Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Majandussotsioloogia - sarnased materjalid

becki, haridus, vähenenud, globaalsed, jääks, tuumajaamad, suurenev, suveräänsust, muutustega, seminar
thumbnail
4
docx

IV seminar Majandussotsioloogia

4. seminar 1. Milliste muutustega ühiskonnas on seotud lastele omistatud väärtuse teisenemine ajaloolises perspektiivis? Tooge vähemalt 3 näidet loetud tekstist. 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses kehtestatud lapstööjõu seadused ja kohtustuslik haridus muutsid alamklassi laste väärtusi. Alamklassi lapsed said samaväärseteks keskklassi lastega ning lapse kasutamine tööjõuna oli patt. Tööstusliku kapitalismi edukus peale sajandivahetust muutis samuti laste väärtusi. Aina rohkem oli vaja haritud tööjõudu ning seetõttu panid lapsevanemad oma lapsi kooli, selle asemel, et neid tööjõuna kasutada. Muutused peredes on samuti seotud lastele omistatud väärtuste teisenemisega. Kasvas perede ühtekuuluvus, pereliikmete suhted muutusid emotsinaalsemaks ning aina enam hakati vahet tegema majandusliku tootmise ja kodu/pere vahel. 2. Milliste põhimõtete alusel töötasid laste elukindlustust pakkuvad ettevõtted 19. sajandil Ameerika Ühendriikides? Laste elukindl

Majandussotsioloogia
4 allalaadimist
thumbnail
4
docx

II Seminar- majandussotsioloogia

II Seminar, küsimused - Milline statistiline problemaatika rändega kaasneb? Miks ei ole võimalik väljarännet üheselt mõõta? Väljarände ulatuslikkust on üsna raske mõõta. Nimelt liiguvad paljud inimesed erinevate riikide vahel ning leidub ka neid, kelle elu toimub rööbiti mitmes erinevas riigis(ehk hargmaisus).Seetõttu on piirjoone tõmbamine pendelrände, ajutise rände ja alalise rände vahele suhteliselt keeruline. Lisaks on veel hulk inimesi, kes elavad rööbiti mitmes riigis. - Millistel põhjustel on Eestist väljaränne toimunud (I, II ja III laine puhul)? I laine- Ülerahvastatusest põhjustatud rändesurve maal ning piiratud võimalused linnas tööd leida vallandasid esmese laine. II laine- Nõukogude võimu taaskehtestamine ja hirm selle vastu. Põgenes enamasti eliit. III laine- Nõukogude aja suur sisseränne- ehk inimesed kes sel ajal riiki elama asusid, rändasid nüüd tagasi kodumaale. Teised põhjused on: Eesti demograafiline

Majandussotsioloogia
1 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Majandussotsioloogia eksam

põhjal (nt sissetulek, hairdus) o Kõrgklass  Vana raha – päritud jõukus  Uus raha – individuaalne karjäär  Kasvav kirevus – erinevad viisid jõukaks saamisel; erinevate sotsiaalsete kategooriate kasvav esindatud o Keskklass  Jätkuvalt suurenev heterogeensus – mitmekesisus  Keskklassi kasv majandusliku restruktureerimise mõjul: suurenev vajadus ekspertide ja professionaalide järele, riigi funktsioonide muutus, heaolusüsteemide kasv, kõrghariduse ekspansioon  Valgekraeliste töökohtade devalveerumine; suurenev lõhe tipp-professionaalide ja kontoritöötajate vahel. o Kredentsialism – akadeemilisele saavutuslikkusele tuginev usalud ja karjääripotentsiaal  Professionaalsus – grupihuvide kindlustamine

Majandussotsioloogia
5 allalaadimist
thumbnail
28
docx

Majandussotsioloogia eksamikonspekt

süvenemine, mahtude kasv, laienemine, tootmise ümberkorraldamine, madalad hinnad  Vaba konkurents, majanduse eneseregualtsioon Vaba konkurents - >majandusliku arengu motor Vabanemine riigi piirangutest Ratsionaalne isiklik huvi + vaba turg = majanduslik õitseng  Riik tagab kollektiivsed hüved Riik sekkub, kus isereguleerimine ei toimi – tagab “avalikud hüved”, mida turg ei suuda:  Infrastruktuur, seadused, kord, süsteemi jätkusuutlikus, haridus jne. Kriitika - “õhem” valitsusaparaat/riik; vähem sekkumist ja avalike huvide kaitsmist; reformid – vajaduspõhine abi riigi poolt (mitte üldine nn “raha külvamine lennukilt”) 2. K.Marx: kuidas mõistis sotsiaalse muutuse seaduspära ning ühiskonna struktuuri põhiolemust; milles seisneb tööjõu võõrandumine; väärtuse käsitlus; Sotsiaalne elu ja ühiskonna struktuur tuleb tootmis ja omandisuhetest (baasist).

Majandussotsioloogia
6 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Majandussotsioloogia kordamisküsimused

teadmised lähtuvad ­,,isetäituvad ennustused" Suurendab nii avatust kui ebakindlust *Globaliseerumise mõiste- maailma ,,kokkutõmbumine", samaaegselt kasvava vastastikuse sõltuvusega indiviidide, sotsiaalsete gruppide ja ühiskondade vahel Mõjutegurid- Globaalsed kommunikatsiooni-ja mobiilsusvood: Aja ja ruumi kokkutõmbumine Suhete seotus vahetu ruumiga väheneb Liikumisvood: migratsioon, turism jm mobiilsus Globaalsed meediakuvandid, ,,tuttavad võõrad" Sotsiaalmeedia ­mass-kättesaadavus, poliitilise kontrolli vähenemine Suurenev teadlikkus globaalsetest teemadest Identiteediloome võimaluste (tunnetuslik) laienemine *Globaliseerumise seos poliitiliste ja majanduslike muutustega Poliitilised muutused Sotsiaalsete süsteemide kollapsid ­vastasmõjus globaalsete protsessidega (sotsialistlik, Lõuna-Aafrika apartheid)

Majandussotsioloogia
3 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Majandussotsioloogia kordamismaterjal

• Ratsionaalne isiklik huvi + vaba turg (turu eneseregulatsioon e nähtamatu käsi) = majanduslik õitseng Arengu eeldus 3: riik tagab kollektiivsed hüved Riik sekkub olukordades, kus isereguleerumise printsiip ei toimi - tagab “avalikud hüved”, mida turg ei suuda (Infrastruktuuri kaubanduse hõlbustamiseks teed, kanalid, sillad, dokid, Seadused, kord, süsteemi jätkusuutlikkus: ennustatavus, innovatsiooni toetamine (patendid, autoriõigused), üldrahvalik haridus – “valgustatus” 2. K.Marx: kuidas mõistis sotsiaalse muutuse seaduspära ning ühiskonna struktuuri põhiolemust; milles seisneb tööjõu võõrandumine; väärtuse käsitlus Baas vs superstruktuur – Baas Sotsiaalne elu ja ühiskonna struktuur (nt orjandus, feodaalühiskond, kapitalism) tuleneb tootmis-ja omandisuhetest (tööline, tootmisvahendid, omanik) - Ideed, väärtused ja institutsioonid

Majandussotsioloogia
3 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Majandussotsioloogia 5.seminar

1. Selgitage ja tooge näiteid, milliseid spetsiifilisi võimalusi/piiranguid majandustegevuseks loovad tihedad sidemed või võrgustikud. Võimalus saada kergemini/kiiremini tööd - mida rohkem tuttavaid, seda rohkem võimalusi saada tööle. Kellelgi on ikka midagi pakkuda. Samuti usaldavad tööandjad tavaliselt rohkem neid inimesi tööle, keda soovitatakse mõne alluva poolt, kui neid, kes kandideerivad uuena. Näiteks mina sain alaealisena tööle just läbi tuttava kaudu. Kui oleksin hakanud läbi tööportaali tööd otsima, siis oleks võinud juhtuda, et oleksin jäänud tööta. Võimalus liikuda tööalaselt kiiremini edasi – tihedade sidemetega inimestel on kergem liikuda tööalaselt edasi. Lisaks on sidemed - juurdepääs teistele inimestele ja institutsioonidele paljude valgekraeliste töökohtade puhul just see, mille pärast tööandja üldse tööle võtab. Võimalus saada majanduslikku kasu- võrgustikud, kui need on piisavalt ulatutuslikud, ühendavad

Majandussotsioloogia
2 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Majandussotsioloogia 4.seminar

4. seminari tekst 1. Milliste muutustega ühiskonnas on seotud lastele omistatud väärtuse teisenemine ajaloolises perspektiivis? Tooge vähemalt 3 näidet loetud tekstist. Näide 1. Mikromajanduse teoreetikud väidavad, et lastele omistatud väärtuste teisenemised on põhjustatud turuhindade muutumiste tõttu. Lapsed muutusid tarbekaubaks, kui nad lakkasid olema kasumlikud majanduslikud investeeringud. Näide 2. Muutused perekonnas on seotud lastele omistatud väärtuste teisenemistega. Kasvav

Majandussotsioloogia
2 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Majandussotsioloogia eksmiks kordamine

orjandus, feodaalühiskond, kapitalism. orjandus, feodaalühiskond, kapitalism.  Ideed, väärtused ja institutsioonid on pealispind, mis peegeldab ja taastoodab  Ideed, väärtused ja institutsioonid on pealispind, mis peegeldab ja taastoodab majandussuhteid ja domineeriva klasside huve (superstruktuur, nt haridus, õigussüsteem, majandussuhteid ja domineeriva klasside huve (superstruktuur, nt haridus, õigussüsteem, kunst) kunst)

Sotsioloogia
13 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Majandussotsioloogia 5. seminari kodutöö

Beck nimetab ’refleksiivseks modernsuseks’ (ingl. k reflexive modernity)? Refleksiivne modernsus on kaasajastamise protsess, mis on välja arenenud tööstuslikust modernsusest, sellele on omane, et ei toimu enam nii suurt tööstuslikku arengut, kui see oli tööstusliku modernsuse ajal. Refleksiivse modernsuse ühiskonnas väärtustatakse inimeste produktiivsust ning seda, mis on juba ühiskonna poolt kasutuses. Sellele on omane riskiühiskond. Kuidas on selliste muutustega ühiskonnas seotud järgmised protsessid: Iga protsess kahandab traditsioonilisi sotsiaalpoliitilisi arusaamu, millele tööstuslik ühiskond tugineb, et toimuks paljunemine. Iga protsessi tagajärjel suureneb ka indiviidi ja terve ühiskonna risk. a) globaliseerumine Selle ilmnemine tekitab probleeme riikide territoriaalsuses ja suveräänsuses; vähendab riigi ja kodanike võimu ühepoolselt või iseseisvalt tegutseda; seab ohtu majandusliku autonoomia.

Majandussotsioloogia
29 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Majandussotsioloogia 3. kodutöö

Kuidas on tekstis kirjeldatud ’ideaalset töötajat’ ning mida see tähendab soolisest perspektiivist lähtuvalt? Ideaalne töötaja on ratsionaalne, tugev juht, pühendunud tööle ja jätab teisejärguliseks pere või teised kohustused. See tähendab, et soolisest perspektiivist on ideaalne töötaja meesterahvas, kuna naised (eriti emad) on vähem ratsionaalsed, rohkem väljendusrikkad, ei saa töötada pikki tuned ja vähem pühendunud tööle, seetõttu ka vaadatakse neid ka vähem ideaalsemate töötajatena. Kirjeldage meeste ja naiste karjäärivõimalusi Mehhiko tööturu kontekstis. 1940-1982 suurem osa meesetest said suuri sotsiaalseid hüvitisi ja perekonnapalka, mis võimaldas neil täita perekonnatoitja rolli. Tehased, mida juhtisid välismaalased, olid mõeldud vallalistele naistöötajatele, keda vaadati kui asendatavaid töölisi. Need tööd sisaldasid pikki tuned, madalaid palku, mitte mingeid eeliseid ning väheseid hüvitisi võrreldes meeste industriaaltöö

Majandussotsioloogia
1 allalaadimist
thumbnail
42
docx

Majandussotsioloogia eksami kordamisküsimused

o Riik tagab kollektiivsed hüved - Riik sekkub olukordades, kus isereguleerumise printsiip ei toimi - tagab “avalikud hüved”, mida turg ei suuda: · Infrastruktuuri kaubanduse hõlbustamiseks (teed, kanalid, sillad, dokid) · Seadused, kord, süsteemi jätkusuutlikkus: ennustatavus, innovatsiooni toetamine (patendid, autoriõigused), üldrahvalik haridus – “valgustatus“ Tagajärjed: nähtamatu käe printsiip, õhuke riik, liberalism ja individualism kui kapitalistliku majanduse alustalad, ebapiisav võimusuhetega arvestamine, vähem avalike huvide kaitsmist. 2) K.Marx: kuidas mõistis sotsiaalse muutuse seaduspära ning ühiskonna struktuuri põhiolemust; milles seisneb tööjõu võõrandumine; väärtuse käsitlus; o Sotsiaalne muutus ajendub konfliktist, mille on põhjustatud igale ühiskonnakorrale iseloomulik

Majandussotsioloogia
29 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Majandussotsioloogia II kodutöö

Majandussotsioloogia II kodutöö 1) Milliste muutustega ühiskonnas on seotud lastele omistatud väärtuse teisenemine ajaloolises perspektiivis? Tooge vähemalt 3 näidet loetud tekstist. · Agraarühiskonnas oli tavaliseks nähtuseks laste väga noores eas töötamine. Selle tõttu said mehed täisajaga maad harida. · Peale industrialiseeritud kapitalismi võidukäiku hakkasid vanemad investeerima oma laste tulevikku, sest kaudses mõttes investeerisid nad selle

Majandussotsioloogia
41 allalaadimist
thumbnail
96
pdf

Tarbimissotsioloogia

1 Mis on tarbimissotsioloogia? 1. Sissejuhatus Meie väike Eesti asub Lääne kultuuriruumis ja siin elades puutume me kokku meeletu hulga tarbekaupade ja äriteenustega ja tekstide või siis peenemalt öeldes diskursustega, mida identifitseeritakse kui tarbimiskultuuri või tarbimisühiskonda. Asjad ümbritsevad meid sünnist surmani: sünni puhul kingitakse meie vanematele igasuguseid asju, et oma rõõmu näidata, tihti on need asjad pehmed ja roosad. Kui me sureme, siis kingitakse meie lastele igasuguseid asju, et oma kurbust näidata, tihti on need asjad mustad, valged ning teravad - kaardid ja pärjad. Selles mõttes ei ole ju eriti suurt vahet, kui me võrdleme ennast ükskõik millise lääne kultuuri eelkäija-kultuuriga või traditsioonilise kultuuriga: avalikud ja eratseremooniatel kasutati ka väga palju erinevaid objekte, millel oli erinev tähendus. Sellele vaatamata on enamus tarbimiskultuuri ja tarbimisühiskonn

Tarbimissotsioloogia
56 allalaadimist
thumbnail
46
docx

Sissejuhatus sotsioloogiasse

kontrollida, orjastada); 2)koduperenaise ideaal (tubli naine, kasvatab lapsi, koristab); 3)ilu standardid (välimuse tähtsus, kui naine tahab ilus olla, allub meeste domineerimisele). Muud konflikti ja ebavõrdsust rõhutavad teooriad Pierre Bourdieu (1930-2002). Väljateooria: majanduslik väli, poliitiline väli, kultuuriline väli. Kapitali liigid: majanduslik kapital ­ raha, kinnisvara; kultuuriline kapital ­ haridus, kasvatud; sotsiaalne kapital ­ tutvused; ja sümboolne kapital. Habitus ­ inimesele iseloomulike oskuste, harjumuste, uskumuste ja soovide komplekt. Interaktsionistlik paradigma. Tegeleb eelkõige vahetult inimestega uurimisega, mitte tervikult ühiskonna. Selle alla paigutuvad mitmed voolud, teooriad. Nt: Sümboliline interaktsionism ­ Valitses USA sotsioloogias 20.saj esimesel poolel. Seotus ka Chicago koolkond ­ Ameerika sotsioloogia algus.

Sissejuhatus sotsioloogiasse
24 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Majandussotsioloogia kordamisküsimused 2015

Majandussotsioloogia kordamisteemad ja toetav kirjandus eksamiks valmistumisel (kättesaadav raamatukogust ja osaliselt ka Moodle’st. A.Giddens’i õpikut Sociology võite kasutada nii 2009 kui 2013 väljaannet, vastavalt kättesaadavusele. Pange tähele, et 2013 väljaandes on teemasid veidi rohkem ja seetõttu on peatükid teiste numbritega. Teemade järgi on need aga hõlpsasti leitavad). LOENGUMATERJALIDE põhjal on eksamitöös testiküsimused järgmistel teemadel: 2. Loeng – Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia kujunemislugu  Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A.Smith’i järgi, selle kriitika  K.Marx: kuidas mõistis sotsiaalse muutuse seaduspära ning ühiskonna struktuuri põhiolemust; milles seisneb tööjõu võõrandumine; väärtuse käsitlus;  Durkheim: mehhaaniline ja orgaaniline solidaarsus, anoomia;  Weber: sotsiaalse muutuse olemus; kapitalismi põhitüübid; domineerimistüübid; Swedberg, R. (2003/

Majandus
4 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Majandussotsioloogia seminar 2. kodutöö

Milline statistiline problemaatika rändega kaasneb? Miks ei ole võimalik väljarännet üheselt mõõta? ÜRO alalise elukohavahetuse definitsioon ütleb, et inimene loetakse uues riigis alaliseks elanikuks/püsielanikuks, kui ta on seal riigis elanud või kavatseb seal elada vähemalt 12 kuud. Samas liiguvad paljud inimesed pidevalt kahe ja enama riigi vahel ehk lisaks alaliselt teise riiki elama asumisele on tekkinud ka mitmeid teisi ruumilise mobiilsuse vahevorme, kus inimeste elu toimub rööbiti mitmes riigis, ning seda on hakatud nimetama hargmaisuseks ning pidevat kahe või enama riigi vahel toimuvad rännet riigipiiride ülseks pendelrändeks. Sellel põhjusel ongi raske tõmmata selget piirjoont pendelrände, ajutise rände ja alalise rände vahele. Millistel põhjustel on Eestist väljaränne toimunud (I, II ja III laine puhul)? Esimene laine tulenes rahvastiku arengust, täpsemalt Eestis tollel ajal aset leidnud demograafilisest üleminekust (suremus vähenes kiiresti,

Majandussotsioloogia
1 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Sotsioloogia eksam

Konflikti oht rahvusriigi ja demokraatliku poliitika loogika vahel. Suurfirmade konkurents. Poliitiline globaliseerumine: Demokraatia kasv; rahvusvaheliste ja regionaalsete valitsemismehhanismide esilekerkimine (EL); sõjad, konfliktid; globaalsete probleemide teadvustamine; patriotism; kosmopolitism. Majanduslik globaliseerumine: Rahvusvahelised korporatsioonid; surve valitsusele. monopolide domineerimine, korporatiivne sotsiaalne vastutus; kaaluta majandus, internetikaubandus; globaalsed linnas; majanduslik sõltuvus; heaoluriigid on kallid; rikkuse jaotumine. Kultuuriline globaliseerumine: imperialismi ja homogeensuse kasv (kultuur ohus); kultikultuursus; turism; ebavõrdsus inimeste, riikide ja regioonide vahel; kirjaoskuse tõstmine; sooline võrdõiguslikkus; elanikkonna vananemine; illegaalne tegevus. Sotsiaalne vastutus: Ressurssude säästlik kasutamine; floora ja fauna säilitamine; teadus; töötingimused; laste töölt hoidumine; õiglane kaubandus

Sotsioloogia
14 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Sotsioloogia eksam

Cambridge. Giddens, A. (1997/1984) The Constitution of Society. Outline of the Theory of Structuration, Polity Press, Cambridge. Beck, U. And Beck-Gernsheim, E. (2009/2001) Individualization, Sage, London. 2. Sotsiaalsed muutused. Globaliseerumine. Mõisted ja teoreetilised lähenemised · Sotsiaalsed muutused ­ sotsiaalse struktuuri ja kultuuri modifitseerimine ja/või transformatsioon. Muutused sotsiaalsetes institutsioonides (majandus, töö, haridus, perekond, riik), sotsiaalse stratifikatsiooni süsteemis (töökohtade polariseerumine), rollides (mehe/naise rollid). Põhjuseks on modifitseerimise vajadus, keskkondlikud tegurid ­ vajadus jätkusuutliku ökoloogilise kultuuri järele, teaduse ja tehnika areng ning ühiskondlikud ideed. · Moderniseerimine ­ selle tulemusel kahanevad traditsioonilised kogukondlikud suhted, kasvab individuaalsete valikute võimalus, kerkivad uued käitumismustrid.

Sotsioloogia
412 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Sotsioloogia Eksam

Hoiakute süsteem näitab olemise viisi, eelhäälestatust, tendentsi, kalduvust käituda teatud viisil teatud tegevusväljal. • struktuurid, millele on iseloomulik tekitada ja korrastada inimtegevust ning mis võimaldab sotsiaalsele kogemusele tuginedes improvisatsiooni kohanemisel uute tingimustega isiklikus elus ja ühiskonnas. • osutab tegutsevate subjektide erinevale suutlikkusele tegutseda, sh kohaneda ka (struktuursete) muutustega teatud tegutsemisväljal, grupis, kogukonnas, ühiskonnas. Väli - võitlus ja improvisatsioon Habitus ja väli: • osutab tegutsevate subjektide erinevale suutlikkusele tegutseda, sh kohaneda ka (struktuursete) muutustega teatud tegutsemisväljal, grupis, kogukonnas, ühiskonnas. • tegevusväli kujundab habitust - tingiv konstruktsioon • habitus osaleb tegevusvälja (suhete) kujundamises - kognitiivne konstruktsioon Kapitalide liigid:

Sotsioloogia
7 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Sotsioloogia Eksam

kujunemisele. Hoiakute süsteem näitab olemise viisi, eelhäälestatust, tendentsi, kalduvust käituda teatud viisil teatud tegevusväljal. • struktuurid, millele on iseloomulik tekitada ja korrastada inimtegevust ning mis võimaldab sotsiaalsele kogemusele tuginedes improvisatsiooni kohanemisel uute tingimustega isiklikus elus ja ühiskonnas. • osutab tegutsevate subjektide erinevale suutlikkusele tegutseda, sh kohaneda ka (struktuursete) muutustega teatud tegutsemisväljal, grupis, kogukonnas, ühiskonnas. Väli - võitlus ja improvisatsioon Habitus ja väli: • osutab tegutsevate subjektide erinevale suutlikkusele tegutseda, sh kohaneda ka (struktuursete) muutustega teatud tegutsemisväljal, grupis, kogukonnas, ühiskonnas. • tegevusväli kujundab habitust - tingiv konstruktsioon • habitus osaleb tegevusvälja (suhete) kujundamises - kognitiivne konstruktsioon Kapitalide liigid:

Sotsioloogia
8 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Majandussotsioloogia I kodutöö - väärtused

MAJANDUSSOTSIOLOOGIA - VÄÄRTUSED 1) Palun selgitage, milliste teguritega on seotud Ingleharti ja tema kolleegide sõnul väärtuste muutumised ühiskonnas ja kuidas need seostuvad ühiskonna sotsiaalmajandusliku arenguga? Ingleharti ja tema kolleegide sõnul sõltub väärtuste areng olulisel määral ühiskonna sotsiaalmajanduslikust ja tehnoloogilisest arengust, kuid jälgib samal ajal kultuurile omaseid ajaloolis-religioosseid mustreid. Sotsiaalmajanduslikust arengust tingitud kultuuriline muutus toimib kahes faasis: industrialiseerimine toob kaasa ilmalik-ratsionaalsete väärtuste tähtsuse suurenemise, postindustrialiseerimisega kaasneb eneseväljendamist ja autonoomiat rõhutatavate väärtuste esiletõus. 2)Millised väärtused iseloomustavad Eesti ühiskonda ning kuidas neid väärtusorientatsioone selgitada? Ilmalik ratsionaalsed, kuid samas ellujäämisega seotud väärtused. Eesti elanikud rõhutasid ühelt poolt individ

Majandussotsioloogia
14 allalaadimist
thumbnail
320
doc

Majanduspoliitika

Sissejuhatus Majanduspoliitika loengukonspekti käesolev variant on pärit 2015. aasta kevadest. Selle alusel lugesin ma õppeainet TTP0010 “Majanduspoliitika” TTÜ majandusteaduskonna bakalaureuse õppekava üliõpilastele 2015/2016. õppeaasta sügissemestri teisel poolel. Kahtlemata muutub Eesti majanduslik ja sotsiaalne olukord väga kiiresti ning seetõttu peab paratamatult muutuma ka majanduspoliitika loengukursus. Kuid käesolev loengukonspekt on loodetavasti siiski õppematerjalina kasutatav ka lähiaastatel. Peaaegu kõik, mis loengukonspektis kirjas, on varem juba kusagil öeldud. Õppematerjali puhul ei tohiks see aga olla puudus – tekst püüab edasi anda olemasolevaid teadmisi. See loengukonspekt ei pretendeeri õppematerjalina mitte mingil juhul teaduslikule uudsusele ja selles on vähe viiteid. Loengukonspekti koostamisel on kasutatud paljusid erineva struktuuri ja kontseptsiooniga majanduspoliitika õpikuid, majanduspoliitika-alaseid raamat

Akadeemiline kirjutamine
55 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Majandussotsioloogia 8. seminari kodutöö: Haridustaseme mõju edule tööturul. Muutuv majandus ja tööturg.

10.2015 Tekst: Kazjulja, M. ja Saar. E. (2014) Haridustaseme mõju edule tööturul. Muutuv majandus ja tööturg. Toim. Eamets, R. Eesti Statistikaamet 1. Tooge teksti põhjal välja, kuidas on erinevad teooriad selgitanud hariduse mõju edukusele tööturul (sh inimkapitali, signaliseerimise ja sõelumise teoreetilised lähenemised, sümboolne teooria ning kredentialism). Inimkapitali teooria – inimkapitali teooria kohaselt annab haridus teatavad oskused, mis on vajalikud tööturul hakkama saamiseks. Kõrgem haridustase muudab inimesi tööandjate silmis väärtuslikumaks, kuna tööandja eesmärk on maksimeerida tootlikkust. Signaliseerimise ja sõelumise teooria – nende teooriate kohaselt sõeluvad tööandjad tulevased töövõtjad välja, tuginedes mitmesugustele signaalidele, näiteks omandatud haridustasemele. Haridus ei ole siin otsene tõend suurema tootlikuse kohta, vaid pigem latentne, teatavate

Majandussotsioloogia
9 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Majandussotsoloogia põhjalik eksami materjal

• „everyone is guessing the guesses of others, who are also guessing their guesses“ (Giddens, 1998: 104) Individualiseerumine • Individualiseeritud elutingimused ja eluviisid • Ühiskondlike kriiside tajumine individuaalsetena • Individuaalne vastutus oma valikute ees: „we have no choice but to choose“ (Giddens, 19 Aja ja ruumi lahutatus: • Sotsiaalne suhtlus järjest vähem vahetu; • Suurenev distantseerumine sotsiaalsetes suhetes: usaldus abstraktsete süsteemide vastu (nt finantssüsteem, tehnoloogilised jms) Riskiühiskond: • Eelindustriaalne (traditsiooniline) ühiskond: - looduslikud ohud • Industriaalne ühiskond („esimene modernsus“): - Looduslikud ohud - Toodetud, inimtekkelised riskid, mida tajutakse kontrollitavana (nt tervishoiusüsteem) • Riskiühiskond („teine“, refleksiivne modernsus):

Majandussotsioloogia
23 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Majandussotsioloogia kordamisküsimused eksamiks

Vabanemine riigi seatud piirangutest majandusele Ratsionaalne isiklik huvi + vaba turg (turu eneseregulatsioon e nähtamatu käsi) = majanduslik õitseng Kollektiivsed hüved tagatud riigi poolt Riik sekkub olukordades, kus isereguleerumise printsiip ei toimi: Infrastruktuuri rajamine kaubanduse hõlbustamiseks (teed, kanalid, sillad, dokid) Tagada seadused, kord, süsteemi jätkusuutlikkus: ennustatavus, innovatsiooni toetamine (patendid, autoriõigused), üldrahvalik haridus ­ "valgustatus" (et massid ei langeks demagoogide ohvriks) K.Marx: kuidas mõistis sotsiaalse muutuse seaduspära ning ühiskonna struktuuri põhiolemust: Sotsiaalne elu ja ühiskonna struktuur tuleneb tootmis- ja omandisuhetest (baas): nt orjandus, feodaalühiskond, kapitalism; Ideed, väärtused ja institutsioonid - pealispind, mis peegeldab ja taastoodab majandussuhteid ja domineeriva klasside huve

Majandussotsioloogia
43 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Majandussotsioloogia eksami konspekt kordamisküsimused

ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks, nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil. Infoühiskonna areng, suurendab nii avatust kui ebakindlust. Individualiseerimine – individualiseeritud elutingimused ja eluviisid, ühiskondlike kriiside tajumine individuaalsetena, individuaalne vastutus oma valikute ees Aja ja ruumi lahutatus – sotsiaalne suhtlus järjest vähem vahetu, suurenev distantseerumine sotsiaalsetes suhtes; usaldus abstraktsete süsteemide vastu (nt finantssüsteem, tehnoloogilised jms) Kirjandus: Giddens, A. (2009) Sociology: ptk 4, 5 5. Loeng – Töö muutumine, ettevõtlus ja firmad • Traditsiooniline töö käsitlus – omaette eesmärk, kutsumus, moraalne kohustus, eneseväärikuse allikas, pikaajaline töö ühe tööandja juures. • Postmodernistlik töö käsitlus – vabaduse allikas, eneseteostamise ja

Majandussotsioloogia
71 allalaadimist
thumbnail
16
docx

ÜHISKONNA ARENG JA MAJANDUSSOTSIOLOOGIA KUJUNEMISLUGU

avalike huvide kaitsmist; reformid ­ vajaduspõhine abi riigi poolt KARL MARX (1818-1883) klassistruktuur kui sotsiaalsete suhete "võti" Baas vs superstruktuur baas määrab ära iga ühiskonna iseloomu (tööline ehk proletariat, tootmisvahendid, omanik ehk omastab selle mida töölised, orjad, feodaalühiskond toodavad) superstruktuur ehk institutsioonid nagu riik, pere, haridus, kunst jne (valitseb ideoloogia) Superstruktuuri iseloomustab baas Igale ühiskonnale on iseloomulik polariseerumine klasside vahel, tulenevalt tootmissuhete iseloomust (feodaal ­ talupoeg, kapitalist ­ tööline, jne) See viib intensiivistuva konfliktini, mis annab tõuke sotsiaalseks muutuseks ­ Marxism, kui konfliktiteooria,ühiskond areneb läbi võitluse Kapitalistlik tootmine Kapitali kogunemine lõputus ringluses (Raha kaup

Majandussotsioloogia
7 allalaadimist
thumbnail
72
doc

Sotsioloogia materjal eksamiks

Selline on empiirilise uurimuse käik ideaalis, tegelik uurimine ei käi alati just sellises järjestuses. 1. Probleemi püstitamine. Teaduslik probleem on uurija arvamus selle kohta, mida tasub uurida, mida pole siiamaani piisavalt uuritud, mida teised uurijad on halvasti uurinud jne. Probleem on uurimuse lähtekohaks. Muutujad (variables) – nähtused mida uurija kavatseb oma uurimuses mõõta, näiteks uuritavate inimeste tunnused (vanus, kaal, haridus, sissetulek) või uuritavate riikide tunnused (rahvaarv, keskmine sissetulek). Muutujad võivad omada erinevaid väärtusi, st. nad pole kõikidel inimestel sama väärtusega (nagu kaal) või pole samal inimesel kogu aeg sama väärtusega (nagu vanus). Muutuja vastandiks on konstandid, mis on kõikide inimeste või ühiskondade jaoks kogu aeg sama väärtusega (nagu Maa gravitatsioon) ja mida pole seega sotsioloogilise uurimuse käigus mõtet mõõta. Muutujate tüübid:

Sotsioloogia
82 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Majandussotsioloogia kordamisküsimused eksamiks

Reflektiivsus ­ regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks, nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil: · Infoühiskonna areng · Suurendab nii avatust kui ebakindlust · ,,everyone is guessing the guesses of others, who are also guessing their guesses" Individualiseerumine ­ Aja ja ruumi lahutatus: · Sotsiaalne suhtlus järjest vähem vahetu; · Suurenev distantseerumine sotsiaalsetes suhetes: usaldus abstraktsete süsteemide vastu (nt finantssüsteem, tehnoloogilised jms) Globaliseerumine: maailma ,,kokkutõmbumine", samaaegselt kasvava vastastikuse sõltuvusega indiviidide, sotsiaalsete gruppide ja ühiskondade vahel. · kommunikatsioonitehnoloogiate areng · mobiilsus (ka tunnetuslikult) · uut tüüpi informatsioon ja teadlikkus (meedia) globaalsetest · teemadest · globaalne tööjaotus

Töökeskkond ja ergonoomika
73 allalaadimist
thumbnail
7
pdf

Majandus. Linn. Ühiskond arvestuse põhimõisted

Globaliseerumise mõiste ja mõjutegurid - maailma eri osade vastastikuse seotuse suurenemine läbi majanduslike, poliitiliste, kultuuriliste ja keskkonnaalaste protsesside (maailma ,,kokkutõmbumine", samaaegselt kasvava vastastikuse sõltuvusega indiviidide, sotsiaalsete gruppide ja ühiskondade vahel) · Põhjused: kommunikatsioonitehnoloogiate areng, uut tüüpi informatsioon (teadlikkus globaalsetest teemadest), mobiilsus, globaalne tööjaotus Mõjutegurid: - Globaalsed kommunikatsiooni- ja mobiilsusvood (aja ja ruumi kokkutõmbumine; suhete seotus vahetu ruumiga väheneb; liikumisvood; globaalsed meediakuvandid, ,,tuttavad võõrad"; poliitilise kontrolli vähenemine; suurenev teadlikkus globaalsetest teemadest; identiteediloome võimaluste laienemine) - Poliitilised muutused (sotsiaalsete süsteemide kollapsid; rahvusvahelised ja regionaalsed valitsemissüsteemid; valitsuste-vaheline koostöö; transnatsionaalne

Majandus
15 allalaadimist
thumbnail
56
doc

Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT

Inimene ja tema ühiskond on kahetpidises suhtes. Tähendused, märgid on inimese poolt loodud ja need mõjutavad omakorda inimest. Ühiskond on pidevas muutuses. "Minerva öökull alustab lendu alles hämaras" -Antipositivism 20 sajandi alguse Saksamaal -Karl Marx (1818-1883): vaatas tööstusrevolutsiooni. Ei olnud positivism, aga majanduslik determinist. Väga mõjukas tänapäeva mõtlemise alus. Kolm ühiskonna mõtestamise võtit: · Orgaaniline terviklikkus - erinevad osad koos. Haridus, usk, poliitika, majandus, perekond on seotud. Iseseisvus? · Majandusliku sektori tähtsus: baas ja pealisehitus. Kas on niipidi, kuidas Marx arvas? Kelle ideed kontrollivad? Valitsev klassi ideed on selle ajajärgu valitsevad ideed. Väärteadvus. · Konflikti roll ühiskonna ajaloo kujundamisel -Emile Durkheim (1858-1917) Inimeste elu reguleerivad reeglid on püsivad (perekonnaelu, majandus) ja toimivad inimestes eraldiseisvana.

Sissejuhatus sotsioloogiasse
178 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Majanduslikust ebavõrdsusest ühiskonnas

6.seminar – Majanduslikust ebavõrdsusest ühiskonnas 1. Millised on Eesti elanikkonna hoiakud seoses sissetulekute ebavõrdsusega. Kuidas tulemusi selgitada? 2010. aastal pidas ligi kaks kolmandikku Eesti elanikkonnast sissetulekute erinevust liiga suureks. Tulemusi saab selgitada, kui silmas pidada küsitluse läbiviimise perioodi, mis ühtis üleilmse majanduskriisiga ning mis võis muuta vastajate hinnanguid negatiivsemaks. Samuti võib oletada, et negatiivse hinnangu taga on ka võimalus võrrelda end teiste riikidega ning enamasti võrreldakse just edukamatega. 2. Selgitage, mida tähendab mõiste ’palgavaesus’. Millised muutused on toimunud palgavaeste osakaalus Euroopa riikides aastatel 2007-2011. Palgavaesuseks peetakse vaesuse vormi, kui inimesed teevad sedavõrd madalapalgalist tööd, et nende töötasu ei aita neid välja vaesusest. Aastatel 2007-2011 on Euroopa palgavaesete osakaal majanduskriisi vältel tõusnud umbes pooltes

Majandussotsioloogia
15 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun