Majandusteooria (0)

5 VÄGA HEA
 
Säutsu twitteris

Test 1
1. Alternatiivkulu on saamatajäänud kasulikkus parimast kasutamata jäetud võimalusest. Tõene

2. Majanduskasv nihutab võimaliku tootmise piiri 0-punktist paralleelselt kaugemale. Väär

3. Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et
inimesel on eesmärgid ja nad otsivad õigeid teid nende saavutamiseks. Tõene

4. Majandusteooria on teadus, mis uurib ratsionaalset majanduslikku käitumist, mis seisneb

objektiivse kasulikkuse maksimeerimises. Väär
5. Nähtamatuks käeks pidas Smith konkurentsi, mis suhtelistes hindades sisalduva info alusel
paigutab tootlikud ressursidefektiivselt. Tõene

6. Neoklassikalise koolkonna poolt rakendatavaks eelduseks on täiusliku informatsiooni

olemasolu majandussubjektidel ja kõikide tootmistegurite täielik mobiilsus . Tõene

7. Neoklassikalise majanduskoolkonna rajajaks on inglise majandusteadlane Alfred Marshall.

Tõene
8. Pareto-efektiivsed (ehk paigutusefektiivsed) on kõik punktid võimaliku tootmise piiri peal.
Tõene

9. Punktides võimaliku tootmise piiri peal on tootlikud ressursid hõivatud 100%. Väär

10. Ratsionaalne on olla ignorantne, kui informatsioon maksab rohkem kui ta väärt on. Tõene

11. Ratsionaalsus on alati nii individuaalse kui kollektiivse käitumisega kategooria. Väär

12. Ressursside piiratuse konseptsioon tähendab seda, et kõik majandussubjektid ei saa alati
pangast laenu. Väär

13. Vastavalt printsiibile, on vaid üks punkt võimaliku tootmise piiril ühiskonnale kõige

kasulikum ja seda punkti aitab leida kaupade suhteline hind. Tõene
14. Võimaliku tootmise piir ei saa olla lineaarne sirge põhjusel , et ressursid on piiratud. Väär
15. „Nähtamatu käe“ termini võttis esimest korda kasutuseleŠoti filosoof ja majandusteadlane
Adam Smith, kelle põhitööks on „Rahvaste rikkus“. Tõene
Test 2 - turumehhanism

1. Ühikelastse nõudluse puhul ei too hüvise hinna muutus kaasa müüja tulude muutust. Tõene

2. Nõudmise pikaajaline proportsionaalselt suurem kasv võrreldes pakkumisega viib
tasakaaluhinna (pikaajaliselt) üles. Tõene

3. Hüvise hinda tasub alandada elastse nõudluse puhul. Tõene

4. Hüvise pakkumise hinnaelastsus sõltub sellest, millise konkurentsivormiga on tegemist. Väär

5. Hinnaelastsus leitakse: %-muutus hinnas / %-muutus hüvise koguses. Väär

6. Tootmistegur maa pakkumine on ülielastne. Väär

7. Nõudmise üldise seaduse kohaselt eksisteerib negatiivne sõltuvus hüvise hinna ja nõutava

koguse vahel. Tõene
8. Pikaajaline hinnatõus toob ressursse harusse juurde ja pakkumiskõver nihkub paremale. Tõene

9. Müüja kogutulu on suurim punktis, kus elastsus = 1. Tõene

10. Hüvise nõudluskõver on ülielastne (ε= lõpmatu ) kahel juhul: täiuslikus konkurentsis ja
luksuskaupade puhul hinna madalamas sektoris. Tõene

11. Tulu kasvades nihkub nõudmiskõver 0-punktile lähemale. Väär

12. Pakkumise üldise seaduse kohaselt eksisteerib negatiivne sõltuvus hüvise hinna ja pakutava
koguse vahel. Väär

13. Olulise tootmissisendi hinna tõus või valitsusepoolne maksutõus nihutab pakkumiskõverat

vasemale. Tõene

14. Tasakaaluhinnast kõrgema hinna kehtestamine (valitsuse poolt) tekitab defitsiidi ja

spekulatsiooni . Väär

15. Cetersis paribus tähendab – muudel võrdsetel tingimustel. Tõene

Test 3 – tarbijakäitumine
1. Ekvimarginaalsuse printsiip ütleb, et tarbija võrdsustab piirkasulikkuse ja hinna suhted kõikide
kaupade puhul. Tõene
2. Gosseni 1. seaduse ehk küllastusseaduse alusel lõikub piirkasulikkuse kõver mingil hetkel
kindlasti horisontaaltelge. Tõene

3. Tarbija maksimeerib kasulikkust iga eraldivõetud hüvise tarbimisest. Väär

4. Isiklikuks kasutatavaks tuluka nimetatakse tulu peale maksude mahaarvamist. Tõene

5. Kogukasulikkus saavutab maksimumi seal, kus piirkasulikkus = 0. Tõene

6. Piirkasulikkuse teooria mõõdab iga täiendavalt tarbitud hüviseühikust saadud kasulikkust.
Tõene

7. Ühe ja sama tarbija samasuskõverad võivad lõikuda. Väär

8. Ordinaarse kasulikkuseteooria väidab, et ühe hüvise tarbimise suurendamine on võimalik vaid
teise hüvise tarbimise vähendamise arvel (säilitades samasuur kogukasulikkus ). Tõene

9. Tarbija lisakasu tekib sellest, et ta saab mõned hüviseühikud tasuta. Väär

10. Piirkasulikkus igast täiendavalt tarbitud hüviseühikust kindlasti alaneb iga hüvise puhul.
Väär
Test 4 – ettevõtteteooria

1. Majandusliku kasumi arvestamisel võetakse lisaks ilmutatud kuludele arvesse ka

omavahendite alternatiivkulu. Tõene
2. Monopol erineb monopolistlikust konkurentsist selle poolest, et esimesel juhul konkureerivad
omavahel monopolid . Väär

3. Piirproduktitulu = piirprodukt × hind. Tõene

4. Isokvant on samasugust tootmismahtu esindavate tootmistegurite kombinatsioonide jada.
Tõene

5. Piirproduktiks nimetatakse kogutoodangu juurdekasvu ühe täiendava muutuva tootmisteguri

ühiku lisandumisel. Tõene
6. Optimaalne tootmismaht leitakse seal, kus piirkulu = piirtulu , ja seda sõltumata konkurentsi
vormist . Tõene
7. Ettevõte palkab töölisi kuni selle punktini, kus viimase palgatud töölise piirkulu võrdub talle
makstava palgaga (seda täiuslikult konkureeriva tööturu puhul). Tõene
8. Täiuslikus konkurentsis saavad kõik ettevõtted pikaajaliselt vaid normaalset kasumit. Tõene

9. Püsivad tootmistegurid (ja püsikulu) ei sõltu pikaajaliselt tootmismahust. Väär

10. Konkurentsi vorme on 4: täiuslik konkurents , monopolistlik konkurents, oligopol ja
monopol. Väär
Test 4.1 – ettevõtteteooria
1. Ettevõte palkab töölisi kuni selle punktini, kus viimase palgatud töölise piirkulu võrdub talle
makstava palgaga (seda täiuslikult konkureeriva tööturu puhul). Tõene

2. Majandusliku kasumi arvestamisel võetakse lisaks ilmutatud kuludele arvesse ka

omavahendite alternatiivkulu. Tõene

3. Piirproduktiks nimetatakse kogutoodangu juurdekasvu ühe täiendava muutuva tootmisteguri

ühiku lisandumisel. Tõene

4. Piirproduktitulu = piirprodukt × hind. Tõene

5. Püsivad tootmistegurid (ja püsikulu ) ei sõltu pikaajaliselt tootmismahust. Väär
6. Täiuslikus konkurentsis saavad kõik ettevõtted pikaajaliselt vaid normaalset kasumit. Tõene
7. Monopol erineb monopolistlikust konkurentsist selle poolest, et esimesel juhul konkureerivad
omavahel monopolid. Väär
8. Konkurentsi vorme on 4: täiuslik konkurents, monopolistlik konkurents, oligopol ja monopol.
Väär

9. Isokvant on samasugust tootmismahtu esindavate tootmistegurite kombinatsioonide jada.

Tõene
10. Optimaalne tootmismaht leitakse seal, kus piirkulu = piirtulu, ja seda sõltumata konkurentsi.
Tõene
Test 5.1 – mittetäiusliku konkurentsi turg

1. Monopoli N-kõvera elastsus on väikseim võimalik antud kauba puhul. Tõene

2. Oligopoli teket soodustab dominantfirma olemasolu. Tõene

3. Monopolistlikult konkureerival turul pole toote reklaamil mõtet. Väär

4. Kolmanda astme hinnadiskrimineerimine tähendab müüki eri hindadega eri turgudel . Tõene

5. Oligopol toodab kas diferentseeritud või unifitseeritud kaupa. Tõene

6. Loomuliku monopoli tekke põhjuseks on mastaabi säästu efekt. Tõene

7. Monopoli optimaalses tootmismahus on keskmine kulu minimaalne. Väär

8. Kartell võimaldab saada majanduslikku kasumit. Tõene

9. Minimaalne efektiivsuse skaala maksimeerib keskmise kulu võrreldes nõudluse suurusega.

Väär

10. Monopol saab supernormaalset kasumit lühiajaliselt. Väär

Test 5.2 – täiusliku konkurentsi turg
1. Konkurentsi vorme on neli: täiuslik konk., monopolistlik konk., oligopol ja monopol. Väär

2. Monopol pakub unikaalset kaupa. Tõene

3. Kartellilepe võimaldab oligopolidel käituda monopolina. Tõene

4. Täiuslikus konkurentsis pakuvad ettevõtted diferentseeritud kaupa. Väär

5. Monopolistlikult konkureeriv ettevõte omandab turujõu tänu oma asukohale. Tõene

6. Täiuslikus konkurentsis asub optimaalne tootmismaht seal, kus kogutulu on maksimaalne.

Väär

7. Täiuslikus konkurentsis on N-kõver horisontaalne ja langeb kokku PT-kõveraga. Tõene

8. Täiuslikus konkurentsis kasvab kogutulu lineaarselt. Tõene

9. Monopson on ainuostja. Tõene

10. Oligopoolne turg tähendab, et turul on vaid suured ettevõtted. Väär
Test 6 – teguriturud

1. Palga asendusefekti tõttu asendab inimene tööaja vaba ajaga. Väär

2. Inimkapital on oskused ja teadmised, mis võimaldavad inimesel sissetulekut teenida. Tõene

3. Töötamise alternatiivkulu on teenitud palk. Väär

4. Tööturu makroökonoomiline käsitlus keskendub tööjõu pakkumisele ja nõudlusele. Väär
5. Tootmistegurite nõudlust nimetatakse tuletatud nõudluseks, sest seda ei ole võimalik täpselt
76% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Majandusteooria #1 Majandusteooria #2 Majandusteooria #3 Majandusteooria #4 Majandusteooria #5 Majandusteooria #6 Majandusteooria #7 Majandusteooria #8 Majandusteooria #9 Majandusteooria #10 Majandusteooria #11 Majandusteooria #12 Majandusteooria #13 Majandusteooria #14 Majandusteooria #15 Majandusteooria #16 Majandusteooria #17 Majandusteooria #18 Majandusteooria #19
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2015-02-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
99 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
bobic Õppematerjali autor

Lisainfo

Sisukord

  • Tõene
  • Väär

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

19
docx
64
pdf
16
docx
36
docx
72
docx
116
pdf
35
doc
18
doc





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto