Majandusteooria (12)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kumba liiki indikaatoreid praktikas enam kasutatakse ?
  • Millist kasu saavad riigid rahvusvahelises kaubanduses osalemisest ?
  • Miks on spetsialiseerumine enamasti mittetäielik ?
  • Millised tegurid mõjutavad riigi konkurentsivõimet välisturgudel ?
  • Millel põhineb tööstusriikide omavaheline kaubavahetus ?
  • Miks vabakaubandust erinevate meetmetega takistatakse ?
  • Kui terviku heaolu ?
  • Mida kajastab riigi maksebilanss ?
 
Säutsu twitteris
Majandusteooria – majandusteaduse osa, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviku toimimise üldiste seaduspärasuste uurimisega. Jaotub makro- ja mikroökonoomikaks. Hõlmab palju erinevaid distsipliine, mille ühiseks jooneks on see, et esiplaanil on üksiku majandussubjekti suhted teistega . Põhiküsimuseks on see, kuidas mõjutavad üksiksubjekti otsused kollektiivseid otsustusi ja nende kaudu saavutatavat tulemust ning kuidas kollektiivsed otsused mõjutavad indiviidi käitumist. Põhieesmärgiks on majandusprotsesside olemuse ja seaduspärasuste selgitamine ja arengu prognosimine, ka baasi loomine inimeste aktiivseks sekkumiseks majanduse arengusse .
Mikroökonoomika – teoreetiline majandusteaduslik distsipliin , mida iseloomustab rangetel eeldustel põhinev, üksikobjektist(ettevõte, majapidamine ) lähtuv käsitlusviis. Seaduspärasusi on empiiriliselt raske kontrollida.
Makroökonoomika – rahvamajanduse kui terviku tulemuslikkuse mõõtmine ja majandussektorite seoste problemaatika. Protsesse vaadeldakse kogu majanduse (riigi) tasandilt ( majapidamised koondatakse majapidamissektoriteks, ja ettevõtted ettevõttesektoriteks). Uurib majanduse kui terviku käitumist, keskendub kõigi üksikute majandussubjektide individuaalsete tegevuste koosmõju uurimisele. Uurimisobjektiks on kogunõudlus ja kogupakkumine kaubaturul, koguprodukti maht ja selle kasv, üldine hinnatase ja selle muutused ( inflatsioon ), tööpuudus, rahaturg jne. Oluline roll on valitsuse poliitikal.
Majandusmudel – ettekujutus tegelikest majandusprotsessidest, mis on taandatud ühe konkreetse valdkonna tähtsamatele seostele. Tegelikkus ei ole korraga haaratav, sest on liialt keeruline, seepärast püütakse seda analüüsides lihtsustada ja arvestada vaid väikest kõige olulisemat osa tegelikkusest. Saadud lihtsustatud mudeli analüüsi tulemused pole enamasti tegelikkuses seetõttu kontrollitavad (ei pruugi kehtida need eeldused). Mudeli tulemuste tõlgendamisel tuleb sellega arvestada. Teoreetiline mudel – mõtteeksperiment, mis aitab tegelikkuse teatud aspekte mõista. Põhineb oletustel nähtuste põhjuste ja tagajärgede kohta.(kontrollimine vaatluse ja eksperimentide põhjal pole võimalik). Ökonomeetriline mudel tuletatud tegelikust majandussituatsioonist, võrrandiks on tõesed põhjuse ja tagajärje seosed. (järeldusi on võimalik praktikas kontrollida)
Homo oeconomicus – täiesti ratsionaalne , majaduslikult mõtlev, sõltumatu, egoistlik , tundetu, psühholoogilistest teguritest mitte mõjutatud
Majandussubjektid – sisemaised tootvad subjektid - ettevõtted ja sisemaised tarbivad subjektid – majapidamised, riik ja välismaa
Majandussektorid – iga majandussubjekti edasist käitumist on võimatu prognoosida, kuna majanduses osaleb sadu tuhandeid majandussubjekte ja toimub lugematul arvul transaktsioone. Ülevaatlikkuse tagamiseks agregeeritakse majandusüksused sektoriteks ja ühelaadsed transaktsioonid agregaatideks. (vaid makroökonoomilise käsitluse puhul – mikros eeldatakse, et majsub on sõltumatud ja nende individuaalsetest valikutest tulenevad üldised seaduspärasused). Toimub suur infokadu, lihtsustamine tingib selle, et makroökonoomilised mudelid on alati stohhasstilised. Majapidamissektorid – eelkõige tarbekaupade lõpptarbijad ja maksumaksjad (vahendeid saadakse tööjõumüügist, tulusiirdest, individuaalsest tegevusest, omandist). Ettevõttesektor – kõik õiguslikult iseseisvad majandusüksused, mis toodavad ja müüvad kaupu ning teenuseid, reeglina sellise hinnaga, mis katab tootmiskulud. Valitsussektor – riiklikud ja kohalikud halduüksused ning muud riiklikud institutsioonid . Välissektor – kõik välisresidendid.
Valiku- ja jaotusprobleem – mikroökonoomika keskne probleem. Parima alternatiivi valik ja nappide ressursside jaotamine parimal viisil. Mudeli püstitamisel tehtavad ranged eeldused võimaldavad mudeli analüüsil kasutada täpseid matemaatilisi seoseid . Vaadeldakse üksikute majandussubjektide käitumise detaile või hindade kujunemist erinevatel turgudel .
Abstraktsioon – kasutatakse majandusmudeli püstitamisel. Valitakse huvipakkuv valdkond ja olulised seosed selles valdkonnas. Reaalsus väljaspool käsitletavat valdkonda ja mitteolulised seosed valdkonna sees jäetakse vaatluse alt välja ja eeldatakse, et need ei muutu
Ceteris paribus printsiip – tulemused kehtivad vaid siis, kui muud tingimused ei muutu. Ülejäänud jääb samaks.
Optimaalsusprintsiip – tulenevalt piiratud ressurssidest rakendab mikroökonoomikas vaadeldav majandussubjekt optimaalsusprintsiipi – püüab erinevate käitumisvõimaluste hulgast valida sellise, mis rahuldab tema vajadusi parimal viisil. Selle rakendamiseks on kaks viisi: püütakse saavutada max tulemus fixeeritud ressurssidega või fikseeritud tulemus minimaalsete ressurssidega. Mõlemat korraga võimalik rakendada pole võimalik.
Tasakaal majandusteoorias – süsteemi rahulik seisund, majandusnähtusi kirjeldavatel näitajatel ei ole muutumisdendetsi. On stabiilne kui pärast süsteemi tasakaalust väljaviimist mingi välise teguri poolt jõuab ise uuesti tasakaalu tagasi.
Tasakaalu stabiilsus – kui pärast süsteemi tasakaalust väljaviimist mingi välise teguri poolt, jõuab see ise uuesti tasakaalu tagasi. Ebastabiilse tasakaalu korral aga peab sekkuma mingi süsteemiväline jõud, näiteks peab turu tasakaalustama sel juhul valitsuse sekkumine.
Agregeerimine – kuna majandusprotsessides osaleb sadu tuhandeid majapidamisi, tuhandeid eraettevõtteid, sadu avalik-õiguslikke ettevõtteid ja munitsipaalasutusi, kümneid finantsasutusi. Iga päev tehakse miljoneid otsustusi kaupade ja teenuste tootmise ning tarbimise, tööjõu pakkumise ja värbamise, krediidi ja maksete valdkondades. On mõeldamatu, et kogu selle andmehulgast lähtudes oleks võimalik iga majandussubjekti edasist käitumist prognoosida. Ülevaatlikkuse tagamiseks tuleb ühelaadsed majandusüksused agregeerida sektoriteks ja ühelaadsed transaktsioonid agregaatideks. Ainult makroökonoomiliste kontseptsioonide loomisel. Agregeerimine on seotud suure infokaoga.
  • Mikro - ja makroökonoomilise lähenemisviisi erinevused.
    Mikroökonoomiline lähenemisviis lähtub üksiksubjektist, käsitlus algab üksikust majandussubjektist – nende otsuste koosmõjul formuleeruvad majandusprotsesside üldised seaduspärasused. Liigub üksikult üldisele. Keskseks probleemiks on valiku- ja jaotusprobleem. Mikroökonoomikas rakendab majandussubjekt optimaalsusprintsiipi. Makroökonoomiline käsitlusviis vaatleb tervikuna rahvamajanduse tulemuslikkust, tegeleb majandussektorite problemaatikaga, protsesse vaadeldakse kogu majanduse (riigi) seisukohalt. Keskendub kõigi üksikute majandussubjektide individuaalsete tegevuste koosmõju uurimisele. Analüüsib rahvamajanduse agregaatide vastastikuseid suhteid ja tuletab majanduse üldiseid seaduspärasusi. Eeldatakse, et eksisteerib „keskmine” MP ja EV. Makroökonoomika tegeleb nende tegurite olemuse analüüsimisega, mida mikroökonoomikas vaadeldakse etteantutena ja muutumatutena (ceteris paribus).
    1.2. Struktuuriökonoomikat iseloomustab – tegeleb turule orienteeritud ettevõtete tegevuse analüüsiga ( organisatsioon ja turustamine). Püütakse selgitada, millistes situatsioonides peaks riik majandusse sekkuma (soodustama konkurentsi, maksud , jne)
    Institutsiooniökonoomikat iseloomustab – teooria loomisel püütakse arvesse võtta erinevaid regulaatoreid, nagu konkurents ( turg ), normid, heategevus ja bürokraatia. ( turumajandus arvestab vaid konkurentsi ja plaanimajandus bürokraatia kadu avalduvat avalikku võimu).
    1.3. Majandusteoorias on vaja lihtsustavaid eeldusi, sest tegelikkus ei ole korraga haaratav, sest on liialt keeruline, arvestatakse vaid väikest kõige tähtsamat osa tegelikkusest (majandusmudel). Agregeerimine, sest üksikute majandussubjektide käitumist võimatu prognoosida.
    1.4. Riigirahanduse ja arenguökonoomika sarnasused – mõlemad on kitsamalt suunitletud majandusteoreetilised distsipliinid, mis uurivad majanduselu konkreetseid valdkondi ja seovad mikro- ja makroökonoomilise käsitluse.
    1.5. Majandusteoreetilise mudeli tõlgendamisel tuleb arvestada sellega, et tulemused kehtivad vaid teiste tingimuste samaks jäädes – ceteris paribus printsiip.
    1.6. Mikroökonoomilise teooria empiiriline kontroll on keerulisem, sest lihtsustatud mudel ei vasta tegelikkusele – teoorias tehtud eeldused ei ole tegelikkused täiel määral täidetud, andmed on raskesti kättesaadavad. (makroökonoomikas on vajalikud andmed majanduse koondnäitajate kohtastatistikaasutuste abil kerge leida – inflatsioon, tööpuudus, majanduskasv jne, mikroökonoomikas eeldatavate seoste kehtivuse konktrollimiseks on vaja koguda andmeid üksikutelt majapidamistelt ja ettevõtetelt – vastus ei pruugi inimese ettevaatlikkuse tõttu vastata tegelikkusele ja ei olda valmis andmeid avaldama).
    1.7. Väljendusviisid majandusteoorias
    Verbaalne – majandusteooria loomise alus. Enne seoste analüüsimisele asumist tuleb defineerida järgnevad mõisted, mida kasutatakse tavaelus teise tähendusega, kui majandusteoorias, nt turg.
    Graafiline – parem ülevaatlikkus, hinna ja koguse seos, mõõtkava pole oluline, kujutab positiivset osa.
    Matemaatiline – kui leitud seaduspärasusi soovitakse ka statistiliste andmete abil kontrollida, nt q=200/p
    1.8. Optimaalsusprintsiibi rakendamise võimalused
    Püüda saavutada max tulemus fiks ressursside juures või püüda saavutada fiks tulemus min ressursside juures.
    1.9. Tasakaaluanalüüsi põhitehnikad
    Tasakaalu ja mittetasakaalu analüüsi põhitehnikad on staatiline, võrdlev-staatiline ja dünaamiline analüüs. Staatiline – uuritakse, millisteks kujunevad süsteemi hõlmatud muutujate väärtused pärast tasakaalustumist. Võrdlev – staatiline – võrreldakse mudeli kahte tasakaaluseisundit ja uuritakse, kuidas muutub tasakaal mingite tingimuste muutudes . Dünaamiline – uurib ka muutumist ajas: kas ja kuidas uue tasakaaluseisundini jõutakse, seega on oluline ka tasakaalustumisprotsess.
    1.10. Agregeerimise head ja halvad küljed.
    Positiivne on see, et agregeerimine tagab ülevaatlikkuse. Negatiivne on see, et toimub suur infokadu – vaatluse alt jäävad välja sektorite sisesed transaktsioonid. Probleem täpsuse ja ülevaatlikkuse vahel.
    Majapidamine – majandusüksus, millel on ühine eelarve ja ühine sissetulek ning ühine otsus hüviste tarbimiseks . Majandusteooria põhieesmärgiks on uurida majapidamiste käitumise seaduspärasusi. Majapidamise kohta tehakse kaks eeldust : MP-d tunnevad hästi oma vajadusi ja soovivad neid võimalikult hästi rahuldada (homo oeconomicus); MP-d oskavad valida võimalike vajadusi rahuldavate alternatiivide seast parima (hüviste erinevad kombinatsioonid). Säästmist ega laenuvõtmist ei eksisteeri, kasutatakse ära kogu sissetulek, tarbija ei saa hüviste hindu mõjutada, esineb ühtse tarbijana, sisekonflikte ei arvestata
    Hüvised – kasutatakse tarbijate vajaduste rahuldamiseks, võivad olla materiaalsed ( kaubad ) või mittemateriaalsed (teenused)
    Tarbimiskomplekt – mingi konkreetne kombinatsioon saadaolevatest hüvistest. Oluline on, milliseid hüviseid sisaldab ja nende kogus. ( telgedel ei asu mitte komplektid , vaid üks hüvis. Lihtsustamiseks vaadeldakse algul kahte hüvist). Näide komplektist A, kus esimes üvist tarbitakse 1 ja teist 2 – A(1;2)
    Tarbimisruum – teljestiku positiivne osa, hõlmab kõiki võimalike kahe hüvise kombinatsioone (kuid kõik komplektid pole kättesaadavad)
    Eelarvepiirang – graafiliselt eelarvejoon , matemaatiliselt eelarvejoone võrrand. Kõik eelarvejoonel paiknevad komplektid on kättesaadavad fikseeritud eelarv korral.
    Eelarvejoon – näitab hindade ja sissetuleku vahekorda, kui palju võimaldab eelarve tarbida. See võib muutuda tarbimiseelarve või hindade muutudes. Kui sissetulek suureneb, aga hinnad ei muutu, siis eelarvejoon nihkub üles paremale, aga tõus ei muutu. Kui eelarve ja hinnad muutuvad sama arv kordi , siis eelarvejoon ei muutu! Eelarvejoone võrrand – võrdsusta kulutused erinevate hüviste ostmisele (kogus korda hind) ja sissetulekud ( eelda , et kõik sissetulekud tarbitakse samal perioodil). Eelarvejoone tõus – näitab millises suunas ja kui palju peab muutuma teise hüvise kogus, kui esimese hüvise tarbitav kogus suureneb ühe ühiku võrra, tingimusel, et tarbimiskulud ei muutu.
    Tarbimisvõimaluste hulkkolmnurk , mis jääb eelarvejoone ja telgede vahele. Punktid kolmnurga sees jätavad raha alles.
    Kasulikkus – valik eelarvejoonel asuvate komplektide vahel tehakse kasulikkuse alusel. PM hinnang hüvise tarbimisväärtusele, on alati suhteline (sõltub tarbijast) ja muutlik (sõltub, kui tungivat vajadust rahuldab). Seda kästitlevad kaks teooriat: Kardinaalne kasulikkusteooria – hüvise kogukasulikkus , kasvab koguse suurenedes kuni küllastuspunktini, kuid järjest kahanevas tempos (nt vee joomine). Miinuseks on see, et kasulikkuse hinnang on subjektiivne, seega raskesti mõõdetav. Ordinaalne kasulikkusteooria – erinevate hüviste komplektidekasulikkust pole võimalik mõõta, aga saab muuta komplekti järjekorda ja seda konkreetse MP eelistuste alusel.
    Piirkasulikkus – (MU) täiendava hüviseühiku tarbimisel lisanduv kasulikkus. Konkreetse koguse kogukasulikkus võrdub seni tarbitud koguseühikute piirkasulikkuste summaga .
    Eelistused – komplekte järjestatakse konkreetse majapidamise eelistuste alusel (ranged ja samaväärsed). Eelistusi kirjeldab selle majapidamise kasulikkusfunktsioon, mis seab erinevad tarbimiskomplektid vastavausse mingi kaslikkusindeksiga u1, mis on samaväärsetel komplektidel sama väärtusega ja sõltub hüviste tarbitavatest kogustest u=f(q1;q2). Mida suurem on saadav kasulikkus, seda suurem indeks ning seda eelistatum on komplekt tarbija jaoks.
    Samakasulikkuskõverad – osa komplekte on erineva koosseisuga, kuid sama kasulikkusega. Kõiki samaväärsetele tarbimiskomplektidele vastavaid punkte ühendav joon. Tarbimisruum on täidetud lõpmatu hulga samakasulikkuskõveratega (mida kaugemal 0-punktist, seda kasulikum).
    Asendamise piirmäär – (MRS) näitab, kui palju ja kuidas peab muutuma teise hüvise kogus, kui esimese hüvise kogus suureneb ühe ühiku võrra, et säiliks sama kasulikkustase. Asendamise piirmäär samakasulikkuskõvera mingis punktis on võrdne selle kõvera puutuja tõusuga selles punktis. MRS on võrdne negatiivse piirkasulikkuste suhtega
    Optimaalne tarbimiskomplekt – punkt eelarvejoonel, mis on 0-punktist võimalikult kaugel samakasulikkuskõveral. Selles punktis on eelarvejoon samaväärsuskõvera puutujaks, samaväärsuskõvera puutuja ja eelarvejoone tõusud on võrdsed. Optimaalse komplekti puhul hindade suhe võrdub hüviste poolt lisatud kasulikkuste suhtega.
    Rahaühiku piirkasulikkus – (MU/p) näitab, kui palju suureneb kasulikkus, kui sissetulekutele lisada 1kr
    Hüvise individuaalne nõudlus – konkreetse hüvise kogus, mida üks MP mingi perioodi jooksul soovib ja peab kasulikuks tarbida, nõudluse põhilsed mõjutajad on hüviste hinnad on sissetulek.
    Individuaalne nõudluskõver – selle kõik punktid näitavad, kui palju tarbija antud hinna juures hüvist ostaks (hüvise koguse ja selle hinna seos)
    Normaalhüvis – eelarvejoon nihkub nullist kaugemale (tõus jääb samaks) ja tarbijale on nüüd kättesaadav osa neist kaupadest, mis varem polnud. Võimalik rohkem tarbida ja suurem kasulikkus (vähenedes vastupidi). Mõnede normaalhüviste puhul suureneb hüviste nõudlus kahaneva kiirusega, samas mõnede puhul nõudlus kasvab järjest suurema kiirusega.
    Inferioorne hüvisebanormaalne hüvis, hüvise nõudlus väheneb sissetuleku suurenedes (nt mis pole seisusekohane).
    Engeli kõverad – illustreerivad graafiliselt sissetuleku ja hüvise nõudluse vahelisi seoseid.
    Sissetuleku-tarbimiskõver – saadakse kõiki erinevate sissetulekute juures optimaalsete komplekte ühendades, näitab tarbitavaid koguseid erinevate sissetulekute juures (normaalhüvistel tõusev, interferioorsetel langev kõver)
    Asendushüvised – ühe hüvise hinnatõus sunnib MP-d otsustama teise hüvise kasuks ja selle nõudlus suureneb
    Kaashüvised – ühe hüvise hinnamuutus mõjutab mõlema hüvise nõudlust samas suunas.
    Sõltumatud hüvised – ühe hüvise hind ei mõjuta teise hüvise nõudlust.
    Asendusefekt – hüviste omavaheline asendamine, kui ühe hüvise hind tõuseb, ostetakse teist rohkem ja kui hind langeb, ostetakse seda rohkem
    Sissetulekuefekt – mõlema hüvise tarbimine suureneb hinna languse ja suhtelise sissetuleku suurenemise tõttu
    Turunõudlus – mingi hüvise kõigi selle tarbijate poolt summaarselt nõutav hüvisekogus mingi hinnataseme korral
    Turunõudluskõver – turunõudlusfunktsiooni graafik . (kõigi MP-de individuaalse nõudlusfunktsioonide summade graafik)
    Tarbija hinnavaru – tarbija maksab kõigi hüvise ühikute eest võrdset hinda ja valib sellise koguse, mille korral hind on võrdne viimase ühiku poolt lisatud kasulikkuse hinnanguga rahas. Kõigi eelnevate puhul on kasulikkus aga makstavast rahast suurem. See vahe ongi tarbija hinnavaru, ehk see kasulikkus, mille eest ei maksta.
    2.1. Majapidamisteoorias tehtavad eeldused.
    MP-d tunnevad hästi oma vajadusi ja soovivad neid võimalikult hästi rahuldada. MP-d oskavad võimalike vajadusi rahuldavate alternatiivide seast valida parima. Säästmist ega laenuvõtmist ei eksisteeri. Tarbija ei saa hüviste hinda mõjutada. MP esineb ühtse tarbijana, sisekonflikte ei arvestata.
    2.2 Esialgsesse analüüsi kaasatakse vaid kaks hüvist, lihtsustamise huvides.
    2.3. Eelarvejoone tõus näitab millise suunas ja kui palju peab muutuma teise hüvise kogus, kui esimese hüvise tarbitav kogus suureneb ühe ühiku võrra, tingimusel, et tarbimiskulud ei muutu.
    2.4. Kardinaalse ja ordinaalse kasulikkusteooria erinevused.
    Kardinaalne eeldab kasulikkuse mõõdetavust, ordinaalne mitte. Kardinaalne väidab,et hüvise kogukasulikkus kasvab koguse suurenedes kuni küllastuspunktini (kahanevas tempos). Ordinaalse puhul järjestatakse võimalikud komplektid konkreetse MP eelistuste alusel.
    2.5. Samakasulikkuskõvera tõus näitab, millises koguses, millist hüvist eelistatakse.
    2.6. Optimaalse tarbimiskomplekti leidmine
    Otsitakse punkt eelarvejoonel, mis asub nullpunktist võimalikult kaugel asuval samakasulikkuskõveral, samakasulikkuskõvera puutuja ja eelarvejoone tõusud on võrdsed. Hindade suhe võrdub hüviste poolt lisatud kasulikkuste suhtega (MU1/MU2=p1/p2) (MU1/p1= MU2/p2)
    2.7. Sissetuleku mõju hüvise nõudlusele
    Hüvise individuaalne nõudlus võib sissetuleku tõusule muutuda kolmel viisil:
  • Normaalhüvis – eelarvejoon nihkub nullist kaugemale (tõus sama) ja tarbijale on nüüd kättesaadav osa neist toodetest, mis enne polnud. Võimalik rohkem tarbida ja suurem kasulikkus (vähendes vastupidi). Mõnede normaalhüviste puhul suureneb hüviste nõudlus sissetulekute suurenedes kahaneva kiirusga(elementaarhüvised), mõnede puhul kasvab järjest suurema kiirusega (luksuskaubad).
  • Erandjuht – sissetuleku suurenedes jääb nõudlus samaks
  • Inferioorne hüvis – hüvise nõudlus väheneb sissetuleku suurendes (pole seisusekohane)
    2.8. Elementaarvajadusi rahuldavate ja luksushüviste erinevus
    Hüvise nõutavat kogust mõjutavad selle ja teiste hüviste hinnad ja sissetulek. Mõlemad on normaalhüvised, kuid sissetuleku suurendes sureneb luksuskaupade ja väheneb elementeerkauoade nõudlus.
    2.9. Hüvise hinna mõju teiste hüviste nõudlusele
    Ühe hüvise hinna muutus mudab suhtelist sissetulekut – kuigi nominaalne sissetulek on sama suureneb või väheneb vastavalt hüvise hinna muutusele suhteline sissetulek ehk ostujõud. Muutub eelarvejoone tõus. Ühe hüvise hinna mõju teisele hüvisele sõltub sellest, kuidas ned hüvised on majapidamise jaoks omavahel seotud ja MP eelistustest. Ühe hüvise hinna muutuse mõju nii selle kui ka teise hüvise nõudlusele võib jaotada kaheks osaks: asendus- ja sissetulekuefekt. Lõplik muutuse suund sõltub sellest, kumb efekt on ülekaalus ja see sõltub omakorda sellest, seostest hüviste vahel.
  • Sõltumatud hüvised – ühe hüvise hind ei avalda teise hüvise nõudlusele mingir mõju
  • Asendushüvis – ühe hüvise hinnatõus sunnib tarbijat otsustama teise hüvise kasuks ja teise hüvise nõudlus suureneb
  • Kaashüvised – ühe hüvise hinnatõus vähendab nii selle kui teise kaasneva hüvise nõudlust
    2.10. Hüvise hinna mõju selle hüvise nõudlusele
    Kui hüvise hind langeb, siis selle nõudlus suureneb nii sissetuleku- kui asendusefekti tõttu.
    2.11. Asendusefekti ja sissetulekuefekti erinevus.
    Asendusefekt – kui hüvise hind langeb, osutub see eelistatuimaks ja seda tarbitakse rohkem. Toimub hüviste omavaheline asendamine.
    Sissetulekuefekt – hinna languse tõttu suureneb suhteline sissetulek, see võimaldab tarbida rohkem nii seda kui teisi hüviseid.
    Sissetulekuefekti tõttu suureneb mõlema hüvise tarbimine. Asendusefekti tõttu suureneb madalama hinnaga hüvise tarbimin ja väheneb kõrgema hinnaga hüvise tarbimine.’
    2.12. Turunõudluse kujunemine majapidamiste nõudluse põhjal
    Kõigi majapidamiste individuaalsete nõudluskõverate liitmisel saadakse üldine hüvise turunõudlus. Tarbija nõuav kogus on negatiivses sõltuvuses hüvise hinnast , sellepärast on turunõudluskõver langev. Nõudluskõverad tuleb liita piki kogusetelge, sest liidetakse erinevate MP-de poolt konkreetse hinna juures osta soovitavad koguseid.
    2.13. Tarbija hinnavaru tekkimine
    Tarbija hinnavaru – tarbija maksab kõigi hüvise ühikute eest võrdset hinda ja valib sellise koguse, mille korral hind on võrdne viimase ühiku poolt lisatud kasulikkuse hinnanguga rahas. Kõigi eelnevate puhul on kasulikkus aga makstavast rahast suurem. See vahe ongi tarbija hinnavaru, ehk see kasulikkus, mille eest ei maksta.
    Ettevõte – väikseim majandusüksus, millel on ühine eesmärk ja mis toodab ühise plaani kohaselt hüviseid ja pakub neid müügiks teistele majandussubjektidele. Hüviste all mõeldakse nii materiaalseid (kaubad) kui mittemateriaalseid (teenused). Tootmine on ressursside muutmine hüvisteks mis tahes viisil. Ettevõtluse või omandivorm pole oluline. Mikroökonoomiks on samastatav tootmistehnoloogiaga – muundab mingi kindla reegli alusel tootmissisendeid väljunditeks.
    Tootmistegurid – tootmisprotsessi sisendid (inimtöö, maa ja maavarad , hooned, seadmed , rajatised, tooraine , materjalid, teenused, keskkond, teadmised). Lihtsustatud mudelis rühmitatakse kapital ja töö.
    Tegurikomplekt – konkreetne kombinatsioon mitmesugustest saadaolevatest tootmisteguritest, ehk sisendikomplekt. Oluline on nii komplekti koosseis kui see, kui palju komplekt mingit tegurit sisaldab. Lihtsustamiseks vaadeldakse vaid kahte tootmistegurit: tööjõud L ja kapital K.
    Tootmisruum – moodustub kõigist võimalikest tegurikomplektidest.
    Kulupiirang – eraldab komplekte, mille muretsemiseks ettevõttel jätkub ressursse nendest komplektidest, mille muretsemiseks ressursse ei jätku. Graafiliselt väljendab samakulujoon ja matemaatiliselt selle joone võrrand.
    Samakulujoon – kulupiirnagu graafiline kujutis. Samakulujoone võrrand: maksimaalsed kulutused võrdsustatakse kulutustega kahele tootmistegurile. C=Lw+Kr (w=palk, r=kapitali hind). Sageli mõistetakse kapitalikulude all alternatiivkulu . Samakulujoone tõus näitab, kuidas proportsioonid erinevates kombinatsioonides vahetuvad, niiet kulud jääksid samaks – kuidas ja kui palju peab muutuma teiseteguri panus, kui esimese teguri panus suureneb ühe ühiku võrra, et kulutused ei muutuks. –w/r
    Alternatiivkulu – ettevõtja enda ehk omanikutööjõu kulu, ehk saamata jäänud tulu, mille ettevõtja oleks saanud oma aega mujal kasutades. Tulu, mida kapitali panka paigutades oleks võimalik teenida.
    Tootmisvõimaluste hulk – samakulujoone ja telgede vahele moodustuv kolmnurk
    Toodangumaht – samakulujoonel asuvate tegurikomplektide vahel tehakse valik toodangumahu alusel – valmistatud toodangu kogus (fikseeritud kulude juures soovitakse toota võimalikult palju). Tootetava toodangu kogus sõltub kasutatavatest sisenditest ja nende hulgast.
    Tootmistehnoloogia – millised tootmistegurid ja millises proportsioonis on kasutusel. Seda kirjeldab tootmisfunktsioon .
    Tootmisfunktsioon – toodangukoguse q sõltuvus kõigist tootmistegurist. Q=F (K,L) ettevõtete tootmisfunktsioonid võivad erinda. Seos sisendi (tootmistegurite koguste) ja väljundi (toodangu hulga) vahel, kus ressursse kasutatakse kõige efektiivsemalt. Q on maksimaalne toodanguhulk, mida kasutatava komplektiga on võimalik saada.
    Piirtoodang MP – näitab, kuidas muurub toodangu maht, kui ühe konkreetse teguri kogust suurendada ühe ühiku võrra, aga teise teguri maht jääb samaks.
    Keskmine toodang AP – kogutoodangu jagamine kulutatud teguripanusega.
    Mastaabiefekt – kui tootmistegurite panuseid suurendada mingi sama arv kordi ja toodangu maht suureneb kas rohkem kordi kui suurendati teguripanuseid (positiivne mastaabiefekt) või vähem kordi (negatiivne mastaabiefekt). Kui tegemist on mastaabisäästuga (pos), siis on kasulik suurendada tootmist ühes ettevõttes nind seetõttu võib arvata, et seda toodet toodavadki enamast suured ettevõtted – mida rohkem toodetakse ühes ettevõttes, seda paremini kasutatakse ära investeering (kui nt kallid seadmed, siis lisakulud väikesed) ja seda väiksem on keskmine kulu ühe tooteühiku valmistamiseks. Negatiivse mastaabiefekti koral on kasulik toota väikestes ettevõtetes. Mastaabisäästu on võimalik leida tootmisfunktsiooni abil: tootmisfunktsion tuleb korrutada mingi konstandiga ja vaadata, kas tulemus on esialgsest tootmisfunktsiooniväärtusest suurem rohkem arv kordi.
    Samakulujoone tõus – näitab, kuidas ja kui palju peab muutuma ühe teguri (kapitali) panus, kui teise teguri (tööjõu) panus suureneb ühe ühiku võrra, et kulutused ei muutuks.
    Samatoodangukõver – ühendab kõiki selliseid tegurikomplekte, mis annavad tulemuseks sama toodangumahu. Kuju sõltub tootmisfunktsioonist. Samatoodangikõvera tõus näitab, kui suurest kogusest kapitalist peab ettevõte loobuma, et saada juurde üks ühik tööjõudu ja toodangumaht ei muutuks.
    Neoklassikaline tootmisfunktsioon – ceteris paribus ühe tootmisteguri panuse suurenedes suureneb ka toodangumaht, kuid järjest väiksemalt määral. Sobib tootmistehnoloogiat kirjeldama, kui tegurid on osaliselt üksteisega asendatavad .
    Tehnilise asnedamise piirmäär MRTS – tootmistegureid on võimalik üksteisega asendada toodangumahtu muutmata. Näitab, milline peab olema sellise asendamise vahekord . Näitab kui palju ja kuidas peab muutuma kapitali kogus, kui tööjõu hulk suureneb ühe ühiku võrra, et säiliks sama toodangumaht. Asendamise vahekora määrab tegurite piirtoodangute ehk samatoodangukõverate tõus.
    Optimaalne tegurikomplekt – soovitakse toota fikseeritud ressurssidega maksimaalne kodus toodangut või minimaalsete kuludega mingi kindel kogus todangut. Kui soovitakse toota võimalikult väikeste kulutustega, otsitakse punkti samatoodangujoonel (mis vastab soovitud toodangumahule), mis asuks nullpunktile võimalikult lähedasel samakulujoonel. Samatoodangukõvera ja samakulujoone puutepunkt osutub optimaalseks tegurikomplektiks fikseeritud ressursside juures. Selles punktis on samakulujoon samatoodangukõvera puutujaks, samatoodangukõvera puutuja tõus ja samakulujoone tõus on võrdsed. Tegurihindade suhe võrdub tegurite piirtootlikkuse suhtega ehk kummagi teguri ühe ühiku lisamisel lisandudud toodangumahtude suhtega. Nisugune toodangumaht, mille korral kasumi muutus koguse muutudes (piirkasum) on null
    Rahaühiku piirtoodang – mingi teguri piirtoodangu ja selle teguri hinna jagatis . Näitab toodangu mahtu, mis lisandub kui täiendav kroon kulutada vastava tootmisteguri hulga suurendamiseks . Opt komplekti puhul on mõlema teguri viimase ühiku lisandumisel lisandunud toodangumaht rahaühiku kohta sama.
    Kulufunktsioon – näitab ratsionaalselt tegutseva ettevõtte kulutuste ja toodangukoguse seost (iga toodangukoguse tootmiseks kasutatakse olemasolevates tingimustes optimaalset tegurikomplekti)
    Muutuvkulu – toodangumahust sõltub tooraine ja tööjõu vajadus, seega ka kulutused neile tootmisteguritele, näiteks toorainele, suurenevad toodangukasvades
    Püsikulu – kulutused, mis säilivad ka siis, kui toota null ühikut toodet. Ei sõltu toodangu mahust ehk sellest kui palju toodetakse, näiteks ruumide rent
    Piirkulu MC – on ühe toodanguühiku juurdetootmisel lisandunud kulu rahaühikutes
    Keskmine kulu AC – näitab kulu tooteühiku kohta ja leitakse kogukulu jagamisel toodangukogusega – nii saadakse keskmiselt ühe toodanguühiku peale kulunud summa: AC=c/q
    Tulu R– kuna toodangu müügihind on fikseeritud, siis leitakse tulu korrutades turul kehtiva hinna ja parasjagu müüdava koguse R=pq
    Piirtulu MR – täiendava toodanguühiku müügist saadud täiendav tulu rahaühikutes
    Kasum – maksimaalne tulu ja kulu vahe. Kasum on saavutanud maksimaalse väärtuse, kui koguse suurenedes kasum enam ei suurene, vaid hakkab hoopis kahanema . Piirkasum on piirtulu ja piirkulu vahe. Kasum on maksimaalne, kui piirtulu ja piirkulu on võrdsed MR=MC
    Ettevõtte pakkumine – kuidas see, kui palju toodangut ettevõte on nõus tootma ja turul müüma, sõltub turul kehtivast hinnast. Kui hind muutub, muutub ka kogus, mille korral piirkulu hinnaga võrdub.
    Ettevõtte pakkumiskõver – ühtib osaliselt piirkulukõveraga – ettevõttel pole mõtet toota, kui kogutulu ei kata kogukulu
    Pika perioodi pakkumiskõver
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Majandusteooria #1 Majandusteooria #2 Majandusteooria #3 Majandusteooria #4 Majandusteooria #5 Majandusteooria #6 Majandusteooria #7 Majandusteooria #8 Majandusteooria #9 Majandusteooria #10 Majandusteooria #11 Majandusteooria #12 Majandusteooria #13 Majandusteooria #14 Majandusteooria #15 Majandusteooria #16 Majandusteooria #17 Majandusteooria #18 Majandusteooria #19 Majandusteooria #20 Majandusteooria #21 Majandusteooria #22 Majandusteooria #23 Majandusteooria #24 Majandusteooria #25 Majandusteooria #26 Majandusteooria #27 Majandusteooria #28 Majandusteooria #29 Majandusteooria #30 Majandusteooria #31 Majandusteooria #32 Majandusteooria #33 Majandusteooria #34 Majandusteooria #35 Majandusteooria #36 Majandusteooria #37
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 37 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-11-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 513 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 12 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor jana_90 Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mikro ja makroökonoomika konspekt eksamiks
    eksamiks õppimiseks suurepärane konspekt

    Mõisted

    majandusteooria, jaotub makro, põhiküsimuseks, mikroökonoomika, makroökonoomika, oluline roll, majandusmudel, teoreetiline mudel, ökonomeetriline mudel, homo oeconomicus, majandussubjektid, subjektid, majandussektorid, majapidamissektorid, valitsussektor, välissektor, optimaalsusprintsiip, tasakaal majandusteoorias, tasakaalu stabiilsus, agregeerimine, agregeerimine, 1 mikro, majandussubjektist, struktuuriökonoomikat iseloomustab, majandusteoorias, graafiline, staatiline, võrdlev, dünaamiline, infokadu, majapidamine, hüvised, tarbimiskomplekt, tarbimisruum, eelarvepiirang, eelarvejoon, eelarvejoone tõus, tarbimisvõimaluste hulk, ordinaalne kasulikkusteooria, piirkasulikkus, eelistused, samakasulikkuskõverad, asendamise piirmäär, mrs, rahaühiku piirkasulikkus, normaalhüvis, inferioorne hüvis, asendushüvised, kaashüvised, sõltumatud hüvised, asendusefekt, sissetulekuefekt, turunõudlus, turunõudluskõver, tarbija hinnavaru, erandjuht, hüvised, sõltumatud hüvised, asendusefekt, sissetulekuefekt, erinevate mp, mikroökonoomiks, tootmistegurid, tootmisruum, samakulujoon, alternatiivkulu, tootmisvõimaluste hulk, toodangumaht, tootmistehnoloogia, tootmisfunktsioon, piirtoodang mp, mastaabisäästu, samakulujoone tõus, samatoodangukõver, neoklassikaline tootmisfunktsioon, rahaühiku piirtoodang, kulufunktsioon, muutuvkulu, püsikulu, mahust, toodangukogusega, tulu r, ettevõtte pakkumiskõver, turupakkumine, turupakkumiskõver, jääksid samaks, minimaalsete kuludega, mahust, turupakkumine, tootja hinnavaru, turg, täielik konkurents, konkurentsiga turg, turutasakaal, tarbitavad kogused, ülejääk, nõudlus, turutõrked, sagedasemaid tekkepõhjusi, osaline turutõrge, turuvormid, bilateraalne monopol, piiratud monopol, monopol, piiratud monopson, bilateraalne oligopol, oligopson, monopson, monopol, toodangumahtu, avalik hüvis, individuaalhüvis, ostu kasulikkus, informatsiooni asümmeetria, ostjal, ebasoodne valim, moraalirisk, ostjaid, nõudlus, ülejäägi korral, bilateraalne oligopol, polüpol, monopoli korral, edgeworthi kast, algjaotus w, kokkuleppekõver, ühene tasakaalupunkt, ümberjaotus, kasulikkusvõimaluste piir, tootmisvõimaluste piir, valmistamise korral, samaheaolukõverad, globaalne heaolumaksimum, tasakaalupunktis, hüvise kogus, makroökonoomika, agregeerimine, majapidamine, tootmisteguriteks, investeeringud i, finantsturg, eksport x, koguprodukt, skp, nominaalne skp, lisandunud väärtus, lõpptoodang, vahetoodang, tarbimiskulud c, deflaator, amortisatsioon, inflatsioon, tarbijahinnaindeks thi, välismõjud, varimajandus, varjatud majandus, kodumajandus, enesevarustamine, finantsturg, teguritulu, tootmisteguriteks, import, eratarbimine c, puhaseksport, kogunõudluse, keynesi koolkond, kogunõudluse kõver, lühiajaline tasakaal, okuni seadus, skp lõhe, kogunõudluse šokk, kogupakkumise šokk, eelarvepoliitika, eelarvepoliitika, range eelarvepoliitika, välised tegurid, keynistlik, rahapoliitika, keynes, eelarvepoliitika, pikaajaliselt, tasakaalustumine, lühiajaliselt, kaupraha, sümbolraha, paberraha usaldatavus, deposiitraha, rahabaas m0, äraarvatud inflatsion, ootamatu inflatsioon, menüükulud, rahanõudlus, rahapakkumine, rahapakkumiskõver, finantsvara, vahetusvõrrand, lisareserv, diskontomäär, deposiit, võlakiri, reservivõimendi, valuutakomitee, reservvaluuta, osareservipangandus, panga maksevõime, kapitali adekvatsus, vabaturuoperatsioonid, kaupraha, raha funktsioonideks, varimajanduse ulatus, raha nõudlus, tehingumotiiv, ettevaatusmotiiv, spekulatsioonimotiiv, keinsistide arvates, pankadel, majanduslikud funktsioonid, keskpanga funktsioonideks, raha emiteerimine, täishõive, tööpuudus, töötus, ilo, töötu, tööjõud, hõivatuse määr, töötusemäär, aktiivsuse määr, heitunu, otsimisteooria, lepingute teooria, sotsiaalne barjäär, efektiivsuspalga teooria, hüstereesiteooria, siirdetöötus, struktuurne töötus, sesoonne töötus, regionaalne töötus, tsükliline töötus, alanõudluse, varjatud töötus, klassikaline töötus, tööpoliitika, passiivne tööpoliitika, töölerakendamine, erinevatel erialadel, siirdetöötust, tööpakkumine, pikaajaline tööpuudus, regionaalne tööpuudus, tööpoliitika meetmed, wagneri seadus, valitsussektor, avalik hüvis, ühishüvis, üldvalitsus, maksukulu, eelarve defitsiit, eelarvepoliitika, maksubaas, maksusubjekt, maksumäär, efektiivne maksumäär, maksukoormus, piirmaksumäär mtr, lafferi kõver, efektiivne majanduspoliitika, valitsuse ülesandeks, erahüviste jaotamisel, olulisemad kuluartiklid, tuluallikad, maksude kehtestamine, maksusüsteemil, õigem, kaudsed maksud, allikana, maksude ülekandumine, kasumi säilitamiseks, eelarvedefitsiidi põhjuseks, majandusareng, eksponentsiaalne kasv, majandustsükkel, teoreetiline lähenemine, depressioon, jaotusmeetod, levinuim, lorenzi kõver, horisontaalteljel, vertikaalteljel, gini koefitsient, väärtuseks, absoluutne vaesus, ametlik vaesustase, põhivajadused, majanduskasv, tsüklid, ümberkorraldused, absoluutne eelis, suhteline eelis, heckscheri, alternatiivkulu, mastaabisääst, ülekandekulud, tööstusharusisene kaubandus, maksebilansi defitsiit, jooksevkonto, deebetkirje, kreeditkirje, välisnõuded, väliskohustused, otseinvesteeringud, portfelliinvesteeringud, impordilitsents, impordikvoot, vabatahtlik ekspordipiirang, dumping, tolliliit, ühisturg, kaubavahetuse loomine, kaubavahetuse ümbersuunamine, heckscher, kaubavahetuse ümbersuunamine, maksebilanss

    Sisukord

    • Valitsussektor
    • Välissektor
    • Verbaalne
    • Graafiline
    • Matemaatiline
    • Dünaamiline
    • Asendusefekt
    • Sissetulekuefek

    Teemad

    • Majandusteooria
    • Mikroökonoomika
    • Makroökonoomika
    • Majandusmudel
    • Teoreetiline mudel
    • Ökonomeetriline mudel
    • Homo oeconomicus
    • Majandussubjektid
    • Majandussektorid
    • agregeeritakse
    • Majapidamissektorid
    • Ettevõttesektor
    • Valiku- ja jaotusprobleem
    • Abstraktsioon
    • Ceteris paribus printsiip
    • Optimaalsusprintsiip
    • Tasakaal majandusteoorias
    • Tasakaalu stabiilsus
    • Agregeerimine
    • Mikro- ja makroökonoomilise lähenemisviisi erinevused
    • Struktuuriökonoomikat iseloomustab
    • Institutsiooniökonoomikat iseloomustab
    • Majandusteoorias on vaja lihtsustavaid eeldusi
    • Riigirahanduse ja arenguökonoomika sarnasused
    • Majandusteoreetilise mudeli tõlgendamisel tuleb arvestada
    • Mikroökonoomilise teooria empiiriline kontroll on keerulisem
    • Väljendusviisid majandusteoorias
    • Optimaalsusprintsiibi rakendamise võimalused
    • Tasakaaluanalüüsi põhitehnikad
    • Staatiline
    • Võrdlev – staatiline
    • Agregeerimise head ja halvad küljed
    • Majapidamine
    • Hüvised
    • Tarbimiskomplek
    • Tarbimisruum
    • Eelarvepiirang
    • Eelarvejoon
    • Eelarvejoone võrrand
    • Eelarvejoone tõus
    • Tarbimisvõimaluste hulk
    • Kasulikkus
    • Kardinaalne kasulikkusteooria
    • Ordinaalne kasulikkusteooria
    • Piirkasulikkus
    • Eelistused
    • kasulikkusfunktsioon
    • Samakasulikkuskõverad
    • Asendamise piirmäär
    • Optimaalne tarbimiskomplekt
    • Rahaühiku piirkasulikkus
    • Hüvise individuaalne nõudlus
    • Individuaalne nõudluskõver
    • Normaalhüvis
    • Inferioorne hüvis
    • Engeli kõverad
    • Sissetuleku-tarbimiskõver
    • Asendushüvised
    • Kaashüvised
    • Sõltumatud hüvised
    • Sissetulekuefekt
    • Turunõudlus
    • Turunõudluskõver
    • Tarbija hinnavaru
    • Majapidamisteoorias tehtavad eeldused
    • Esialgsesse analüüsi kaasatakse vaid kaks hüvist
    • Eelarvejoone tõus näitab
    • Kardinaalse ja ordinaalse kasulikkusteooria erinevused
    • Samakasulikkuskõvera tõus näitab
    • Optimaalse tarbimiskomplekti leidmine
    • Sissetuleku mõju hüvise nõudlusele
    • Elementaarvajadusi rahuldavate ja luksushüviste erinevus
    • Hüvise hinna mõju teiste hüviste nõudlusele
    • Hüvise hinna mõju selle hüvise nõudlusele
    • Asendusefekti ja sissetulekuefekti erinevus
    • Turunõudluse kujunemine majapidamiste nõudluse põhjal
    • Tarbija hinnavaru tekkimine
    • Ettevõte
    • Tootmistegurid
    • Tegurikomplekt
    • Tootmisruum
    • Kulupiirang
    • Samakulujoone võrrand
    • Samakulujoone tõu
    • Alternatiivkulu
    • Tootmisvõimaluste hulk
    • Toodangumaht
    • Tootmistehnoloogia
    • Tootmisfunktsioon
    • Piirtoodang
    • Keskmine toodang
    • Mastaabiefekt
    • Samakulujoone tõus
    • Samatoodangukõver
    • Samatoodangikõvera tõus
    • Neoklassikaline tootmisfunktsioon
    • Tehnilise asnedamise piirmäär MRTS
    • Optimaalne tegurikomplekt
    • Rahaühiku piirtoodang
    • Kulufunktsioon
    • Muutuvkulu
    • Püsikulu
    • Piirkulu
    • Keskmine kulu
    • Piirtulu
    • Kasum
    • Ettevõtte pakkumine
    • Ettevõtte pakkumiskõver
    • Pika perioodi pakkumiskõver
    • Turupakkumine
    • Turupakkumiskõver
    • Tootja hinnavaru
    • lihtsustavad eeldused firmateoorias
    • tootmistegurite liigitus
    • esilagsesse analüüsi kaasatavad tegurid
    • samakulujoone tõus näitab
    • samatoodangukõvera tõus näitab
    • optimaalse tegurikomplekti leidmine
    • muutuvkulude ja püsikulude erinevused
    • ettevõttele tagab maksimaalse kasulikkuse toodangumaht, mis
    • ettevõtte lühiajaline pakkumiskõver kattub
    • horisontaalne pikaajaline pakkumiskõver asub minimaalse keskmise kulu
    • tasemel, sest
    • ettevõtete pakkumiste põhjal kujuneb turupakkumine
    • tootja hinnavaru tekkimine
    • tootja hinnavaru erinevus kasumist
    • Turg
    • Täielik konkurents
    • Turutasakaal
    • Tasakaaluhind
    • Tasakaalukogus
    • Ülejääk
    • Defitsiit
    • Nõudlus- ja pakkumiskõvera nihked pikal perioodil
    • Pika perioodi pakkumiskõver
    • Turutõrked
    • Osaline turutõrge
    • Täielik turutõrge
    • Turuvormid
    • Monopol
    • Tarbimise ja tootmise välismõjud
    • Avalik hüvis
    • Individuaalhüvis
    • Informatsiooni asümmeetria
    • sidruniturg”
    • Ebasoodne valim
    • Moraalirisk
    • Täieliku konkurentsi eksisteerimise eeldused
    • Esmases turutasakaaluanalüüsis eeldatakse
    • Turutasakaalu leidmine konkurentsi korral
    • Liikumine mööda nõudlus- ja pakkumiskõverat tähendab (milliste nähtuste
    • muutumist)
    • Nõudlus- ja pakkumiskõvera pikal perioodil nihkeid tekitab
    • Turuprotsesside poolt tekitatud hinnamuutuse suund defitsiidi ja ülejäägi korral
    • Turuvormid
    • Monopoli ja konkurentsi erinevused
    • Turutasakaalu leidmine monopoli korral
    • Monopoli tasakaaluhinna ja –koguse erinevused tasakaaluhinna ja –kogusest
    • konkurentsi korral
    • Millal on monopol ühiskonnale ohtlik ja millal mitte (võrreldes teiste
    • turuvormidega)
    • Avalike ja individuaalhüviste erinevused
    • Turutõrked
    • Osalise turutõrke
    • Pakkumiskõvera nihked pika perioodi jooksul on tingitud
    • Üldise tasakaalu teooria
    • Heaoluökonoomika
    • Pareto-efektiivne hüviste jaotus
    • Pareto-efektiivne ressursijaotus
    • Edgeworthi kast
    • Algjaotus W
    • Kokkuleppekõver
    • Ühene tasakaalupunkt
    • Heaoluteooria esimene teoreem
    • Heaoluteooria teine teoreem
    • Walras’ seadus
    • Ümberjaotus
    • Kasulikkusvõimaluste piir
    • Tootmisvõimaluste piir
    • Globaalne kasulikkusvõimaluste piir
    • Sotsiaalse heaolu funktsioon
    • Samaheaolukõverad
    • Globaalne heaolumaksimum
    • miks tõusetub küsimus üldise tasakaalu võimalikkusest
    • Edgeworthi kasti mõõtmed määrab
    • Pareto-efektiivsete jaotuste leidmine Edgeworthi kastis
    • Ühese tasakaalupunkti leidmine hüviste jaotust majapidamiste vahel kirjeldavas
    • Edgeworthi kastis
    • Ühese tasakaalupunkti leidmine ressursside jaotust hüviste tootmise vahel
    • kirjeldavas Edgeworthi kastis
    • Kõigi turgude üldise tasakaalu võimalikkus
    • Ümberjaotuse vajalikkus
    • Tootmisvõimaluste piiri kirjeldava joonise ja hüviste jaotust kirjeldava Edgeworthi
    • kasti seotus
    • Globaalse heaolumaksimumi leidmine
    • Valitsuse sekkumise vajalikkus turumajandusse
    • Makroökonoomika
    • Agregeerimine
    • Majapidamine
    • Teguritulu
    • Tulusiirded
    • Otsesed maksud
    • Kaudsed maksud
    • Säästud
    • Investeeringud
    • Koguprodukt
    • Süst
    • SKP
    • Lisandunud väärtus
    • Lõpptoodang
    • Vahetoodang
    • Rahvatulu
    • Tarbimiskulud C
    • Deflaator
    • Amortisatsioon
    • Inflatsioon
    • Välismõjud
    • Ostujõu pariteet
    • Varimajandus
    • Varjatud majandus
    • Kodumajandus
    • mikroökonoomika ja makroökonoomika erinevused
    • makroökonoomikas käsitletavad peamised turud ja neil turgudel kujunenud
    • majandusnäitajad
    • Makromajandusteooria seotus majanduspoliitikaga
    • Majapidamiste roll tulude-kulude ringkäigus
    • Valitsussektori mõju tulude-kulude ringkäigule
    • SKP väärtuse seotus tuludega, toodanguga, kuludega
    • Kulude-tulude ringkäigu süstid ja lekked, nende mõju raharinglusele
    • Nominaalse ja reaalse SKP erinevused. Paremini näitab majandusarengut
    • Kas suurem SKP näitab tingimata kõrgemat heaolutaset, teised riigi heaolu
    • mõjutavad tegurid
    • Kogunõudlus
    • Kogupakkumine
    • Eratarbimine
    • Investeeringud
    • Valitsuse kulutused
    • Puhaseksport
    • Hinnatase
    • Klassikaline koolkond
    • Keynesi koolkond
    • Potentsiaalne tootmismaht
    • Kogunõudluse kõver
    • Lühiperioodi kogupakkumise kõver
    • Pika perioodi kogupakkumise kõver
    • Lühiajaline tasakaal
    • Pikaajaline tasakaal
    • Okuni seadus
    • SKP lõhe
    • Kogunõudluse šokk
    • Kogupakkumise šokk
    • Eelarvepoliitika
    • Kogunõudluse väärtust mõjutavad tegurid
    • Kogunõudluse kõver on langev (negatiivse tõusuga), sest
    • Kogunõudluse kõvera nihke tegurid
    • Klassikalise ja Keynesi koolkonna erinevused eelduste kohta majanduse toimimise
    • kohta, vaadete kohta valitsuse sekkumise efektiivusest
    • Potentsiaalne tootmismaht, selle mõju tegelikule kogupakkumisele lühiajaliselt
    • pikaajaliselt
    • Miks võib pika perioodi kogupakkumise kõver olla vertikaalne sirge
    • Lühiperioodi kogupakkumise kõver võib olla kujutatud horisontaalse sirgena, sest
    • Muutused kogunõudluses mõjutavad hinnataset ja kogutodangut
    • Kogunõudluse ja kogupakkumise šokkide olemus, nende tagajärjed
    • Eelarvepoliitika eesmärgid
    • Kaupraha
    • Sümbolraha
    • Dekreetraha
    • Deposiitraha
    • Raha hoidmise alternatiivkulu
    • Rahaagregaat
    • Rahabaas
    • Asendusraha ehk surrogaatraha
    • Äraarvatud inflatsion
    • Ootamatu inflatsioon
    • Menüükulud
    • Rahanõudlus
    • Rahapakkumine
    • Reaalne rahatasakaal
    • Finantsvara
    • Raha ringluskiirus
    • Vahetusvõrrand
    • Fiskaalne väljatõrjumisefekt
    • Kohustuslik reserv
    • Lisareserv
    • Diskontomäär
    • Deposiit
    • Võlakiri
    • Reservivõimendi
    • Valuutakomitee
    • Reservvaluuta
    • Osareservipangandus
    • Panga maksevõime
    • Kapitali adekvatsus
    • Vabaturuoperatsioonid
    • Range rahapoliitika
    • Ekspansiivne rahapoliitika
    • Raha erinevad vormid
    • Raha erinevad funktsioonid
    • Kaupraha puudused raha erinevate funktsioonide täitmisel
    • Eesti statistikas kasutatavad rahaagregaadid
    • Majapidamise alternatiivid oma rikkuse (varade) hoidmisel)
    • Raha nõudlus
    • Raha nõudluse motiivid
    • Raha nõudluse sõltuvus tulutasemest ja intressimäärast
    • Raha nõudluse käsitluse erinevused keinistlikus ja neoklassikalises
    • majandusteoorias
    • Raha ringluskiiruse mõjutegurid
    • Raha pakkumise ja üldise hinataseme seotus vahetusvõrrandis
    • Rahanõudluse ja rahapakkumiskõverate intressimäära elastsuse mõjutegurid
    • Rahapoliitika käsitluse erinevused keinistlikus ja monetaristlikus teoorias
    • Raha pakkumine (M0 ja M1) Eestis sõltub
    • Kommertspankade majanduslikud funktsioonid ja tegutsemismotiivid ja
    • põhimõtted
    • Keskpanga mõju rahaturule
    • Rahapoliitika dilemma
    • Ootamatu ja äraarvatud inflatsiooni majanduslike tagajärgede erinevused
    • Inflatsiooni head küljed.Inflatsiooni positiivsed mõjud majandusele
    • Kas tšekid ja pangakaardid on raha
    • Täishõive
    • Tööpuudus
    • Töötus
    • ILO
    • ETU
    • Töötaja
    • Töötu
    • Tööjõud
    • Aktiivne rahvastik=
    • Mitteaktiivne rahvastik
    • Hõivatuse määr
    • Töötusemäär
    • Aktiivsuse määr
    • Heitunu
    • Otsimisteooria
    • Lepingute teooria
    • Sees- ja väljasolijate teooria
    • Efektiivsuspalga teooria
    • Hüstereesiteooria
    • Siirdetöötus
    • Struktuurne töötus
    • Sesoonne töötus
    • Regionaalne töötus
    • Tsükliline töötus
    • Varjatud töötus
    • Klassikaline töötus
    • Tööpoliitika
    • Aktiivne tööpoliitika
    • Passiivne tööpoliitika
    • Töötu abiraha
    • Täishõive mõiste
    • Tööjõu kui ressursi täishõivee, reaalselt takistab selle saavutamist
    • Tööpuuduse kasulikkuse võimalikkus üksikisikule, ühiskonnale
    • Registreeritud töötuse ja ILO töötuse erinevused, nende positiivsed ja negatiivsed
    • küljed. Registreeritud ja ILO töötuse suhtelise suuruse seotus riigi tööpoliitikaga
    • Töötajate ehk hõivatute erinevad kategooriad (kas inimene saab korraga kuuluda
    • ka mitmesse)
    • Mitteaktiivse rahvastiku moodustavad (nende vajalikkus ja võimalikkus tuua
    • töötajate hulka)
    • Inimeste sattumine töötute kategooriasse, sellest välja saamine
    • Palgataseme ja tööpuuduse seotus
    • Ametiühingute ja valitsuse palgapoliitika mõju tööpuudusele
    • Efektiivsuspalga mõiste ja selle mõju töö tootlikkusele
    • Erinevatel erialadel on sageli erisugune töötusemäär (efektiivsuspalga teooria abila)
    • Siirdetöötuse, struktuurse töötuse vähendamise võimalused
    • Muutused Eesti tööhõives pärast iseseisvumist
    • Eestis levinuimad töötuse põhjused ja liigid
    • Aktiivse ja passiivse tööpoliitika olemus ja erinevused
    • Passiivne tööpoliitika
    • Aktiivseks tööpoliitikaks
    • Wagneri seadus
    • Avalik sektor=
    • Avalik hüvis
    • Ühishüvis
    • Üldvalitsus
    • Maksukulu
    • Riigieelarve
    • Eelarve defitsiit
    • Maksevõimelisus
    • Maksubaas
    • Maksusubjekt
    • Maksuobjekt
    • Maksumäär
    • Maksukoormus
    • Piirmaksumäär
    • Üldine maksukoormus
    • Maksude ülekandumine
    • Lafferi kõver
    • Automaatsed stabilisaatorid
    • Valitsussektori üldised funktsioonid
    • Riigi majandusse sekkumise mõju ühiskonna kui terviku heaolule
    • Riigi üldise arengutaseme ja valitsuse sekkumise ulatuse seotus
    • Avalike hüviste nõudluse ja pakkumise erinevus erahüviste nõudlusest ja
    • pakkumisest
    • Avaliku sektori kulud
    • Eestis on peamised kululiikide proportsioonid
    • avaliku sektori peamised tuluallikad
    • Maksustamise ja kogu eelarvepoliitika eesmärgid
    • Maksude kehtestamisel soovitatavad printsiibid
    • Maksustamise erinevus ekvivalentsuse printsiibi ja maksevõimelisuse printsiibi
    • alusel
    • Õigem on (kumma printsiibi järgimine)
    • Otseste ja kaudsete maksude erinevus, nende positiivsed ja negatiivsed omadused
    • Maksude ülekandumine (kellelt kellele, mis määrab ära, kummale jääb suurem
    • maksukoormus)
    • Eelarvedefitsiidi peamised tekkepõhjused
    • Eelarvedefitsiiti saaks vähendada või vältida
    • Defitsiidi mõju majandusele
    • Majanduskasv
    • Majandusareng
    • Jätkusuutlik areng
    • Eksponentsiaalne kasv
    • reegel
    • Konvergents
    • Majandustsükkel
    • Depressioon
    • Jaotusmeetod
    • Lorenzi kõver
    • Gini koefitsient
    • Absoluutne vaesus
    • Suhteline vaesus
    • Põhivajadused
    • Majandusarengu erinevad definitsioonid
    • Arenguindikaatorite peamised funktsioonid ja valikukriteeriumid
    • Majanduse arengutaseme, majanduskasvu ja majandustsükli erinevused ja
    • nendevahelised seosed
    • Tulukonvergentsi toimumise eeldused vaeste ja rikaste riikide vahel
    • Konvergentsiks kuluvat aega arvutatakse
    • Need arvutused kehtivad tingmusel
    • Majandustsüklite põhjused. Kas tsükleid saab majanduspoliitikaga mõjutada?
    • Olulisimad ressursid, mis mõjutavad riigi majandustkasvu
    • Majanduse kasvutempo ja tulujaotuse seotus
    • Riigi võimalused tulude ümberjaotamiseks
    • Sellise ümberjaotamise vajalikkus
    • Absoluutse ja suhtelise vaesuse erinevused
    • Kas sotsiaalse arengu indikaatorid peaksid mõõtma pigem arengus mahajäämise
    • põhjuseid või tagajärgi? Kumba liiki indikaatoreid praktikas enam kasutatakse? Miks?
    • Absoluutne eelis
    • Suhteline eelis
    • Heckscheri-Ohlini teooria
    • Mastaabisääst
    • Ülekandekulud
    • Tööstusharusisene kaubandus
    • Maksebilanss
    • Maksebilansi ülejääk
    • Maksebilansi defitsiit
    • Jooksevkonto
    • Deebetkirje
    • Kreeditkirje
    • Välisnõuded
    • Väliskohustused
    • Põhikaubanduse süsteem
    • Otseinvesteeringud
    • Portfelliinvesteeringud
    • Impordilitsents
    • Impordikvoot
    • Vabatahtlik ekspordipiirang
    • Dumping
    • Vabakaubanduspiirkond
    • Tolliliit
    • Ühisturg
    • Kaubavahetuse loomine
    • Kaubavahetuse ümbersuunamine
    • Millist kasu saavad riigid rahvusvahelises kaubanduses osalemisest?
    • Absoluutse ja suhtelise eelise erinevus? Kumma korral on spetsialiseerumine ja
    • kaubavahetus tulusam?
    • Miks on spetsialiseerumine enamasti mittetäielik? Kuidas mõjutab mittetäielik
    • spetsialiseerumine rahvusvahelist kaubandust?
    • Millised tegurid mõjutavad riigi konkurentsivõimet välisturgudel?
    • Heckscher – Ohlini teooria olemus ja peamised järeldused. Miks toimub
    • vabakaubanduse korral tootmistegurite hindade ühtlustumine erinevates riikides?
    • Millel põhineb tööstusriikide omavaheline kaubavahetus?
    • Miks vabakaubandust erinevate meetmetega takistatakse? Kuidas mõjutavad
    • kaubanduspiirangud erinevate majandussubjektide ja riigi kui terviku heaolu?
    • Võrrelge riikidevahelise integratsiooni erinevaid vorme. Millised neist on
    • levinumad ja miks?
    • Selgitage ja võrrelge kaubavahetuse loomise ja ümbersuunamisega seotud
    • positiivseid ja negatiivseid efekte. Millised mõjud domineerivad Eesti ühinemisel
    • Euroopa Liiduga?
    • Mida kajastab riigi maksebilanss? Millised on maksebilansi koostamise alused ja
    • olulisimad koostisosad? Kuidas tekib maksebilansi defitsiit ja kuidas see mõjutab riigi
    • majandust?

    Kommentaarid (12)

    Airiin profiilipilt
    Airiin: Päris põhjalik materjal. Mõistete selgitused!
    13:46 01-12-2009
    Radikal profiilipilt
    Radikal: Homme eksam, loodame, et aitab...
    19:48 01-02-2010
    frutinni profiilipilt
    frutinni: hea, aga mulle ei aidanud
    13:03 24-03-2010


    Sarnased materjalid

    58
    docx
    MAJANDUSTEOORIA
    64
    pdf
    Majandusteooria
    116
    pdf
    Sissejuhatus majandusteooriasse
    72
    docx
    Majanduse alused
    15
    doc
    Sissejuhatus majandusteooriasse
    24
    docx
    SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE
    16
    docx
    Majanduse abc
    36
    docx
    Majandus





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !