Majandusteooria arvestustestid (1)

5 VÄGA HEA
 

Arvestustest 1.1.

1. Alternatiivkulu on saamatajäänud kasulikkus parimast kasutamata jäetud võimalusest.

Tõene

2. Majanduskasv nihutab võimaliku tootmise piiri 0-punktist paralleelselt kaugemale. Väär

3. Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub
eeldusest, et inimesel on eesmärgid ja nad otsivad õigeid teid nende saavutamiseks.
Tõene

4. Majandusteooria on teadus, mis uurib ratsionaalset majanduslikku käitumist, mis

seisneb objektiivse kasulikkuse maksimeerimises. Väär

5. Nähtamatuks käeks pidas Smith konkurentsi, mis suhtelistes hindades sisalduva info

alusel paigutab tootlikud ressursid efektiivselt. Tõene

6. Neoklassikalise koolkonna poolt rakendatavaks eelduseks on täiusliku informatsiooni

olemasolu majandussubjektidel ja kõikide tootmistegurite täielik mobiilsus . Tõene

7. Neoklassikalise majanduskoolkonna rajajaks on inglise majandusteadlane Alfred

Marshall. Tõene

8. Pareto-efektiivsed (ehk paigutusefektiivsed) on kõik punktid võimaliku tootmise piiri

peal. Tõene

9. Punktides võimaliku tootmise piiri peal on tootlikud ressursid hõivatud 100%. Väär

10. Ratsionaalne on olla ignorantne, kui informatsioon maksab rohkem kui ta väärt on.
Tõene

11. Ratsionaalsus on alati nii individuaalse kui kollektiivse käitumisega kategooria. Väär

12. Ressursside piiratuse kontseptsioon tähendab seda, et kõik majandussubjektid ei saa
alati pangast laenu. Väär

13. Vastavalt printsiibile, on vaid üks punkt võimaliku tootmise piiril ühiskonnale kõige

kasulikum ja seda punkti aitab leida kaupade suhteline hind. Tõene

14. Võimaliku tootmise piir ei saa olla lineaarne sirge põhjusel, et ressursid on piiratud.

Väär

15. „Nähtamatu käe“ termini võttis esimest korda kasutusele Šoti filosoof ja

majandusteadlane Adam Smith, kelle põhitööks on „Rahvaste rikkus“. Tõene

Arvestustest 1.2

1. Majandusteadust (economics) võib defineerida kui teadust, mis seletab: valikuid, mida

me teeme puutudes kokku nappusega.

2. Kui turud on efektiivsed, siis ressursid kasutatakse seal, kus nad on hinnatud kõige

kõrgemalt.

3. Kui me liigume piki väljapoole kumerduvat võimaliku tootmise piiri (vaata joonist),

tootes rohkem takosid ja vähem pitsasid, takode alternatiivkulud suurenevad.

4. Majandusteaduse põhiline ülesanne on aidata meil mõista seda kuidas majanduse maailm

toimib.

5. Suur Lobster müüb lobstereid ja kala, sama teeb ettevõte Sool. Kui Suure Lobsteri

alternatiivkulud lobsterite pakkumisel ületab Soola alternatiivkulud, siis alljärgnev on
õige v.a. Suurel Lobsteril on suhteline eelis lobsterite pakkumisel.

6. Kui majandus kasvab, siis: võimaliku tootmise piir nihkub väljapoole.

7. Tootmisfaktorid sisaldavad kõiki alljärgnevaid, v.a. inimeste oskused, inimeste raha ja
firmade raha.

8. Vicki toodab momendil punktis a allpooltoodud joonisel. Kui Vicki liigub punktist a

punkti b, tema modemi tootmise alternatiivkulu on sama.
9. Anna ja Maria toodavad T-särke ja lipse. Joonis näitab Anna VTP (PPF) ja Maria VTP.
Anna ja Maria võivad saada kasu kaubavahetusest kui Anna toodab lipse ja Maria
toodab särke.

10. Majanduskasv tuleneb: kapitali akumulatsioonist ja tehnoloogilisest progressist.

11. Tom ja Tim kasvatavad tomateid ja naereid. Tom omab suhtleist eelist tomatite
kasvatamisel, kui tema alternatiivkulu tomatite kasvatamisel on väiksem, kui Timil samuti
tomatite kasvatamisel.

12. Kapital on hüvis, mida saab kasutada teiste hüvede tootmisel.

13. Kui Tim ja Tom spetsialiseeruvad nende toodete tootmisele, milles neil kummalgi on
suhteline eelis ja nad vahetavad tooteid, siis kumbki toodab toodete kombinatsiooni, mis
asub võimaliku tootmise piirist väljaspool.

14. Joonis näitab Rogeri võimaliku tootmise piiri. Punkt A on saavutatav ja tootmine on

ebaefektiivne.
15. Käies koolis, teil tekivad alternatiivkulud, mis koosnevad: rahast, mille te oleks võinud
teenida t ööd tehes.

16. Marginaalsete (piiril) otsuste tegemine tähendab otsustamist selle üle, kas teha midagi

ühiku võrra rohkem või vähem.

17. Kui te ostate purgi cocat, siis: mõlemad võidate.

18. Nappus on olukord, mille puhul vajadused ületavad neid rahuldavaid ressursse.

19. „Ceteris paribus“ tähendab: muude tingimuste samaks jäämist.

20. Tegemist on efektiivse tootmisega, kui : mingi koguse toote enam tootmine nõuab mingi
teise toote vähem tootmist.

21. Beti sööb lõunaks takosid. Piirkasu, mida Beti saab teise tako söömisest on maksimum

summa, mis ta on valmis maksma teise tako eest.

22. Riik toodab ainult pliiatseid ja kustukumme. Pliiatsite tootmine on efektiivne kui

pliiatsite piirkasu on võrdne pliiatsite piirkuluga.

23. Majandusteadlased on üldjuhul nõus, et: üüri piirmäär (lagi) vähendab elamispinna

kättesaadavust.

24. Ühes tunnis võib Andi valmistada 6 pitsat ja 12 pirukat. Chris võib valmistada 6 pitsat

ja 18 pirukat. Andil on suhteline eelis pitsade valmistamisel.

25. Nappus (scarsity) kasvab, kui: vajadused ületavad nende rahuldamiseks vajalikke

ressursse.

26. Majanduslikke valikuid võib kokku võtta viie olulise küsimusena. Need oleks: mida,

kuidas, millal, kus ja kes.

27. Kui tootmine on efektiivne, siis me seisame kompromissi ees ja kaasnevad

alternatiivkulud.

28. Võimaliku tootmise piir (Production possibility frontier ) eraldab toodete ja teenuste

kogused mida on võimalik toota nendest, mida ei ole võimalik toota.

29. Kui õpperaamatute hinnad kasvavad oluliselt, ostate raamatuid vähem ja vahetate neid

omavahel sõpradega.

30. Majandusteadlased teevad edusamme: luues ja testides majandusmudeleid.

31. Milline seisukoht on näide kompositsiooniveast (üldistusveast): kui üks kalapüügipaat
vähendab püüki, kalavarud suurenevad.

32. Kui toodang isiku kohta kasvab: elatustase tõuseb.

33. Makroökonoomika on õpetus: rahvuslikust ja globaalsest majandusest.

34. Kaks sotsiaalset institutsiooni, millised vähendavad transaktsioonikulusid on turud ja

omandiõigus .

35. Harri võib teha 2 kummi- ja 4 tavapaadisõitu. Harri võib teha rohkem kummipaadisõite

ilma, et teeks vähem paadisõite. Harri toodab seespool oma võimaliku tootmise piiril .
Arvestustest 2.1

1. Ühikelastse nõudluse puhul ei too hüvise hinna muutus kaasa müüja tulude muutust.
Tõene

2. Nõudmise pikaajaline proportsionaalselt suurem kasv võrreldes pakkumisega viib
tasakaaluhinna (pikaajaliselt) üles. Tõene

3. Hüvise hinda tasub alandada elastse nõudluse puhul. Tõene

4. Hüvise pakkumise hinnaelastsus sõltub sellest, millise konkurentsivormiga on tegemist.
Väär

5. Hinnaelastsus leitakse: %-muutus hinnas / %-muutus hüvise koguses. Väär

6. Tootmistegur maa pakkumine on ülielastne. Väär

7. Nõudmise üldise seaduse kohaselt eksisteerib negatiivne sõltuvus hüvise hinna ja

nõutava koguse vahel. Tõene

8. Pikaajaline hinnatõus toob ressursse harusse juurde ja pakkumiskõver nihkub

paremale. Tõene

9. Müüja kogutulu on suurim punktis, kus elastsus = 1. Tõene

10. Hüvise nõudluskõver on ülielastne (ε= lõpmatu ) kahel juhul: täiuslikus konkurentsis ja
luksuskaupade puhul hinna madalamas sektoris. Tõene

11. Tulu kasvades nihkub nõudmiskõver 0-punktile lähemale. Väär

12. Pakkumise üldise seaduse kohaselt eksisteerib negatiivne sõltuvus hüvise hinna ja
pakutava koguse vahel. Väär

13. Olulise tootmissisendi hinna tõus või valitsusepoolne maksutõus nihutab

pakkumiskõverat vasemale. Tõene

14. Tasakaaluhinnast kõrgema hinna kehtestamine (valitsuse poolt) tekitab defitsiidi ja

spekulatsiooni . Väär

15. Cetersis paribus tähendab – muudel võrdsetel tingimustel. Tõene

Arvestustest 2.2

1. Oletame, hüvise Z nõudlus kasvab, hüvise Y hinna alanedes. Võib väita, et hüvised Z ja
Y on: täiendkaubad .

2. Kahaneva piirkasulikkuse seaduse kohaselt kui me tarbime rohkem mingit hüvist:

Täiendavalt tarbitava hüvise ühiku kasulikkus langeb.

3. Internetioksjonid on hea näide: efektiivsest turust.

4. Kui tulude kasvades nõudlus kohvile langeb, on kohvi: normaalkaup.

5. Vaba turumajanduse tingimustes kodumajapidamiste poolt tarbitavate hüviste hulk

sõltub: tulust ja rikkusest.
6. Kui majade hinnad kuni 2007.a. Eestis tõusid, oli selle põhjuseks: pangad ja ehitusühistud
konkureerisid omavahel selle üle, kuidas oleks lihtsam seada hüpoteeki.

7. Kui ühe hüvise hinna langus põhjustab teise hüvise nõudluse vähenemise, siis hüvised

on: asenduskaubad .

8. Alljärgnevast kehtib turumajanduse kohta: See kõlab kui „laissez faire“ majandus.

9. Nõudluskõver on tuletatud tingimusel, et konstantsed on: tulu, maitse ja teiste hüviste
hinnad.

10. Alljärgnevast vastab kõige paremini pakkumisseadusele: Kui kalkulaatorite hind tõuseb,

suureneb pakutavate kalkulaatorite arv, ceteris paribus.

11. Alljärgnevas miski ei põhjusta CD nõudluskõvera nihet: CD-de hinna muutus.

12. Nõudluse seaduse kohaselt: Kui hinnad langevad, nõutav kogus suureneb.

13. Milline järgnevatest väidetest on õige: Kui nõudluskõver nihkub vasakule, siis uus

tasakaaluhind on kõrgem.
14. Ökonomistid kasutavad mõistet „täiuslik konkurents “ situatsioonile, mil kõik tootjad on
hinnavõtjad.

15. Alljärgnevast on iseloomulik keskselt juhitud plaanimajandusele: Tootmise otsused on

tsentraliseeritud.

16. Arvutite tootmisel kasutatavate mikroskeemide langes. See põhjustab arvutite:

pakkumise kasvu.

17. Tarbitava Pepsi nõutav kogus langes. Kõige paremini on see seletatav: Pepsi hind on

tõusnud.

18. Kui hüvise hind langeb ja tarbija ostab seda rohkem kui teist hüvist, on tegemist

asendusefektiga.

Arvestustest 3.1

1. Ekvimarginaalsuse printsiip ütleb, et tarbija võrdsustab piirkasulikkuse ja hinna suhted

kõikide kaupade puhul. Tõene

2. Gosseni 1. seaduse ehk küllastusseaduse alusel lõikub piirkasulikkuse kõver mingil

hetkel kindlasti horisontaaltelge. Tõene

3. Tarbija maksimeerib kasulikkust iga eraldivõetud hüvise tarbimisest. Väär

4. Isiklikuks kasutatavaks tuluks nimetatakse tulu peale maksude mahaarvamist. Tõene

5. Kogukasulikkus saavutab maksimumi seal, kus piirkasulikkus = 0. Tõene

6. Piirkasulikkuse teooria mõõdab iga täiendavalt tarbitud hüviseühikust saadud
kasulikkust. Tõene

7. Ühe ja sama tarbija samasuskõverad võivad lõikuda. Väär

8. Ordinaarse kasulikkuse teooria väidab, et ühe hüvise tarbimise suurendamine on
võimalik vaid teise hüvise tarbimise vähendamise arvel (säilitades sama suur
kogukasulikkus ). Tõene

9. Tarbija lisakasu tekib sellest, et ta saab mõned hüviseühikud tasuta. Väär

10. Piirkasulikkus igast täiendavalt tarbitud hüviseühikust kindlasti alaneb iga hüvise
puhul. Väär

Arvestustest 3.2

1. Tarbija kes ostab kaht kaupa, maksimeerib oma kogukasulikkuse antud sissetuleku

korral, kui: MUA/ PA = MUB / PB

2. Tarbija hinnavaru tähendab, et teatud juhtudel oleksid tarbijad nõus rohkem maksma, kui

nad tegelikult maksavad.

3. Eelarvejoone tõus muutub, kui muutub ühe või mõlema hüvise hind.

4. Oletame, et tarbijal on 52 € ja hüvise X hind on 8 € ning hüvise Y hind on 4 €.Tabelis on
toodud andmed X ja Y koguste ja piirkasulikkuste kohta. Kogukasulikkust maksimiseeriva
X ja Y kombinatsiooni puhul on kogukasulikkus: 276

5. Kasulikkuse maksimeerimiseks peab tarbija jaotama oma rahalisi vahendeid nii, et:

piirkasulikkus, mis saadakse viimase rahaühiku kasutamisest, on iga hüvise puhul ühesuurune.

6. EJ nihkumise asendist cd asendisse ab on põhjustatud (vaata joonis) kauba M hinna

tõusust ja kauba N hinna langusest.

7. Punkti K jaoks kehtib järgmine tingimus (vaata joonist) MRS= Px/ Py

8. On teada kaupade A, B ja C erinevate koguste piirkasulikkused (vaata tabel).Kaupade A,
B ja C ühiku hinnad on vastavalt 2, 3 ja 1 €. Tarbijal on 26 €. Et oma kogukasulikkust
maksimeerida, ostab ta: 2 ühikut kaupa A, 6 ühikut kaupa B ja 4 ühikut kaupa C

9. Tarbija ratsionaalse käitumise teooria kohaselt püüab tarbija maksimeerida:

kogukasulikkust.
10. Eelarvejoon näitab kahe hüvise võimalikke kombinatsioone, mida tarbija saab osta antud
sissetuleku ja antud hinnataseme korral.
11. Tarbija valikuteooria eeldab, et kõiki nimetatuid (tarbijad teavad hüviste eelistusjärjestust,
tarbijatel on piiratud sissetulek ja tarbijate käitumine on ratsionaalne, kui nad maksimeerivad
65% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Majandusteooria arvestustestid #1 Majandusteooria arvestustestid #2 Majandusteooria arvestustestid #3 Majandusteooria arvestustestid #4 Majandusteooria arvestustestid #5 Majandusteooria arvestustestid #6 Majandusteooria arvestustestid #7 Majandusteooria arvestustestid #8 Majandusteooria arvestustestid #9 Majandusteooria arvestustestid #10 Majandusteooria arvestustestid #11
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2015-11-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
380 laadimist Kokku alla laetud
1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Retenell Õppematerjali autor

Lisainfo

Dokumendis esitatud küsimused

  • Keskmiste kulude kõvera U-kuju. 4. Alljärgnevast on õige ?

Mõisted

Sisukord

  • moodles õige)
  • ÕIGE
  • Vali üks

Teemad

  • Arvestustest 1.1
  • Alternatiivkulu on saamatajäänud kasulikkus parimast kasutamata jäetud võimalusest
  • Majanduskasv nihutab võimaliku tootmise piiri 0-punktist paralleelselt kaugemale
  • Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub
  • eeldusest, et
  • inimesel on eesmärgid ja nad otsivad õigeid teid nende saavutamiseks
  • Majandusteooria on teadus, mis uurib ratsionaalset majanduslikku käitumist, mis
  • seisneb objektiivse kasulikkuse maksimeerimises
  • Nähtamatuks käeks pidas Smith konkurentsi, mis suhtelistes hindades sisalduva info
  • alusel paigutab tootlikud ressursid efektiivselt
  • Neoklassikalise koolkonna poolt rakendatavaks eelduseks on täiusliku informatsiooni
  • olemasolu majandussubjektide
  • l ja kõikide tootmistegurite täielik mobiilsus
  • Neoklassikalise majanduskoolkonna rajajaks on inglise majandusteadlane Alfred
  • Marshall
  • Pareto
  • efektiivsed (ehk paigutusefektiivsed) on kõik punktid võimaliku tootmise piiri
  • peal
  • Punktides võimaliku tootmise piiri peal on tootlikud ressursid hõivatud 100%
  • Ratsionaalne on olla ignorantne, kui informatsioon maksab rohkem kui ta väärt on
  • Ratsionaalsus on alati nii individuaalse kui kollektiivse käitumisega kategooria
  • Ressursside piiratuse kont
  • septsioon tähendab seda, et kõik majandussubjektid ei saa
  • alati pangast laenu
  • Vastavalt printsiibile, on vaid üks punkt võimaliku tootmise piiril ühiskonnale kõige
  • kasulikum ja seda punkti aitab leida kaupade suhteline hind
  • Võimaliku tootmise piir ei saa olla lineaarne sirge põhjusel, et ressursid on piiratud
  • Nähtamatu käe“ termini võttis esimest korda kasutusele Šoti filosoof ja
  • majandusteadlane Adam Smith
  • kelle põhitööks on „Rahvaste rikkus“
  • Arvestustest 1.2
  • Majandusteadust (economics) võib defineerida kui teadust, mis seletab
  • Kui turud on efektiivsed, siis
  • Kui me liigume piki väljapoole kumerduvat võimaliku tootmise piiri (vaata joonist)
  • tootes rohkem takosid ja vähem pitsasid, takode alternatiivkulud
  • Majandusteaduse põhiline ülesanne on
  • Su
  • ur Lobster müüb lobstereid ja kala, sama teeb ettevõte Sool. Kui Suure Lobsteri
  • alternatiivkulud lobsterite pakkumisel ületab Soola alternatiivkulud, siis alljärgnev on
  • õige v.a
  • Kui majandus kasvab, siis
  • Tootmisfaktorid sisaldavad kõiki alljärgnevaid, v.a
  • Vicki toodab momendil punktis a allpooltoodud joonisel. Kui Vicki liigub punktist a
  • punkti b, tema modemi tootmise alternatiivkulu on
  • Anna ja Maria toodavad T
  • särke ja lipse. Joonis näitab Anna VTP (PPF) ja Maria VTP
  • Anna ja Maria võivad saada kasu kaubavahetusest kui Anna toodab
  • ja Maria
  • toodab
  • Majanduskasv tuleneb
  • Tom omab suhtleist eelist tomatite
  • kasvatamisel, kui
  • Kapital on
  • Kui Tim ja Tom spetsialiseeruvad nende toodete tootmisele, milles neil kummalgi on
  • suhteline eelis ja nad vahetavad tooteid, siis
  • Joo
  • nis näitab Rogeri võimaliku tootmise piiri. Punkt A on
  • ja tootmine on
  • Käies koolis, teil tekivad alternatiivkulud, mis koosnevad
  • Marginaalsete (piiril) otsuste tegemine tähendab
  • Kui te ostate purgi cocat, siis
  • Nappus on olukord, mille puhul
  • Ceteris paribus“ tähendab
  • Tegemist on efektiivse tootmisega, kui
  • Beti sööb lõunaks takosid. Piirkasu, mida Beti saab teise tako söömisest on
  • Riik toodab ainult pliiatseid ja kustukumme. Pliiatsite tootmine on efektiivne kui
  • pliiatsite piir
  • on võrdne
  • piir
  • Majandusteadlased on üldjuhul nõus, et
  • Ühes tunnis võib Andi valmistada 6 pitsat ja 12 pirukat. Chris võib valmistada 6 pitsat
  • ja 18 pirukat
  • eelis pitsade valmistamisel
  • Nappus (scarsity) kasvab, kui
  • Majanduslikke valikuid võib kokku võtta viie olulise küsimusena. Need oleks
  • Kui tootmine on efektiivne, siis
  • Võimaliku tootmise piir (Production possibility frontier ) eraldab
  • Kui õpperaamatute hinnad kasvavad oluliselt
  • Majandusteadlased teevad edusamme
  • Milline se
  • isukoht on näide kompositsiooniveast (üldistusveast)
  • Kui toodang isiku kohta kasvab
  • Makroökonoomika on õpetus
  • Kaks sotsiaalset
  • institutsiooni, millised vähendavad transaktsioonikulusid on
  • Harri võib teha 2 kummi- ja 4 tavapaadisõitu. Harri võib teha rohkem kummipaadisõite
  • ilma, et teeks vähem paadisõite. Harri
  • oma võimaliku tootmise piiril
  • Arvestustest 2.1
  • Ühikelastse nõudluse puhul ei too hüvise hinna muutus kaasa müüja tulude muutust
  • Nõudmise pikaajaline proportsionaalselt suurem kasv võrreldes pakkumisega viib
  • tasakaaluhinna (pikaajaliselt) üles
  • Hüvise hinda tasub alandada elastse nõudluse puhul
  • Hüvise pakkumise hinnaelastsus sõltub sellest, millise konkurentsivormiga on tegemist
  • Hinnaelastsus leitakse: %-muutus hinnas / %
  • muutus hüvise koguses
  • Tootmistegur maa pakkumine on ülielastne
  • Nõudmise üldise seaduse kohaselt eksisteerib negatiivne sõltuvus hüvise hinna ja
  • nõutava koguse vahel
  • Pikaajaline hinnatõus toob ressursse harusse juurde ja pakkumiskõver nihkub
  • paremale
  • Müüja kogutulu on suurim punktis, kus elastsus = 1
  • Hüvise nõudluskõver on ülielastne (ε=lõpmatu) kahel juhul: täiuslikus konkurentsis ja
  • luksuskaupade puhul hinna madalamas sektoris
  • Tulu kasvades nihkub nõudmiskõver 0-punktile lähemale
  • Pakkumise üldise seaduse kohaselt eksisteerib negatiivne sõltuvus hüvise hinna ja
  • pakutava koguse vahel
  • Olulise tootmissisendi hinna tõus või valitsusepoolne maksutõus nihutab
  • pakkumiskõverat vasemale
  • Tasakaaluhinnast k
  • õrgema hinna kehtestamine (valitsuse poolt) tekitab defitsiidi ja
  • spekulatsiooni
  • Cetersis paribus tähendab – muudel võrdsetel tingimustel
  • Arvestustest 2.2
  • Oletame, hüvise Z nõudlus kasvab, hüvise Y hinna alanedes. Võib väita, et hüvised Z ja
  • Y on
  • Kahaneva piirkasulikkuse seaduse kohaselt kui me tarbime rohkem mingit hüvist
  • Internetioksjonid on hea näide
  • Kui tulude kasvades
  • nõudlus kohvile langeb, on kohvi
  • Vaba turumajanduse tingimustes kodumajapidamiste poolt tarbitavate hüviste hulk
  • sõltub
  • Kui majade hinnad
  • kuni 2007.a. Eestis tõusid, oli selle põhjuseks
  • Kui ühe hüvise hinna langus põhjustab teise hüvise nõudluse vähenemise, siis hüvised
  • Alljärgnevast kehtib turumajanduse kohta
  • Nõudluskõver on tuletatud tingimusel, et konstantsed on
  • Alljärgnevast vastab kõige paremini pakkumisseadusele
  • Alljärgnevas miski ei põhjusta CD nõudluskõvera nihet
  • Nõudluse seaduse kohaselt
  • Milline järgnevatest väidetest on õige
  • Ökonomistid kasutavad mõistet „täiuslik konkurents“ situatsioonile, mil
  • Alljärgnevast on iseloomulik keskselt juhitud plaanimajandusele
  • Arvutite tootmisel kasutatavate mikroskeemide
  • langes. See põhjustab arvutite
  • Tarbitava Pepsi nõutav kogus langes. Kõige paremini on see seletatav
  • Kui hüvise hind langeb ja tarbija ostab seda rohkem kui teist hüvist, on tegemist
  • Arvestustest 3.1
  • Ekvimarginaalsuse printsiip ütleb, et tarbija võrdsustab piirkasulikkuse ja hinna suhted
  • kõikide kaupade puhul
  • Gosseni 1. seaduse ehk
  • küllastusseaduse alusel lõikub piirkasulikkuse kõver mingil
  • hetkel kindlasti horisontaaltelge
  • Tarbija maksimeerib kasulikkust iga eraldivõetud hüvise tarbimisest
  • Isiklikuks kasutatavaks tuluks nimetatakse tulu peale maksude mahaarvamist
  • Kogukasulikkus saavutab maksimumi seal, kus piirkasulikkus = 0
  • Piirkasulikkuse teooria mõõdab iga täiendavalt tarbitud hüviseühikust saadud
  • kasulikkust
  • Ühe ja sama tarbija samasuskõverad võivad lõikuda
  • Ordinaarse kasulikkuse
  • teooria väidab, et ühe hüvise tarbimise suurendamine on
  • võimalik vaid teise hüvise tarbimise vähendamise arvel (säilitades sama suur
  • kogukasulikkus)
  • Tarbija lisakasu tekib sellest, et ta saab m
  • õned hüviseühikud tasuta
  • Piirkasulikkus igast täiendavalt tarbitud hüviseühikust kindlasti alaneb iga hüvise
  • puhul
  • Arvestustest 3.2
  • Tarbija kes ostab kaht kaupa, maksimeerib oma kogukasulikkuse antud sissetuleku
  • korral, kui
  • Tarbija hinnavaru
  • tähendab, et
  • Eelarvejoone tõus muutub, kui muutub
  • Oletame, et
  • tarbijal on 52 € ja hüvise X hind on 8 € ning hüvise Y hind on 4 €.Tabelis on
  • toodud andmed X ja Y koguste ja piirkasulikkuste kohta. Kogukasulikkust maksimiseeriva
  • X ja Y kombinatsiooni puhul on kogukasulikkus
  • Kasulikkuse maksimeerimiseks peab tarbija jaotama oma rahalisi vahendeid nii, et
  • EJ nihkumise asendist cd asendisse ab on põhjustatud (vaata joonis)
  • Punkti K jaoks kehtib järgmine tingimus (vaata joonist)
  • On teada kaupade A, B ja C erinevate koguste piirkasulikkused (vaata tabel).Kaupade A
  • B ja C ühiku hinnad on vastavalt 2, 3 ja 1 €. Tarbijal on 26 €. Et oma kogukasulikkust
  • maksimeerida, ostab ta
  • Tarbija ratsionaalse käitumise teooria kohaselt püüab tarbija maksimeerida
  • Eelarvejoon näitab
  • Tarbija valikuteooria eeldab, et
  • Oletame, et MUX / PX > MUY / PY. Nimetatud tingimuse kehtides tuleks kasulikkuse
  • maksimeerimiseks osta
  • Oletame, et tarbijal on 52 € ja hüvise X hind on 8 € ning hüvise Y hind on 4 €. Tabelis
  • on toodud andmed X ja Y koguste ja piirkasulikkuste kohta. Tarbija kasulikkus on
  • maksimaalne kui ta ostab
  • Ükskõiksusväli kajastab seda, et
  • Hinna tõustes nihkub
  • EJ nihkub asendist ab asendisse ac (vaata joonist), siis
  • on toodud andmed X ja Y koguste ja piirkasulikkuste kohta. Oletame, tarbija rahasumma
  • vähenes 24 krooni võrra, siis peab tarbija kasulikkuse maksimeerimiseks ostma
  • Kauba A hinnatõus
  • Kahanev piirkasulikkus
  • näitab, et
  • Tarbija ostab kaht kaupa (A ja
  • B) sellistes koguses, et kauba A viimase ühiku
  • piirkasulikkus (MU) on 60 kasulikkuse ühikut ja kauba B viimase ühiku MU on 30
  • kasulikkuse ühikut. Kauba A ühe ühiku hind on 0,60 € ja kauba B ühe ühiku hind on 0,40 €
  • Järelikult
  • Sissetulekute suurenedes nihkub
  • Kui tarbija sissetulek on 20 €, siis (vaata joonis)
  • Piirkasulikkus
  • Oletame, et üks tarbija tarbib 10 ühikut kaupa S ja 8 ühikut kaupa R, mille ühiku hinnad
  • on vastavalt 2 ja 4 €. Kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused on vastavalt 16 ja 24
  • On teada kaupade A, B ja C erinevate koguste piirkasulikkused (vaata tabel).Kaupade
  • A, B ja C ühiku hinnad on vastavalt 15, 6 ja 24 €. Tarbijal on 140 €. Et oma kogukasulikkust
  • ÜKK
  • Kui EJ nihkub asendist ab asendisse ac (vaata joonist), siis
  • Asendamise piirmäär
  • Kui sissetulek jääb samaks, siis nii C kui D hinna langus (vaata joonis)
  • Tarbimise tasakaal on (vaata joonist)
  • Kauba nõudluskõver on negatiivse tõusuga, kuna
  • Kui tarbija asub esialgu punktis L, siis ta peaks kasulikkuse maksimeerimiseks (vaata
  • joonist)
  • Tarbijal on 20 €, mille ta kulutab kaupade K ja L ostmiseks. Nii kaubast K kui kaubast L
  • saadav kogukasulikk
  • us on 25 kasulikkuse ühikut. Seega
  • Ostes hüviseid A ja B, on tarbimine tasakaalus, kui kehtib järgmine tingimus
  • Alljärgnevast on korrektne
  • Üldise e. kogukasulikkuse all mõistetakse. Üks õige
  • Alljärgnevast on õige
  • Piirkasulikkuse all mõistetakse
  • Asenduse piirmäär näitab
  • Ükskõiksuskõver näitab
  • Jaan ostab iga kuu 3 heliplaati. Kui plaadi turuhind on 25 €, siis
  • tegelt
  • moodles õige)
  • EJ tõusu absoluutväärtus on (vaata joonis)
  • Kahaneva piirkasulikkuse seaduse kohaselt
  • Asendamise piirmäär mõõdab
  • Arvestustest 4.1
  • Majandusliku kasumi arvestamisel võetakse lisaks ilmutatud kuludele arvesse ka
  • omavahendite alternatiivkulu
  • Monopol erineb monopolistlikust konkurentsist selle poolest, et esimesel juhul
  • konkureerivad omavahel monopolid
  • Piirproduktitulu = piirprodukt × hind
  • Isokvant on samasugust tootmismahtu esindavate tootmistegurite kombinatsioonide
  • jada
  • Piirproduktiks nimetatakse kogutoodangu juurdekasvu ühe täiendava muutuva
  • tootmisteguri
  • ühiku lisandumisel
  • Optimaalne tootmismaht leitakse seal, kus piirkulu = piirtulu, ja seda sõltumata
  • konkurentsi vormist
  • Ettevõte palkab töölisi kuni selle punktini, kus viimase palgatud töölise piirkulu võrdub
  • talle
  • makstava palgaga (seda täiuslikult konkureeriva tööturu puhul)
  • Täiuslikus konkurentsis saavad kõik ettevõtted pikaajaliselt vaid normaalset kasumit
  • Püsivad tootmistegurid (ja püsikulu) ei sõltu pikaajaliselt tootmismahust
  • Konkurentsi vorme on 4: täiuslik konkurents, monopolistlik konkurents, oligopol ja
  • monopol
  • Arvestustest 4.2
  • Firma omanik oleks mõnes
  • teises firmas töötades võinud teenida 21000 €. Firma omanik oli firmasse paigutanud
  • oma kapitali 25000 €. Firma aastatulu oli 55000 €. Majanduslik kasum on
  • Alljärgnevast on püsikulu
  • Mastaabisääst ja mastaabikulu seletavad
  • Alljärgnevast on õige?
  • Kahanevate tulude seadus hakkab toimima kui palgatakse
  • Alljärgnevast kujutab endast firma püsivaid kulusid
  • Kui tehnoloogiline täiustus vähendab antud toodangumahu tootmiseks vajalike
  • muutuvressursside hulka, siis põhjustab see
  • Alljärgnevast leiab aset lühiperioodil
  • Kuuenda töötaja piirprodukt on
  • Kui firma kahekordistab oma tootmismahtu pikal perioodil ja tema keskmine kogukulu
  • väheneb, siis
  • Pika perioodi k
  • eskmiste kulude kõver (LAC)
  • Kui on teada, et firma püsikulud kasvavad aasta jooksul 100 000 võrra, siis(ceteris
  • paribus)
  • Kasumit maksimiseeriv firma kasutab sellist ressursside kombinatsiooni, mille puhul
  • isokulu joon on isokvandi puutujaks, kuna
  • Oletame, et siis, kui firma toodab 10 tihikut, tema AVC = 22, AFC = 5 ja MC = 30. Seega
  • Firma töötajatele makstud palk, pangalaenu intressid, saamatajäänud intressid
  • makstud üür kujutavad endast
  • Kui firma töötajate palgad tõusevad (ceteris paribus), siis
  • Mastaab
  • isääst võimaldab selgitada
  • Firma maksimiseerib
  • Pikal perioodil
  • Keskmine produkt on maksimaalne, kui on palgatud
  • Lühiperioodil toodab firma 500 ühikut. Tema keskmine muutuvkulu on 2 ja tema
  • keskmine püsikulu on 0,50. Firma kogukulu on
  • Alljärgnevas on õige
  • Kui kõigi ressursside hinnad tõusevad 10%, siis isokulujoon
  • Iga punkt isokvandil on
  • Alljärgnevast iseloomustab kõige paremini lühiperioodi
  • Oletades, et minimaalselt efektiivne mastaap tootmisharus suhtes kohalikule
  • tarbimisele on 5%. See eeldab, et harus
  • Iga isokvantide kaardi
  • puhul isokvantide vaheline kaugus näitab
  • Kui firma suurendab kõigi ressursside kasutamist 10%, ja väljund suureneb 15%, siis
  • võib väita, et
  • Reegel MR=MC on kasutatav
  • Kui väljundi teatud taseme korral MR=MC, aga AVC ületab hinnatase, siis
  • Vastavalt kahanevate tulude seadusele
  • tegelt
  • Firma minimaalne kogus suurtootmisel
  • moodles õige)
  • Arvestustest 5.1
  • Monopoli N
  • kõvera elastsus on väikseim võimalik antud kauba puhul
  • Oligopoli teket soodustab dominantfirma olemasolu
  • Monopolistlikult konkureerival turul
  • pole toote reklaamil mõtet
  • Kolmanda astme hinnadiskrimineerimine tähendab müüki eri hindadega eri turgudel
  • Oligopol toodab kas diferentseeritud või unifitseeritud kaupa
  • Loomuliku monopoli tekke põhjuseks on mastaabi säästu efekt
  • Monopoli optimaalses tootmismahus on keskmine kulu minimaalne
  • Kartell võimaldab saada majanduslikku kasumit
  • Minimaalne efektiivsuse skaala maksimeerib keskmise kulu võrreldes nõudluse
  • suurusega
  • Monopol saab
  • supernormaalset kasumit lühiajaliselt
  • Arvestustest 5.2
  • Konkurentsi vorme on neli: täiuslik konk., monopolistlik konk., oligopol ja monopol
  • Monopol pakub unikaalset kaupa
  • Kartellilepe võimaldab oligopolidel käituda monopolina
  • Täiuslikus konkurentsis pakuvad ettevõtted diferentseeritud kaupa
  • Monopolistlikult konkureeriv ettevõte omandab turujõu tänu oma asukohale
  • Täiuslikus konkurentsis asub optimaalne tootmismaht seal, kus kogutulu on
  • maksimaalne
  • Täiuslikus konkurentsis on N-kõver horisontaalne ja langeb kokku PT-kõveraga
  • Täiuslikus konkurentsis kasvab kogutulu lineaarselt
  • Monopson on ainuostja
  • Oligopoolne turg tähendab, et turul on vaid suured ettevõtted
  • Arvestustest 5.3
  • TKF pakkumiskõver lühiperioodil on lõik, mis asub
  • Loomuliku monopoliga on tegemist kui
  • Monopolisti hind ületab piirtulu, sest
  • Monopolisti ja ja ühesuguste kuludega TKF võrdlemisel pikal ajaperioodil, leiame, et
  • monopolisti
  • Mõnedel turgudel on täiuslik konkurents võimatu tulenevalt
  • Loetletud turustruktuuride puhul on uute firmade sisenemine turgu kõige enam
  • raskendatud
  • Alljärgnevatest väidetest vastab tõele
  • Monopol saab teenida majanduslikku kasumit pikaajaliselt, sest
  • Tasakaaluolukorras monopolisti hind võib lühiajaliselt
  • Alljärgnevast on täiusliku konkurentsi firma (TKF) tunnuseks
  • Alljärgnevatest väidetest vastavad tõele
  • Alljärgnevast ei vasta TKF pikaajalise tasakaalu tingimustele
  • Monopolisti toodangu nõudluskõver on
  • TKF
  • le hind on võrdne
  • MR=MC reegli võib TKF jaoks ümber formuleerida kui Р=МС, sest
  • Mittereguleeritav monopol maksimiseerib kasumi tootes sellise koguse toodangut
  • mille puhul kehtib
  • Samasuurte kulude korral monopolist kehtestab
  • Alljärgnevast on TKF toodangu nõudluskõvera tunnuseks
  • Monopol on majanduslikult mitteefektiivne
  • Arvestustest 6.1
  • Palga asendusefekti tõttu asendab inimene tööaja vaba ajaga
  • Inimkapital on oskused ja teadmised, mis võimaldavad inimesel sissetulekut teenida
  • Töötamise alternatiivkulu on teenitud palk
  • Tööturu makroökonoomiline käsitlus keskendub tööjõu pakkumisele ja nõudlusele
  • Tootmistegurite nõudlust nimetatakse tuletatud nõudluseks, sest seda ei ole võimalik
  • täpselt määrata
  • Kui tööjõu pakkumise elastsuskoefitsient on 0,2 siis see tähendab, et 10% palgatõus
  • tekitab 2%
  • tööjõu pakkumise suurenemise
  • Efektiivse palga teooria väidab, et inimesed teevad korralikult tööd vaid siis, kui keegi
  • pole
  • ülehinnatud ning kõik saavad võrdset palka
  • Töötajate diskrimineerimine toimub siis, kui palgaerinevusi põhjustab töösse
  • mittepuutuv personaalne omadus
  • Kui tööstusharu toodete hinnad tõusevad, siis vajaminevate töötajate arv hakkab
  • kahanema
  • Mida kõrgem on palgatase, seda suurem on pakutav tööjõu kogus, ja vastupidi
  • Arvestustest 6.2
  • Turu puudulikkused on: tootmisressursside ebaefektiivne kasutamine, sotsiaalsete
  • vajaduste rahuldamatus ja ebaõiglane tulude jaotus
  • Valitsuse stabilisatsioonipoliitika eesmärk on majandustsüklist lahtisaamine
  • Milton Friedman tõestas, et turg kukub läbi ja John M. Keynes, et ka valitsus võib läbi
  • kukkuda
  • A. Lafferi arvates (lafferi kõver) ei ole valitsuse maksutulusid maksimeeriv maksumäär
  • ühtlasi optimaalseks maksumääraks
  • Heaolumajanduse teooria arvestab lisaks pareto-efektiivsuse kriteeriumile ka
  • ressursside paigutusega seonduvat tulude jaotust ühiskonnas
  • Kaudsete maksudega maksustatakse tarbimist ehk kulutamist
  • Otseste maksudega maksustatakse tulu teenimist
  • Kuznets’i hüpoteesi kohaselt tähendab turumajandus automaatselt ebavõrdsuse
  • jätkuvat kasvu
  • Positiivse välismõjuga hüvist valitsused doteerivad, negatiivse välismõjuga hüvist
  • maksustavad
  • Erahüvis erineb ühishüvisest selle poolest, et esimesel erineb (kas tarbimisel või
  • tootmisel) välismõju
  • Arvestustest 6.3
  • Maa kogupakkumine
  • Firma hangib kasumit maksimeeriva ressursi koguse, kui
  • Töö pakkumise kõvera positiivse kalde põhjuseks on
  • Nõudlus ressursile oleneb peaasjalikult
  • Renditasu, mille eest kapitali teenust pakutakse teatud tegevusharus, sõltub
  • Oletame, et 12.töötaja MRP on 22 EUR ja töötaja tööle värbamise piirkulud on 16 EUR
  • Võib väita, et firma
  • Tööturul, mida iseloomustab kahepoolne monopol, töötasumäär
  • Firma töö nõudluse kõver
  • Piirprodukti müügist saadav piirprodukti tulu mõõdab
  • Üksik ettevõte täieliku konkurentsi tööturul puutub kokku
  • Täieliku konkurentsi turul ressursi kasutaja maksimeerib ressursist saadava kasumi
  • võrdsustades
  • Fakt, et 1000 EUR täna ei ole sama väärtusega kui homme, on aluseks
  • Majandusrent
  • Seade maksab soetushinnas 20 000 € ja müüakse aasta pärast jääkväärtusega 18 000
  • . Seadmega teenitakse aastas 6000 EUR. Investori poolt makstav maksimaalne intress
  • %) taolise investeeringu finantseerimiseks oleks
  • Kui tööandja on monopson, siis
  • Kui maa toob iga
  • aastast renditulu summas 3000 €, siis tema hinnaks 6% kapitali hinna
  • intressi) puhul kujuneks
  • Kui 100 000 EUR on paigutatud deposiidile aastaintressiga 7%, siis 2.aasta lõpuks
  • intressitulu moodustab
  • Monopson
  • Ametiühing võib suurendada nõudlust oma liikmete tööle järgmiste abinõudega
  • Tööandja täieliku konkurentsi turul värbab täiendavalt töötajaid seni kuni
  • Arvestustest 7.1
  • Progresseruv maksumäär tekitab inimestes huvi teha võimalikult palju tööd
  • Mida suurem on Lorenzi kõvera paine, seda võrdsemalt on ühiskonnas tulud jaotunud
  • Otsese vaesusega on tegemist siis, kui inimesel on probleeme oma füsioloogiliste
  • vajaduste rahuldamisega
  • Vaestel inimestel on siduvate kulude osatähtsus kogukuludes suurem kui rikastel
  • Sotsiaalne deprivatsioon kirjeldab inimese kehva majanduslikku olukorda
  • Ühiskonna hüvede jaotamine vastavalt võimetele tagab kõigile inimväärse elu
  • Vaesuslõks on olukord, kus tulude suurendamine halvendab tegelikult inimese
  • majanduslikku olukorda
  • Subjektiivne rahulolu on inimese rahulolu talle kuuluvate aineliste ressurssidega
  • Võrdsete võimaluste loomine eeldab tavaliselt tulude ümberjaotamist ühiskonnas
  • Minimaalne toidukorvi maksumus moodus
  • tab ühe inimese elatusmiinimumi
  • Arvestustest 7.2
  • Välistulud ilmnevad siis, kui
  • Üldine tasakaal – see on situatsioon, kui
  • Ühiskondlikud hüvised on need, mis
  • Alljärgnevast ei kujuta endast väliskulu
  • Allpo
  • oltoodust ei ole turutõrkeks
  • Erakulud langevad ühiskondlike kuludega kokku, kui
  • Ühiskondlikke kaupu pakutakse
  • Pareto-parendus leiab aset siis kui
  • Pareto-efektiivsus
  • see on
  • Pareto-efektiivsuse saavutamist ei sega
  • Riik kehtestab korrigeerivad maksud juhul, kui
  • Teine parim parendus seisneb
  • Välised kulud ilmnevad siis, kui
  • Tarbimise efektiivsuse tingimuseks kahe hüvisega (X ja Y) majanduses on
  • Sotsiaalne pareto-efektiivsus saavutatakse tingimusel
  • Asenduse piirmääraks on
  • Ressursside efektiivne paigutus firmade vahel saavutatakse siis, kui
  • Tootmise efektiivsuse tingimuseks kahe hüvisega (X ja Y) majanduses on
  • Väliskulu probleemi ei suuda lahendada
  • Coase teoreem

Kommentaarid (1)


23:07 27-04-2017


Sarnased materjalid

58
docx
19
docx
38
pdf
64
pdf
37
doc
72
docx
40
doc
20
docx





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto