Majandusteooria (12)

5 VÄGA HEA
 
Säutsu twitteris
Majandusteooria ­ majandusteaduse osa, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviku toimimise
üldiste seaduspärasuste uurimisega. Jaotub makro- ja mikroökonoomikaks. Hõlmab palju
erinevaid distsipliine, mille ühiseks jooneks on see, et esiplaanil on üksiku majandussubjekti
suhted teistega. Põhiküsimuseks on see, kuidas mõjutavad üksiksubjekti otsused kollektiivseid
otsustusi ja nende kaudu saavutatavat tulemust ning kuidas kollektiivsed otsused mõjutavad
indiviidi käitumist. Põhieesmärgiks on majandusprotsesside olemuse ja seaduspärasuste
selgitamine ja arengu prognosimine, ka baasi loomine inimeste aktiivseks sekkumiseks
majanduse arengusse.
Mikroökonoomika ­ teoreetiline majandusteaduslik distsipliin, mida iseloomustab rangetel
eeldustel põhinev, üksikobjektist(ettevõte, majapidamine) lähtuv käsitlusviis. Seaduspärasusi
on empiiriliselt raske kontrollida.
Makroökonoomika ­ rahvamajanduse kui terviku tulemuslikkuse mõõtmine ja
majandussektorite seoste problemaatika. Protsesse vaadeldakse kogu majanduse (riigi)
tasandilt (majapidamised koondatakse majapidamissektoriteks, ja ettevõtted
ettevõttesektoriteks). Uurib majanduse kui terviku käitumist, keskendub kõigi üksikute
majandussubjektide individuaalsete tegevuste koosmõju uurimisele. Uurimisobjektiks on
kogunõudlus ja kogupakkumine kaubaturul, koguprodukti maht ja selle kasv, üldine hinnatase
ja selle muutused (inflatsioon), tööpuudus, rahaturg jne. Oluline roll on valitsuse poliitikal.
Majandusmudel ­ ettekujutus tegelikest majandusprotsessidest, mis on taandatud ühe
konkreetse valdkonna tähtsamatele seostele. Tegelikkus ei ole korraga haaratav, sest on liialt
keeruline, seepärast püütakse seda analüüsides lihtsustada ja arvestada vaid väikest kõige
olulisemat osa tegelikkusest. Saadud lihtsustatud mudeli analüüsi tulemused pole enamasti
tegelikkuses seetõttu kontrollitavad (ei pruugi kehtida need eeldused). Mudeli tulemuste
tõlgendamisel tuleb sellega arvestada. Teoreetiline mudel ­ mõtteeksperiment, mis aitab
tegelikkuse teatud aspekte mõista. Põhineb oletustel nähtuste põhjuste ja tagajärgede kohta.
(kontrollimine vaatluse ja eksperimentide põhjal pole võimalik). Ökonomeetriline mudel ­
tuletatud tegelikust majandussituatsioonist, võrrandiks on tõesed põhjuse ja tagajärje seosed.
(järeldusi on võimalik praktikas kontrollida)
Homo oeconomicus ­ täiesti ratsionaalne, majaduslikult mõtlev, sõltumatu, egoistlik,
tundetu, psühholoogilistest teguritest mitte mõjutatud
Majandussubjektid ­ sisemaised tootvad subjektid - ettevõtted ja sisemaised tarbivad
subjektid ­ majapidamised, riik ja välismaa
Majandussektorid ­ iga majandussubjekti edasist käitumist on võimatu prognoosida, kuna
majanduses osaleb sadu tuhandeid majandussubjekte ja toimub lugematul arvul
transaktsioone. Ülevaatlikkuse tagamiseks agregeeritakse majandusüksused sektoriteks ja
ühelaadsed transaktsioonid agregaatideks. (vaid makroökonoomilise käsitluse puhul ­ mikros
eeldatakse, et majsub on sõltumatud ja nende individuaalsetest valikutest tulenevad üldised
seaduspärasused). Toimub suur infokadu, lihtsustamine tingib selle, et makroökonoomilised
mudelid on alati stohhasstilised. Majapidamissektorid ­ eelkõige tarbekaupade lõpptarbijad ja
maksumaksjad (vahendeid saadakse tööjõumüügist, tulusiirdest, individuaalsest tegevusest,
omandist). Ettevõttesektor ­ kõik õiguslikult iseseisvad majandusüksused, mis toodavad ja
müüvad kaupu ning teenuseid, reeglina sellise hinnaga, mis katab tootmiskulud.
Valitsussektor ­ riiklikud ja kohalikud halduüksused ning muud riiklikud institutsioonid.
Välissektor ­ kõik välisresidendid.
Valiku- ja jaotusprobleem ­ mikroökonoomika keskne probleem. Parima alternatiivi valik
ja nappide ressursside jaotamine parimal viisil. Mudeli püstitamisel tehtavad ranged eeldused
võimaldavad mudeli analüüsil kasutada täpseid matemaatilisi seoseid. Vaadeldakse üksikute
majandussubjektide käitumise detaile või hindade kujunemist erinevatel turgudel.
97% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Majandusteooria #1 Majandusteooria #2 Majandusteooria #3 Majandusteooria #4 Majandusteooria #5 Majandusteooria #6 Majandusteooria #7 Majandusteooria #8 Majandusteooria #9 Majandusteooria #10 Majandusteooria #11 Majandusteooria #12 Majandusteooria #13 Majandusteooria #14 Majandusteooria #15 Majandusteooria #16 Majandusteooria #17 Majandusteooria #18 Majandusteooria #19 Majandusteooria #20 Majandusteooria #21 Majandusteooria #22 Majandusteooria #23 Majandusteooria #24 Majandusteooria #25 Majandusteooria #26 Majandusteooria #27 Majandusteooria #28 Majandusteooria #29 Majandusteooria #30 Majandusteooria #31 Majandusteooria #32 Majandusteooria #33 Majandusteooria #34 Majandusteooria #35 Majandusteooria #36 Majandusteooria #37
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 37 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2009-11-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
513 laadimist Kokku alla laetud
12 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
jana_90 Õppematerjali autor

Lisainfo

Mikro ja makroökonoomika konspekt eksamiks
eksamiks õppimiseks suurepärane konspekt

Dokumendis esitatud küsimused

  • Kumba liiki indikaatoreid praktikas enam kasutatakse ?
  • Millist kasu saavad riigid rahvusvahelises kaubanduses osalemisest ?
  • Miks on spetsialiseerumine enamasti mittetäielik ?
  • Millised tegurid mõjutavad riigi konkurentsivõimet välisturgudel ?
  • Millel põhineb tööstusriikide omavaheline kaubavahetus ?
  • Miks vabakaubandust erinevate meetmetega takistatakse ?
  • Kui terviku heaolu ?
  • Mida kajastab riigi maksebilanss ?

Mõisted

majandusteooria, jaotub makro, põhiküsimuseks, mikroökonoomika, makroökonoomika, oluline roll, majandusmudel, teoreetiline mudel, ökonomeetriline mudel, homo oeconomicus, majandussubjektid, subjektid, majandussektorid, majapidamissektorid, valitsussektor, välissektor, optimaalsusprintsiip, tasakaal majandusteoorias, tasakaalu stabiilsus, agregeerimine, agregeerimine, 1 mikro, majandussubjektist, struktuuriökonoomikat iseloomustab, majandusteoorias, graafiline, staatiline, võrdlev, dünaamiline, infokadu, majapidamine, hüvised, tarbimiskomplekt, tarbimisruum, eelarvepiirang, eelarvejoon, eelarvejoone tõus, tarbimisvõimaluste hulk, ordinaalne kasulikkusteooria, piirkasulikkus, eelistused, samakasulikkuskõverad, asendamise piirmäär, mrs, rahaühiku piirkasulikkus, normaalhüvis, inferioorne hüvis, asendushüvised, kaashüvised, sõltumatud hüvised, asendusefekt, sissetulekuefekt, turunõudlus, turunõudluskõver, tarbija hinnavaru, erandjuht, hüvised, sõltumatud hüvised, asendusefekt, sissetulekuefekt, erinevate mp, mikroökonoomiks, tootmistegurid, tootmisruum, samakulujoon, alternatiivkulu, tootmisvõimaluste hulk, toodangumaht, tootmistehnoloogia, tootmisfunktsioon, piirtoodang mp, mastaabisäästu, samakulujoone tõus, samatoodangukõver, neoklassikaline tootmisfunktsioon, rahaühiku piirtoodang, kulufunktsioon, muutuvkulu, püsikulu, mahust, toodangukogusega, tulu r, ettevõtte pakkumiskõver, turupakkumine, turupakkumiskõver, jääksid samaks, minimaalsete kuludega, mahust, turupakkumine, tootja hinnavaru, turg, täielik konkurents, konkurentsiga turg, turutasakaal, tarbitavad kogused, ülejääk, nõudlus, turutõrked, sagedasemaid tekkepõhjusi, osaline turutõrge, turuvormid, bilateraalne monopol, piiratud monopol, monopol, piiratud monopson, bilateraalne oligopol, oligopson, monopson, monopol, toodangumahtu, avalik hüvis, individuaalhüvis, ostu kasulikkus, informatsiooni asümmeetria, ostjal, ebasoodne valim, moraalirisk, ostjaid, nõudlus, ülejäägi korral, bilateraalne oligopol, polüpol, monopoli korral, edgeworthi kast, algjaotus w, kokkuleppekõver, ühene tasakaalupunkt, ümberjaotus, kasulikkusvõimaluste piir, tootmisvõimaluste piir, valmistamise korral, samaheaolukõverad, globaalne heaolumaksimum, tasakaalupunktis, hüvise kogus, makroökonoomika, agregeerimine, majapidamine, tootmisteguriteks, investeeringud i, finantsturg, eksport x, koguprodukt, skp, nominaalne skp, lisandunud väärtus, lõpptoodang, vahetoodang, tarbimiskulud c, deflaator, amortisatsioon, inflatsioon, tarbijahinnaindeks thi, välismõjud, varimajandus, varjatud majandus, kodumajandus, enesevarustamine, finantsturg, teguritulu, tootmisteguriteks, import, eratarbimine c, puhaseksport, kogunõudluse, keynesi koolkond, kogunõudluse kõver, lühiajaline tasakaal, okuni seadus, skp lõhe, kogunõudluse šokk, kogupakkumise šokk, eelarvepoliitika, eelarvepoliitika, range eelarvepoliitika, välised tegurid, keynistlik, rahapoliitika, keynes, eelarvepoliitika, pikaajaliselt, tasakaalustumine, lühiajaliselt, kaupraha, sümbolraha, paberraha usaldatavus, deposiitraha, rahabaas m0, äraarvatud inflatsion, ootamatu inflatsioon, menüükulud, rahanõudlus, rahapakkumine, rahapakkumiskõver, finantsvara, vahetusvõrrand, lisareserv, diskontomäär, deposiit, võlakiri, reservivõimendi, valuutakomitee, reservvaluuta, osareservipangandus, panga maksevõime, kapitali adekvatsus, vabaturuoperatsioonid, kaupraha, raha funktsioonideks, varimajanduse ulatus, raha nõudlus, tehingumotiiv, ettevaatusmotiiv, spekulatsioonimotiiv, keinsistide arvates, pankadel, majanduslikud funktsioonid, keskpanga funktsioonideks, raha emiteerimine, täishõive, tööpuudus, töötus, ilo, töötu, tööjõud, hõivatuse määr, töötusemäär, aktiivsuse määr, heitunu, otsimisteooria, lepingute teooria, sotsiaalne barjäär, efektiivsuspalga teooria, hüstereesiteooria, siirdetöötus, struktuurne töötus, sesoonne töötus, regionaalne töötus, tsükliline töötus, alanõudluse, varjatud töötus, klassikaline töötus, tööpoliitika, passiivne tööpoliitika, töölerakendamine, erinevatel erialadel, siirdetöötust, tööpakkumine, pikaajaline tööpuudus, regionaalne tööpuudus, tööpoliitika meetmed, wagneri seadus, valitsussektor, avalik hüvis, ühishüvis, üldvalitsus, maksukulu, eelarve defitsiit, eelarvepoliitika, maksubaas, maksusubjekt, maksumäär, efektiivne maksumäär, maksukoormus, piirmaksumäär mtr, lafferi kõver, efektiivne majanduspoliitika, valitsuse ülesandeks, erahüviste jaotamisel, olulisemad kuluartiklid, tuluallikad, maksude kehtestamine, maksusüsteemil, õigem, kaudsed maksud, allikana, maksude ülekandumine, kasumi säilitamiseks, eelarvedefitsiidi põhjuseks, majandusareng, eksponentsiaalne kasv, majandustsükkel, teoreetiline lähenemine, depressioon, jaotusmeetod, levinuim, lorenzi kõver, horisontaalteljel, vertikaalteljel, gini koefitsient, väärtuseks, absoluutne vaesus, ametlik vaesustase, põhivajadused, majanduskasv, tsüklid, ümberkorraldused, absoluutne eelis, suhteline eelis, heckscheri, alternatiivkulu, mastaabisääst, ülekandekulud, tööstusharusisene kaubandus, maksebilansi defitsiit, jooksevkonto, deebetkirje, kreeditkirje, välisnõuded, väliskohustused, otseinvesteeringud, portfelliinvesteeringud, impordilitsents, impordikvoot, vabatahtlik ekspordipiirang, dumping, tolliliit, ühisturg, kaubavahetuse loomine, kaubavahetuse ümbersuunamine, heckscher, kaubavahetuse ümbersuunamine, maksebilanss

Sisukord

  • Valitsussektor
  • Välissektor
  • Verbaalne
  • Graafiline
  • Matemaatiline
  • Dünaamiline
  • Asendusefekt
  • Sissetulekuefek

Teemad

  • Majandusteooria
  • Mikroökonoomika
  • Makroökonoomika
  • Majandusmudel
  • Teoreetiline mudel
  • Ökonomeetriline mudel
  • Homo oeconomicus
  • Majandussubjektid
  • Majandussektorid
  • agregeeritakse
  • Majapidamissektorid
  • Ettevõttesektor
  • Valiku- ja jaotusprobleem
  • Abstraktsioon
  • Ceteris paribus printsiip
  • Optimaalsusprintsiip
  • Tasakaal majandusteoorias
  • Tasakaalu stabiilsus
  • Agregeerimine
  • Mikro- ja makroökonoomilise lähenemisviisi erinevused
  • Struktuuriökonoomikat iseloomustab
  • Institutsiooniökonoomikat iseloomustab
  • Majandusteoorias on vaja lihtsustavaid eeldusi
  • Riigirahanduse ja arenguökonoomika sarnasused
  • Majandusteoreetilise mudeli tõlgendamisel tuleb arvestada
  • Mikroökonoomilise teooria empiiriline kontroll on keerulisem
  • Väljendusviisid majandusteoorias
  • Optimaalsusprintsiibi rakendamise võimalused
  • Tasakaaluanalüüsi põhitehnikad
  • Staatiline
  • Võrdlev – staatiline
  • Agregeerimise head ja halvad küljed
  • Majapidamine
  • Hüvised
  • Tarbimiskomplek
  • Tarbimisruum
  • Eelarvepiirang
  • Eelarvejoon
  • Eelarvejoone võrrand
  • Eelarvejoone tõus
  • Tarbimisvõimaluste hulk
  • Kasulikkus
  • Kardinaalne kasulikkusteooria
  • Ordinaalne kasulikkusteooria
  • Piirkasulikkus
  • Eelistused
  • kasulikkusfunktsioon
  • Samakasulikkuskõverad
  • Asendamise piirmäär
  • Optimaalne tarbimiskomplekt
  • Rahaühiku piirkasulikkus
  • Hüvise individuaalne nõudlus
  • Individuaalne nõudluskõver
  • Normaalhüvis
  • Inferioorne hüvis
  • Engeli kõverad
  • Sissetuleku-tarbimiskõver
  • Asendushüvised
  • Kaashüvised
  • Sõltumatud hüvised
  • Sissetulekuefekt
  • Turunõudlus
  • Turunõudluskõver
  • Tarbija hinnavaru
  • Majapidamisteoorias tehtavad eeldused
  • Esialgsesse analüüsi kaasatakse vaid kaks hüvist
  • Eelarvejoone tõus näitab
  • Kardinaalse ja ordinaalse kasulikkusteooria erinevused
  • Samakasulikkuskõvera tõus näitab
  • Optimaalse tarbimiskomplekti leidmine
  • Sissetuleku mõju hüvise nõudlusele
  • Elementaarvajadusi rahuldavate ja luksushüviste erinevus
  • Hüvise hinna mõju teiste hüviste nõudlusele
  • Hüvise hinna mõju selle hüvise nõudlusele
  • Asendusefekti ja sissetulekuefekti erinevus
  • Turunõudluse kujunemine majapidamiste nõudluse põhjal
  • Tarbija hinnavaru tekkimine
  • Ettevõte
  • Tootmistegurid
  • Tegurikomplekt
  • Tootmisruum
  • Kulupiirang
  • Samakulujoone võrrand
  • Samakulujoone tõu
  • Alternatiivkulu
  • Tootmisvõimaluste hulk
  • Toodangumaht
  • Tootmistehnoloogia
  • Tootmisfunktsioon
  • Piirtoodang
  • Keskmine toodang
  • Mastaabiefekt
  • Samakulujoone tõus
  • Samatoodangukõver
  • Samatoodangikõvera tõus
  • Neoklassikaline tootmisfunktsioon
  • Tehnilise asnedamise piirmäär MRTS
  • Optimaalne tegurikomplekt
  • Rahaühiku piirtoodang
  • Kulufunktsioon
  • Muutuvkulu
  • Püsikulu
  • Piirkulu
  • Keskmine kulu
  • Piirtulu
  • Kasum
  • Ettevõtte pakkumine
  • Ettevõtte pakkumiskõver
  • Pika perioodi pakkumiskõver
  • Turupakkumine
  • Turupakkumiskõver
  • Tootja hinnavaru
  • lihtsustavad eeldused firmateoorias
  • tootmistegurite liigitus
  • esilagsesse analüüsi kaasatavad tegurid
  • samakulujoone tõus näitab
  • samatoodangukõvera tõus näitab
  • optimaalse tegurikomplekti leidmine
  • muutuvkulude ja püsikulude erinevused
  • ettevõttele tagab maksimaalse kasulikkuse toodangumaht, mis
  • ettevõtte lühiajaline pakkumiskõver kattub
  • horisontaalne pikaajaline pakkumiskõver asub minimaalse keskmise kulu
  • tasemel, sest
  • ettevõtete pakkumiste põhjal kujuneb turupakkumine
  • tootja hinnavaru tekkimine
  • tootja hinnavaru erinevus kasumist
  • Turg
  • Täielik konkurents
  • Turutasakaal
  • Tasakaaluhind
  • Tasakaalukogus
  • Ülejääk
  • Defitsiit
  • Nõudlus- ja pakkumiskõvera nihked pikal perioodil
  • Pika perioodi pakkumiskõver
  • Turutõrked
  • Osaline turutõrge
  • Täielik turutõrge
  • Turuvormid
  • Monopol
  • Tarbimise ja tootmise välismõjud
  • Avalik hüvis
  • Individuaalhüvis
  • Informatsiooni asümmeetria
  • sidruniturg”
  • Ebasoodne valim
  • Moraalirisk
  • Täieliku konkurentsi eksisteerimise eeldused
  • Esmases turutasakaaluanalüüsis eeldatakse
  • Turutasakaalu leidmine konkurentsi korral
  • Liikumine mööda nõudlus- ja pakkumiskõverat tähendab (milliste nähtuste
  • muutumist)
  • Nõudlus- ja pakkumiskõvera pikal perioodil nihkeid tekitab
  • Turuprotsesside poolt tekitatud hinnamuutuse suund defitsiidi ja ülejäägi korral
  • Turuvormid
  • Monopoli ja konkurentsi erinevused
  • Turutasakaalu leidmine monopoli korral
  • Monopoli tasakaaluhinna ja –koguse erinevused tasakaaluhinna ja –kogusest
  • konkurentsi korral
  • Millal on monopol ühiskonnale ohtlik ja millal mitte (võrreldes teiste
  • turuvormidega)
  • Avalike ja individuaalhüviste erinevused
  • Turutõrked
  • Osalise turutõrke
  • Pakkumiskõvera nihked pika perioodi jooksul on tingitud
  • Üldise tasakaalu teooria
  • Heaoluökonoomika
  • Pareto-efektiivne hüviste jaotus
  • Pareto-efektiivne ressursijaotus
  • Edgeworthi kast
  • Algjaotus W
  • Kokkuleppekõver
  • Ühene tasakaalupunkt
  • Heaoluteooria esimene teoreem
  • Heaoluteooria teine teoreem
  • Walras’ seadus
  • Ümberjaotus
  • Kasulikkusvõimaluste piir
  • Tootmisvõimaluste piir
  • Globaalne kasulikkusvõimaluste piir
  • Sotsiaalse heaolu funktsioon
  • Samaheaolukõverad
  • Globaalne heaolumaksimum
  • miks tõusetub küsimus üldise tasakaalu võimalikkusest
  • Edgeworthi kasti mõõtmed määrab
  • Pareto-efektiivsete jaotuste leidmine Edgeworthi kastis
  • Ühese tasakaalupunkti leidmine hüviste jaotust majapidamiste vahel kirjeldavas
  • Edgeworthi kastis
  • Ühese tasakaalupunkti leidmine ressursside jaotust hüviste tootmise vahel
  • kirjeldavas Edgeworthi kastis
  • Kõigi turgude üldise tasakaalu võimalikkus
  • Ümberjaotuse vajalikkus
  • Tootmisvõimaluste piiri kirjeldava joonise ja hüviste jaotust kirjeldava Edgeworthi
  • kasti seotus
  • Globaalse heaolumaksimumi leidmine
  • Valitsuse sekkumise vajalikkus turumajandusse
  • Makroökonoomika
  • Agregeerimine
  • Majapidamine
  • Teguritulu
  • Tulusiirded
  • Otsesed maksud
  • Kaudsed maksud
  • Säästud
  • Investeeringud
  • Koguprodukt
  • Süst
  • SKP
  • Lisandunud väärtus
  • Lõpptoodang
  • Vahetoodang
  • Rahvatulu
  • Tarbimiskulud C
  • Deflaator
  • Amortisatsioon
  • Inflatsioon
  • Välismõjud
  • Ostujõu pariteet
  • Varimajandus
  • Varjatud majandus
  • Kodumajandus
  • mikroökonoomika ja makroökonoomika erinevused
  • makroökonoomikas käsitletavad peamised turud ja neil turgudel kujunenud
  • majandusnäitajad
  • Makromajandusteooria seotus majanduspoliitikaga
  • Majapidamiste roll tulude-kulude ringkäigus
  • Valitsussektori mõju tulude-kulude ringkäigule
  • SKP väärtuse seotus tuludega, toodanguga, kuludega
  • Kulude-tulude ringkäigu süstid ja lekked, nende mõju raharinglusele
  • Nominaalse ja reaalse SKP erinevused. Paremini näitab majandusarengut
  • Kas suurem SKP näitab tingimata kõrgemat heaolutaset, teised riigi heaolu
  • mõjutavad tegurid
  • Kogunõudlus
  • Kogupakkumine
  • Eratarbimine
  • Investeeringud
  • Valitsuse kulutused
  • Puhaseksport
  • Hinnatase
  • Klassikaline koolkond
  • Keynesi koolkond
  • Potentsiaalne tootmismaht
  • Kogunõudluse kõver
  • Lühiperioodi kogupakkumise kõver
  • Pika perioodi kogupakkumise kõver
  • Lühiajaline tasakaal
  • Pikaajaline tasakaal
  • Okuni seadus
  • SKP lõhe
  • Kogunõudluse šokk
  • Kogupakkumise šokk
  • Eelarvepoliitika
  • Kogunõudluse väärtust mõjutavad tegurid
  • Kogunõudluse kõver on langev (negatiivse tõusuga), sest
  • Kogunõudluse kõvera nihke tegurid
  • Klassikalise ja Keynesi koolkonna erinevused eelduste kohta majanduse toimimise
  • kohta, vaadete kohta valitsuse sekkumise efektiivusest
  • Potentsiaalne tootmismaht, selle mõju tegelikule kogupakkumisele lühiajaliselt
  • pikaajaliselt
  • Miks võib pika perioodi kogupakkumise kõver olla vertikaalne sirge
  • Lühiperioodi kogupakkumise kõver võib olla kujutatud horisontaalse sirgena, sest
  • Muutused kogunõudluses mõjutavad hinnataset ja kogutodangut
  • Kogunõudluse ja kogupakkumise šokkide olemus, nende tagajärjed
  • Eelarvepoliitika eesmärgid
  • Kaupraha
  • Sümbolraha
  • Dekreetraha
  • Deposiitraha
  • Raha hoidmise alternatiivkulu
  • Rahaagregaat
  • Rahabaas
  • Asendusraha ehk surrogaatraha
  • Äraarvatud inflatsion
  • Ootamatu inflatsioon
  • Menüükulud
  • Rahanõudlus
  • Rahapakkumine
  • Reaalne rahatasakaal
  • Finantsvara
  • Raha ringluskiirus
  • Vahetusvõrrand
  • Fiskaalne väljatõrjumisefekt
  • Kohustuslik reserv
  • Lisareserv
  • Diskontomäär
  • Deposiit
  • Võlakiri
  • Reservivõimendi
  • Valuutakomitee
  • Reservvaluuta
  • Osareservipangandus
  • Panga maksevõime
  • Kapitali adekvatsus
  • Vabaturuoperatsioonid
  • Range rahapoliitika
  • Ekspansiivne rahapoliitika
  • Raha erinevad vormid
  • Raha erinevad funktsioonid
  • Kaupraha puudused raha erinevate funktsioonide täitmisel
  • Eesti statistikas kasutatavad rahaagregaadid
  • Majapidamise alternatiivid oma rikkuse (varade) hoidmisel)
  • Raha nõudlus
  • Raha nõudluse motiivid
  • Raha nõudluse sõltuvus tulutasemest ja intressimäärast
  • Raha nõudluse käsitluse erinevused keinistlikus ja neoklassikalises
  • majandusteoorias
  • Raha ringluskiiruse mõjutegurid
  • Raha pakkumise ja üldise hinataseme seotus vahetusvõrrandis
  • Rahanõudluse ja rahapakkumiskõverate intressimäära elastsuse mõjutegurid
  • Rahapoliitika käsitluse erinevused keinistlikus ja monetaristlikus teoorias
  • Raha pakkumine (M0 ja M1) Eestis sõltub
  • Kommertspankade majanduslikud funktsioonid ja tegutsemismotiivid ja
  • põhimõtted
  • Keskpanga mõju rahaturule
  • Rahapoliitika dilemma
  • Ootamatu ja äraarvatud inflatsiooni majanduslike tagajärgede erinevused
  • Inflatsiooni head küljed.Inflatsiooni positiivsed mõjud majandusele
  • Kas tšekid ja pangakaardid on raha
  • Täishõive
  • Tööpuudus
  • Töötus
  • ILO
  • ETU
  • Töötaja
  • Töötu
  • Tööjõud
  • Aktiivne rahvastik=
  • Mitteaktiivne rahvastik
  • Hõivatuse määr
  • Töötusemäär
  • Aktiivsuse määr
  • Heitunu
  • Otsimisteooria
  • Lepingute teooria
  • Sees- ja väljasolijate teooria
  • Efektiivsuspalga teooria
  • Hüstereesiteooria
  • Siirdetöötus
  • Struktuurne töötus
  • Sesoonne töötus
  • Regionaalne töötus
  • Tsükliline töötus
  • Varjatud töötus
  • Klassikaline töötus
  • Tööpoliitika
  • Aktiivne tööpoliitika
  • Passiivne tööpoliitika
  • Töötu abiraha
  • Täishõive mõiste
  • Tööjõu kui ressursi täishõivee, reaalselt takistab selle saavutamist
  • Tööpuuduse kasulikkuse võimalikkus üksikisikule, ühiskonnale
  • Registreeritud töötuse ja ILO töötuse erinevused, nende positiivsed ja negatiivsed
  • küljed. Registreeritud ja ILO töötuse suhtelise suuruse seotus riigi tööpoliitikaga
  • Töötajate ehk hõivatute erinevad kategooriad (kas inimene saab korraga kuuluda
  • ka mitmesse)
  • Mitteaktiivse rahvastiku moodustavad (nende vajalikkus ja võimalikkus tuua
  • töötajate hulka)
  • Inimeste sattumine töötute kategooriasse, sellest välja saamine
  • Palgataseme ja tööpuuduse seotus
  • Ametiühingute ja valitsuse palgapoliitika mõju tööpuudusele
  • Efektiivsuspalga mõiste ja selle mõju töö tootlikkusele
  • Erinevatel erialadel on sageli erisugune töötusemäär (efektiivsuspalga teooria abila)
  • Siirdetöötuse, struktuurse töötuse vähendamise võimalused
  • Muutused Eesti tööhõives pärast iseseisvumist
  • Eestis levinuimad töötuse põhjused ja liigid
  • Aktiivse ja passiivse tööpoliitika olemus ja erinevused
  • Passiivne tööpoliitika
  • Aktiivseks tööpoliitikaks
  • Wagneri seadus
  • Avalik sektor=
  • Avalik hüvis
  • Ühishüvis
  • Üldvalitsus
  • Maksukulu
  • Riigieelarve
  • Eelarve defitsiit
  • Maksevõimelisus
  • Maksubaas
  • Maksusubjekt
  • Maksuobjekt
  • Maksumäär
  • Maksukoormus
  • Piirmaksumäär
  • Üldine maksukoormus
  • Maksude ülekandumine
  • Lafferi kõver
  • Automaatsed stabilisaatorid
  • Valitsussektori üldised funktsioonid
  • Riigi majandusse sekkumise mõju ühiskonna kui terviku heaolule
  • Riigi üldise arengutaseme ja valitsuse sekkumise ulatuse seotus
  • Avalike hüviste nõudluse ja pakkumise erinevus erahüviste nõudlusest ja
  • pakkumisest
  • Avaliku sektori kulud
  • Eestis on peamised kululiikide proportsioonid
  • avaliku sektori peamised tuluallikad
  • Maksustamise ja kogu eelarvepoliitika eesmärgid
  • Maksude kehtestamisel soovitatavad printsiibid
  • Maksustamise erinevus ekvivalentsuse printsiibi ja maksevõimelisuse printsiibi
  • alusel
  • Õigem on (kumma printsiibi järgimine)
  • Otseste ja kaudsete maksude erinevus, nende positiivsed ja negatiivsed omadused
  • Maksude ülekandumine (kellelt kellele, mis määrab ära, kummale jääb suurem
  • maksukoormus)
  • Eelarvedefitsiidi peamised tekkepõhjused
  • Eelarvedefitsiiti saaks vähendada või vältida
  • Defitsiidi mõju majandusele
  • Majanduskasv
  • Majandusareng
  • Jätkusuutlik areng
  • Eksponentsiaalne kasv
  • reegel
  • Konvergents
  • Majandustsükkel
  • Depressioon
  • Jaotusmeetod
  • Lorenzi kõver
  • Gini koefitsient
  • Absoluutne vaesus
  • Suhteline vaesus
  • Põhivajadused
  • Majandusarengu erinevad definitsioonid
  • Arenguindikaatorite peamised funktsioonid ja valikukriteeriumid
  • Majanduse arengutaseme, majanduskasvu ja majandustsükli erinevused ja
  • nendevahelised seosed
  • Tulukonvergentsi toimumise eeldused vaeste ja rikaste riikide vahel
  • Konvergentsiks kuluvat aega arvutatakse
  • Need arvutused kehtivad tingmusel
  • Majandustsüklite põhjused. Kas tsükleid saab majanduspoliitikaga mõjutada?
  • Olulisimad ressursid, mis mõjutavad riigi majandustkasvu
  • Majanduse kasvutempo ja tulujaotuse seotus
  • Riigi võimalused tulude ümberjaotamiseks
  • Sellise ümberjaotamise vajalikkus
  • Absoluutse ja suhtelise vaesuse erinevused
  • Kas sotsiaalse arengu indikaatorid peaksid mõõtma pigem arengus mahajäämise
  • põhjuseid või tagajärgi? Kumba liiki indikaatoreid praktikas enam kasutatakse? Miks?
  • Absoluutne eelis
  • Suhteline eelis
  • Heckscheri-Ohlini teooria
  • Mastaabisääst
  • Ülekandekulud
  • Tööstusharusisene kaubandus
  • Maksebilanss
  • Maksebilansi ülejääk
  • Maksebilansi defitsiit
  • Jooksevkonto
  • Deebetkirje
  • Kreeditkirje
  • Välisnõuded
  • Väliskohustused
  • Põhikaubanduse süsteem
  • Otseinvesteeringud
  • Portfelliinvesteeringud
  • Impordilitsents
  • Impordikvoot
  • Vabatahtlik ekspordipiirang
  • Dumping
  • Vabakaubanduspiirkond
  • Tolliliit
  • Ühisturg
  • Kaubavahetuse loomine
  • Kaubavahetuse ümbersuunamine
  • Millist kasu saavad riigid rahvusvahelises kaubanduses osalemisest?
  • Absoluutse ja suhtelise eelise erinevus? Kumma korral on spetsialiseerumine ja
  • kaubavahetus tulusam?
  • Miks on spetsialiseerumine enamasti mittetäielik? Kuidas mõjutab mittetäielik
  • spetsialiseerumine rahvusvahelist kaubandust?
  • Millised tegurid mõjutavad riigi konkurentsivõimet välisturgudel?
  • Heckscher – Ohlini teooria olemus ja peamised järeldused. Miks toimub
  • vabakaubanduse korral tootmistegurite hindade ühtlustumine erinevates riikides?
  • Millel põhineb tööstusriikide omavaheline kaubavahetus?
  • Miks vabakaubandust erinevate meetmetega takistatakse? Kuidas mõjutavad
  • kaubanduspiirangud erinevate majandussubjektide ja riigi kui terviku heaolu?
  • Võrrelge riikidevahelise integratsiooni erinevaid vorme. Millised neist on
  • levinumad ja miks?
  • Selgitage ja võrrelge kaubavahetuse loomise ja ümbersuunamisega seotud
  • positiivseid ja negatiivseid efekte. Millised mõjud domineerivad Eesti ühinemisel
  • Euroopa Liiduga?
  • Mida kajastab riigi maksebilanss? Millised on maksebilansi koostamise alused ja
  • olulisimad koostisosad? Kuidas tekib maksebilansi defitsiit ja kuidas see mõjutab riigi
  • majandust?

Kommentaarid (12)


Airiin: Päris põhjalik materjal. Mõistete selgitused!
13:46 01-12-2009

Radikal: Homme eksam, loodame, et aitab...
19:48 01-02-2010

frutinni: hea, aga mulle ei aidanud
13:03 24-03-2010


Sarnased materjalid

58
docx
64
pdf
116
pdf
72
docx
15
doc
24
docx
16
docx
36
docx





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto