joonis 10.5
  • Turu puudulikkuseks
  • Joonis 11.1
  • Joonis 11.2
  • Joonis 11.3

Teemad

  • Sissejuhatus majandusteooriasse
  • Nappus
  • hüviseid
  • Valik
  • optimeerimiseks
  • alternatiivkulu
  • Ratsionaalne käitumine
  • Majandusteaduse metoodika
  • Positivistlik
  • Normatiivne
  • ceteris paribus
  • Ceteris paribus
  • ceteris paribus
  • Majanduslik ringkäik
  • Kapitaliks
  • kelle jaoks
  • ÜLESANDED
  • LISA: Majandusmõtte ajalugu
  • Teoreetilise majandusteaduse väljakujunemine
  • merkantilismi
  • füsiokraadid
  • Francois Quesnay
  • Klassikaline periood
  • Adam Smithi
  • invisible hand
  • David Ricardo
  • Neoklassikaline koolkond
  • Leon Walras
  • Alfred Marsahall
  • Ceteris paribus
  • Kaasaegse mikro- ja makroökonoomika kujunemine
  • John Maynard Keynes
  • monetaristide koolkond
  • Tootmine, spetsialiseerumine ja vahetus
  • kapitalina
  • Tootmisvõimaluste rada
  • b, c, d
  • Tootmisvõimaluste muutumine
  • Nõudlus ja pakkumine
  • Nõudlus
  • Millest sõltub nõutav kogus?
  • Nõudlusseadus
  • Muutus nõudluses
  • Teiste toodete hinnad
  • Sissetulek
  • normaalhüvisega
  • inferioorsed
  • Rahvaarv
  • Tarbijate maitse ja eelistused
  • Liikumine mööda nõudluskõverat ja nõudluskõvera nihe
  • Pakkumine
  • Millest sõltub pakutav kogus
  • Pakkumisseadus
  • Muutus pakkumises
  • Teiste toodete hinnad
  • Tootmistegurite hinnad
  • Tehnoloogia
  • Tootjate arv
  • Liikumine mööda pakkumiskõverat ja pakkumiskõvera nihe
  • iseloomustab muutust pakutavas koguses, mis tuleneb toote hinna muutumisest
  • muude tingimuste samaks jäädes). Kui hind muutub 120 kroonilt 200 kroonini kassetti kohta, liigume me mööda
  • pakkumiskõverat punktist
  • vt. Joonis 3.4)
  • Nõudmise ja pakkumise tasakaal
  • Hind
  • kogus
  • Nõudlusfunktsioon ja pakkumisfunktsioon
  • Nõudmise hinnaelastsus
  • Ristelastsus
  • Majapidamisteooria
  • Kasulikkus ja nõudmine
  • Turg
  • Majapidamise tarbimisotsused
  • Kasulikkus
  • Vein
  • Kogu
  • kasulikkus
  • Piirkasulikkus
  • Piir
  • Kasulikkuse maksimeerimine
  • krooni
  • kohta
  • Tarbimisvõimalused
  • Tarbimis
  • võimalus
  • Samaväärsuskõverad
  • Firmateooria
  • Tootmise organisatsioon
  • Finantskapitali suurendamine
  • nüüdisväär
  • Kulud ja kasum
  • Tootmine ja kulud
  • Lühiajaline tootmisfunktsioon
  • Kogutoodangu kõver
  • töölisi päevas)
  • kampsuneid
  • päevas)
  • töölist
  • kampsunit
  • töölise
  • kohta)
  • Keskmine toodang
  • toodang
  • Kulud lühiajaliselt
  • Püsikulu
  • keskmiseks
  • püsikuluks
  • keskmiseks muutuvkuluks
  • Ettevõtte suurus, kulud ja tootmisvõimsus
  • kudumismasinate arv)
  • töölisi
  • Mastaabisääst
  • Tehase suurus ja kulud
  • töölist päevas)
  • kampsunit päevas)
  • Keskmine kogukulu
  • krooni kampsuni kohta)
  • Tehas a: 1 ühik kapitali (kulu=25 krooni); Muutuvkulud=25 krooni töölise kohta
  • Tehas b: 2 ühikut kapitali (kulu=50 krooni) Muutuvkulud=25 krooni töölise kohta
  • Tehas c: 3 ühikut kapitali (kulu=75 krooni) Muutuvkulud=25 krooni töölise kohta
  • Tehas d: 4 ühikut kapitali (kulu=100krooni) Muutuvkulud=25 krooni töölise kohta
  • Tootmine minimaalsete kuludega
  • Tootmistegurite asendatavus
  • kapitaliintensiivseks tehnoloogiaks
  • tööintensiivseks tehnoloogiaks
  • isokvandiga
  • Samakulu joon
  • Tehnilise asendamise piirmäär ja piirtoodang
  • MRTS
  • Turuvormid. Täielik konkurents. Monopol
  • Täielik konkurents
  • Ettevõtte valikud täieliku konkurentsi tingimuses
  • kogus (Q)
  • TR=P*Q)
  • AR=TR/Q)
  • Kasumit maksimeeriv kogus
  • TR)
  • TC)
  • TR-TC)
  • krooni päevas)
  • Piirtulu ja piirkulu
  • Pakkumiskõverad
  • Monopol
  • Monopoli kulud ja kasumi maksimeerimine
  • tulu
  • kulu
  • Monopoli pakkumiskõver
  • Hinna diskrimineerimine
  • Monopolistlik konkurents ja oligopol
  • Monopolistlik konkurents
  • Oligopol
  • konkurents
  • barjäärid
  • kontroll
  • hinna üle
  • Teguriturud
  • Tootmistegurite nõudlus
  • Tuletatud nõudlus
  • piirtulu produktiks
  • Ettevõtete töö nõudlus
  • keskmise tulu produkti
  • Tööjõu turunõudlus
  • Tootmistegurite pakkumine
  • Tööjõu pakkumine
  • Kapitali ja maa pakkumine
  • Avalik sektor
  • Ühiskaubad
  • Ühiskaupade pakkumine

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

24
pdf
116
pdf
40
doc
38
pdf
35
doc
72
docx
16
docx
36
docx





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto