Tugevalt seotud kultuuriga, suhteliselt kestvad. Sotsialiseerumine – isiksuse kujunemise protsess, mille käigus omandatakse ühiskonnale või grupile omaseid väärtusi, norme, hoiakuid, käitumisstandardeid. Roll – käitumisnormide ja –praktikate kogum, mis seostub kindla sotsiaalse positsiooniga. Rollikonflikt – kui inimese üks roll on vastuolus teis(t)ega, nii rollidevahelised kui rollisisesed. Identiteet ja selle erinevad vormid – indiviidi teadmine selle kohta, kes on tema ise ja kes on teised indiviidid. Need on sotsiaalselt loodud ja kujundatud läbi indiviidide vahelise interaktsiooniprotsessi, on individuaalsed ja personaalsed, kollektiivsed ja sotsiaalsed, alati üksteisega seotud. Primaarsed / esmased identiteedi vormid – omandatakse varajases elustaadiumis, nt sooline ja rahvuslik identiteet.
Majandustegevus (eriti koloniaalmaades) vajas riigilt poliitilist ja militaarset kaitset. Riigi rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldused: · tööviljakuse kasv, mille tagab tööjaotus; · turukonkurents; · kollektiivsed hüved tagatud riigi poolt (õiguskord, riigikaitse, avalikud teenused, sh haridus). KRIITIKA: 2) K.Marx: kuidas mõistis sotsiaalse muutuse seaduspära ning ühiskonna struktuuri põhiolemust; milles seisneb tööjõu võõrandumine; väärtuse käsitlus 3) Durkheim: mehhaaniline ja orgaaniline solidaarsus, anoomia. mehhaaniline solidaarsus - individuaalsed erinevused on väikesed, ühised ideed on intensiivsemad ja arvukamad kui individuaalsed, ühiskonnaliikmed pühenduvad ühisele eesmärgile. See solidaarsus saab kasvada ainult isiksuse vähenemise arvelt. TRADITSIOONILISED ÜHISKONNAD orgaaniline solidaarsus - inimesed spetsialiseeruvad, tekib tugev tööjaotus. Kuigi indiviididel on vähe
Töö – algne univeersaalne vahetusväärtus, määrab kauba hinna (mitte kuld) Tööjaotus – uued tehnoloogiad, spetsialiseerumine -> tööviljakuse kasv Rahvusvaheline tööjaotus -> efektiivsis ja lõputu kasvumasin, tööjaotuse süvenemine, mahtude kasv, laienemine, tootmise ümberkorraldamine, madalad hinnad Vaba konkurents, majanduse eneseregualtsioon Vaba konkurents - >majandusliku arengu motor Vabanemine riigi piirangutest Ratsionaalne isiklik huvi + vaba turg = majanduslik õitseng Riik tagab kollektiivsed hüved Riik sekkub, kus isereguleerimine ei toimi – tagab “avalikud hüved”, mida turg ei suuda: Infrastruktuur, seadused, kord, süsteemi jätkusuutlikus, haridus jne. Kriitika - “õhem” valitsusaparaat/riik; vähem sekkumist ja avalike huvide kaitsmist; reformid – vajaduspõhine abi riigi poolt (mitte üldine nn “raha külvamine lennukilt”) 2. K
• Rahvusvaheline tööjaotus => efektiivsus + lõputu kasvumasin: konkurents, tööjaotuse süvenemine, toodangu mahu kasv, laienemine uutele turgudele, tootmise ümberkorraldamine, madalamad hinnad (prognoosis Inglismaa arengut) Arengu eeldus 2: vaba turukonkurents, majanduse eneseregulatsioon • Vaba konkurents kui majandusliku arengu mootor – • Vabanemine riigi seatud piirangutest majandusele • Ratsionaalne isiklik huvi + vaba turg (turu eneseregulatsioon e nähtamatu käsi) = majanduslik õitseng Arengu eeldus 3: riik tagab kollektiivsed hüved Riik sekkub olukordades, kus isereguleerumise printsiip ei toimi - tagab “avalikud hüved”, mida turg ei suuda (Infrastruktuuri kaubanduse hõlbustamiseks teed, kanalid, sillad, dokid, Seadused, kord, süsteemi jätkusuutlikkus: ennustatavus, innovatsiooni toetamine (patendid, autoriõigused), üldrahvalik haridus – “valgustatus” 2. K
International Encyclopedia of Economic Sociology. (2006/2011) Eds J. Beckert, M. Zafirovski. Routledge. Vt märksõnade alusel 4. Loeng – Majandus ühiskonnas Institutsiooni mõiste, nende funktsioon majanduselus, stabiilsus ja muutumine 1 Põhimõisted: ühiskond, sotsiaalne struktuur, kultuur ja majanduskultuur, väärtused, sotsialiseerumine, roll ja rollikonflikt, identiteet ja selle erinevad vormid, võim, sotsiaalne struktuur Majanduskultuuri avaldumine erinevatel ühiskonna tasemetel Kirjandus: Giddens, A. (2009) Sociology: ptk 7 ja 8 (või Giddens, A (2013) Sociology: ptk 8 ja 9 Swedberg, R. (2007) Principles of Economic Sociology: ptk 9, 10 5. Loeng – kapitalide käsitlused Kapitali ja inimkapitali mõiste Sotsiaalne kapital Tihedad, tugevad sidemed, siduv kapital
Sotsiaalsed rollid – käitumisnormide ja –praktikate kogum, mis seostub kindla sotsiaalse positsiooniga. Rollikonfliktid – kui inimese üks roll on vastuolus teis(t)ega, nii rollidevahelised kui rollisisesed. Identiteet – indiviidi teadmine selle kohta, kes on tema ise ja kes on teised indiviidid. Identiteedi eri vormid: Primaarsed / esmased identiteedi vormid – omandatakse varajases elustaadiumis, nt sooline identiteet, rahvulik identiteet. Sekundaarsed / teisesed identiteedi vormid – sotsiaalse staatuse ja sotsiaalsete rollidega seotud identiteedid, mis on seotud indiviidi sotsiaalsel staatusel põhineva positsiooniga ja ametialaste rollidega. Võim – võime teatud sotsiaalses suhtes enda tahet läbi suruda. Võim kellegi üle: võim kui sotsiaalne suhe, mille puhul ühe tegutseja käitumist saab selgitada vaid viitega teisele tegutsejale
sotsiaalselt loodud ja kujundatud läbi indiviidide-vahelise interaktsiooniprotsessi; individuaalsed ja personaalsed; kollektiivsed ja sotsiaalsed; alati üksteisega seotud; seotud samastumise ja eristumisega sotsiaalses interaktsioonis: individuaalsus, unikaalsus vs kuuluvus Vormid: primaarsed / esmased identiteedi vormid - omandatakse varajases elustaadiumis, nt sooline identiteet, rahvuslik identiteet sekundaarsed / teisesed identiteedi vormid- sotsiaalse staatuse ja sotsiaalsete rollidega seotud identiteedid, mis on seotud indiviidi sotsiaalsel staatusel põhineva positsiooniga ja ametialaste rollidega Identiteedid on muutuvad, kuna indiviidi erinevad rollid muutuvad Sotsiaalsed interaktsioonid: fokusseeritud ja mittefokusseeritud, esi-ja tagalava (Goffmann)- .... rutiniseeritud interaktsioonireeglid (Garfinkel)-
Max Weber- internatsionalistliku suuna rajaja Muutused: • Moderniseerumine: sekulariseerumine, ratsionaliseerumine(teaduspõhisus, süsteemsus) • Traditsioonilise ühiskonna vabanemine piirangutest, kuid bürokraatia • Materiaalsetele ressurssidele(kapital, tootmisvahendid) muutuses oluline kultuur: ressursid kui rööpad, kultuur kui vedurijuht(pöörmeseadja metafoor) Kapitalismi põhitüübid: • Ratsionaalne kapitalism-vaba turg, kapitalistlik tootmine; spekuleerimine ja finantseerimine (aktsiaselts) • Poliitiline kapitalism- kasum tehingute kaudu poliitiliste võimudega, jõu ja võimu kaudu, poliitilised kasumid • Traditsiooniline kaubanduslik kapitalism- traditsioonilised kauplemis- ja rahalised vahetustehingud (väikeettevõtlus) Domineerimistüübid: Religiooni ja kapitalismi omavaheline seos: • Varaseid kapitalistlikke kaupmehi iseloomustanud uskumuste ja väärtuste
Max Weber-interaktsionalistliku suuna rajaja Muutused: • Moderniseerumine: sekulariseerumine, ratsionaliseerumine(teaduspõhisus, süsteemsus) • Traditsioonilise ühiskonna vabanemine piirangutest,kuid bürokraatia • Materiaalsetele ressurssidele(kapital, tootmisvahendid) muutuses oluline kultuur: ressursid kui rööpad,kultuur kui vedurijuht(pöörmeseadja metafoor) Kapitalismi põhitüübid: • Ratsionaalne kapitalism-vaba turg, kaitalistlik tootmine; spekuleerimine ja finantseerimine (aktsiaselts) • Poliitline kapitalism- kasum tehingute kaudu poliitiliste võimudega, jõu ja võimu kaudu, poliitilised kasumid • Traditsiooniline kaubanduslik kaitalism- traditsioonilised kauplemis- ja rahalised vahetustehingud (väikeettevõtlus) Domineerimistüübid: Religiooni ja kapitalismi omavaheline seos: • Varaseid kapitalistlikke kaupmehi iseloomustanud uskumuste ja väärtuste
- Rahvusvaheline tööjaotus => efektiivsus + lõputu kasvumasin: konkurents, tööjaotuse süvenemine, toodangu mahu kasv, laienemine uutele turgudele, tootmise ümberkorraldamine, madalamad hinnad o Vaba turukonkurents, majanduse eneseregulatsioon - Vaba konkurents kui majandusliku arengu mootor - Vabanemine riigi seatud piirangutest majandusele - Ratsionaalne isiklik huvi + vaba turg (turu eneseregulatsioon e nähtamatu käsi) = majanduslik õitseng · Iga indiviid püüab oma kapitali rakendada nii, et see toodaks maksimaalset väärtus · “Nähtamatu käsi” (majanduse eneseregulatsioon) edendab eesmärki, mis polnud osa algsest kavatsusest · algne egoistlik impulss teenib ühiskonna huve, kuna raha teenimine eeldab, et
iii. Masskultuur ja –tarbimine manipuleerib inimteadvust, olles seega irratsionaalne ning isikust represseeriv. iv. Industriaalse ühiskonna saavutus: produktiivsus – töötada mitteellujäämise nimel – meeldiv enesearendamine. d. Featherstone ja tarbimiskultuur. Kolm peamist lähenemist tarbimiskultuurile: i. Kriitiline, tootmisest lähtuv masskultuuri käsitlus ii. Tarbimise sotsiaalselt eristavatele ning sümbolilistele omadustele keskenduv käsitlus iii. Tarbimisest saadavaid emotsionaalseid naudinguid rõhutav lähenemine. Elustiili mõiste ja elustiili kujunemine a. Elustiil kujutab endast elu stiliseerimist, mis tähendab individuaalsuse väljendamist läbi teatud sümbolilist väärtust omavate kaupade, teenuste ja sotsiaalsete praktikate. b
ühelt töölt teisele liikudes Spetsialiseerumine tööviljakuse kasv, tööiseloom muutub rutiinsemaks Töömaht kasvab, seega toodangu maht kasvab ja hinnad langevad, uutele turgudele laienemine II arengu eeldus vaba turukonkurents, majanduse eneseregulatsioon Vaba konkurents kui majandusliku arengu mootor Vabanemine riigi poolt seatud piirangutest majandusele Ratsionaalne isiklik huvi + vaba turg (turu eneseregulatsioon ehk nähtamatu käsi) = majanduslik õitseng Nähtamatu käe kontseptsioon: iga inimene üritab panustada nii palju, et toodang oleks maksimaalne (eesmärk ei ole ühiskonna arengut edendada), üritab ennast arendada ja edendada, ühiskonna areng on teisejärguline, see tuleb sellega kaasa. III arengu eeldus riik tagab kollektiivsed hüved Riik sekkub olukordades, kus isereguleerumise printsiip ei toimi ehk
rollisisesed. Identiteet- indiviidi teadmine selle kohta, kes on tema ise ja kes on teised indiviidid; on sotsiaalselt loodud ja kujundatud läbi indiviidide vahelise interaktsiooniprotsessi; on individuaalsed ja personaalsed; kollektiivsed ja sotsiaalsed; alati üksteisega seotud; on seotud samastumise eristumisega sotsiaalses interaktsioonis; kategoriseerimisega. Primaarsed / esmased identiteedi vormid -omandatakse varajases elustaadiumis, nt sooline identiteet, rahvuslik identiteet Sekundaarsed / teisesed identiteedi vormid -sotsiaalse staatuse ja sotsiaalsete rollidega seotud identiteedid, mis on seotud indiviidi sotsiaalsel staatusel põhineva positsiooniga ja ametialaste rollidega Võim- võime teatud sotsiaalses suhtes enda tahet läbi suruda Sotsiaalne struktuur- sotsiaalset tervikut moodustavate elementide vahelised püsivad seosed ja vastastikune tegevus; võimaldab määratleda indiviidi/grupi kohta (staatust) sotsiaalses süsteemis
indiviide, kellele on omane ühine kultuur ja kes end selle ühiskonnaga samastavad (identiteet) piirid ja territoorium institutsioonid reproduktsioon poliitiline ja majanduslik organiseeritus võimusuhted ja -hierarhiad SOTSIAALNE STRUKTUUR - sotsiaalset tervikut moodustavate elementide vahelised püsivad seosed ja interaktsioon; võimaldab määratleda indiviidi/grupi positsiooni ja staatust sotsiaalses süsteemis (nt ühiskond, organisatsioon, perekond jm sotsiaalsed kooslused) sotsiaal-majanduslik struktuur, institutsionaalne, tähendusstruktuurid Sotsiaalne struktuur vs tegutseja I -> Strukturalistlik lähenemine, ehk – struktuur määrab! Nt Durkheim (1858-1917) – sotsiaalsed faktid Durkheim’i käsitlus suitsiidist “Le Suicide” (1897): põhjused sotsiaalsed, mitte individuaalsed: Egoistlik suitsiid – madal integratsioon (äralõigatus ühiskonnast, nt vanurid)
mittetäielikkus ja individuaalne vastutus otsuste tegemiseks) Globaliseerumise mõiste ja mõjutegurid - maailma eri osade vastastikuse seotuse suurenemine läbi majanduslike, poliitiliste, kultuuriliste ja keskkonnaalaste protsesside (maailma ,,kokkutõmbumine", samaaegselt kasvava vastastikuse sõltuvusega indiviidide, sotsiaalsete gruppide ja ühiskondade vahel) · Põhjused: kommunikatsioonitehnoloogiate areng, uut tüüpi informatsioon (teadlikkus globaalsetest teemadest), mobiilsus, globaalne tööjaotus Mõjutegurid: - Globaalsed kommunikatsiooni- ja mobiilsusvood (aja ja ruumi kokkutõmbumine; suhete seotus vahetu ruumiga väheneb; liikumisvood; globaalsed meediakuvandid, ,,tuttavad võõrad"; poliitilise kontrolli vähenemine; suurenev teadlikkus globaalsetest teemadest; identiteediloome võimaluste laienemine) - Poliitilised muutused (sotsiaalsete süsteemide kollapsid; rahvusvahelised ja
- A. Compte - K. Marx konfliktiteoreetilise suuna rajaja - E. Durkheim funktsionalistliku teoreetilise suuna rajaja - M. Weber interaktsionalistliku suuna rajaja · Positivistlik ja interpretatiivne sotsioloogia · Kaasaegsed olulisemad teoreetilised perspektiivid (I) - Pierre Bourdieu ja teooria praktikast; põhimõisted: - Habitus - Väli - Kapitalid: sotsiaalne, kultuuriline, majanduslik, sümboliline - Sümboliline võim Materjali leiate loengu slaididelt (vt moodle), oma konspektidest ja õpikutest: Giddens. A. (2009) Sociology, Polity Press, Cambridge: · 1. What is Sociology?, lk. 3-29 · 3. Theories and Perspectives of Sociology, lk. 72-103 Muid kirjandusallikaid: Bourdieu, P. (2003). Praktilised põhjused : teoteooriast. Tänapäev, Tallinn.
Mõisted on grupeeritud vastavalt loengutele/loengumärkmetele Moodle’s, kuid tasub meeles pidada, et suurt osa mõisteid on kasutatud ka teistes loengutes ja kindlasti seminarides! 1. Sotsioloogiline kujutlusvõime (C.W.Mills) Ühiskond Sotsiaalne struktuur - sotsiaalset tervikut moodustavate elementide vahelised püsivad seosed ja interaktsioon; võimaldab määratleda indiviidi/grupi positsiooni ja staatust sotsiaalses süsteemis (nt ühiskond, organisatsioon, perekond jm sotsiaalsed kooslused) Kultuur ja selle komponendid - ühiskonnaliikmetele iseloomulik eluviis (sh väärtused ja normid), koos nende poolt loodud materiaalsete väärtustega ‘ KULTUURI KOMPONENDID väärtuseline - väärtussüsteemid normatiivne (normid) - ettekirjutused käitumise kohta, tulenevad tavadest, kommetest, õigusnormidest, seadustest; käitumis- ja tegevussüsteemid
Konfliktid esinevad väga erinevates vormides ja on iseloomulikud kõikidele ühiskondadele, sotsiaalsetele rühmadele, huvigruppidele kõige erinevamatele inimkooslustele. Konfliktsed sotsiaalsed situatsioonid tulenevad inimese enesesäilitamise vajadusest erinevate huvide kontekstis. 4 Sotsiaalne kihistumine, poliitiline organisatsioon, kultuurimudelid, füüsilised tingimused mõjutavad sotsiaalse konflikti intensiivsust ja suunda. Konflikte ei saa alati prognoosida. Potentsiaalne konflikt ei realiseeru hetkeliselt ja sõltub sellest, milliseks kujuneb erinevate huvitatud indiviidide või rühmade kogemus kogemus. Seega konfliktid on olemuslikult nii objektiivsed kui subjektiivsed. Konfliktse protsessi etapid: 1. struktuursed lähtealused, mis tekitavad konflikti 2
oma käitumist SOTSIAALNE VÕRGUSTIK- inimese, rühma mitteformaalsed ja formaalsed sidemed ja kontaktid; seovad inimese, rühma teiste inimeste või rühmadega Tugevad ja nõrgad sidemed- Sotsiaalne võrgustik on eriti oluline kõrge postitsiooniga inimestele. Naiste ja meeste sot. võrgustikud on erinevad, naiste omad reeglina väiksemad. Sotsiaalne kapital- teadmised ja kontaktid, mis võimaldavad jõuda oma eesmärgini Putnam- usaldus, usaldamine, kuulumine; ühendav, liituv sot. kapital ja kodanikuühiskond. SOTSIAALNE KIHISTUMINE protsess, mille tulemusena kujuneb inimeste kiht, keda iseloomustab spetsiifiline elustiil Orwell 1954. Eristatakse 3 ressurssi: võim, prestiiž (lugupidamine) ja omand. Ebavõrdsus- erinevad šansid ja võimalused vajaduste rahuldamiseks Süsteemid: *orjanduslik süsteem, *kastisüsteem, *seisuslik süsteem, *klassisüsteem Funktsionalism- inimesed on erinevad, toimub liikumine kihtide vahel,
hariduslikud õigused), marksistlik feminism (naiste rõhumine meeste poolt on omane kapitalistlikule ühiskonnale), radikaalne feminism (mehed on kogu ajaloo jooksul naisi rõhunud) Pierre Bourdieu sotsiaalne väljateooria Ühiskond koosneb väljadest (majanduslik, kultuuriline, poliitiline) e sfääridest kus on oma reeflid Inimese edukuse määrab kapitali hulk majanduslik kapital, kultuuriline kapital, sotsiaalne kapital (tutvused) Habitus inimesele iseloomulike oskuste, harjumuste, uskumuste ja soovide kogum, tekib ühiskonnas kus inimene üles kasvab Interaktsionistlik paradigma Sümboliline interaktsionism inimese minapilt kujuneb suheldes teistega Fenomenoloogiline sotsioloogia uurib kuidas inimesed maailma tunnetavad Loomulik hoiak suhtumine maailma, mille inimesed võtavad omaks igapäevaseid toiminguid tehes. Eeldab, et inimestel on ühine arusaam
- loogiliselt kooskõlaline, ei sisalda loogilisi vastuolusid (ühe teooria piires) - kontrollitav, selle tõesust on võimalik kindlaks teha - selle päritolu on selge, on teada kuidas see on saadud. Äsja nimetatud tunnused on pigem ideaalsed reeglid, mille poole teadlane peaks püüdlema, kui tegelikku teadust iseloomustavad tunnused. Teaduse institutsionaalne definitsioon – teadus on see mida antud ühiskonnas teaduseks nimetatakse. Ehk teisisõnu: teadus on institutsioon. Institutsioon on sotsiaalse elu valdkond, mis on paljude inimeste poolt aktsepteeritud ja mis omistab osadele inimestele teatud rollid, millega kaasneb kohustus täita selle institutsiooni reegleid. Seega: enamus meie ühiskonna liikmeid teavad üldjoontes mis teadus on, teatud spetsiifilisele inimgrupile omistatakse aga “teadlase” roll ja need inimesed peavad täitma teaduse reegleid (milledest ühed olulisemad on ülalpool nimetatud teadusliku mõtlemise tunnused).
Nt tassi kohvi joomine: * Rituaal - Sümboolne tähendus * Personaalne seltskondlik (sotsiaalne) * Kohvi kui legaalne narkootikum, stimulant Lääne kultuuris * Rahvusvaheline kaubandus, sotsiaalsed ja majanduslikud suhted erinevate riikide vahel * Viitab ajaloolistele sotsiaalsetele ja majanduslikele suhetele * Elustiili valikud millist kohvi juua globaliseerumine 4. Mis on sotsiaalne institutsioon? Millest koosneb? Näited Sotsiaalne institutsioon on rollide ja staatuste kogum, mis arvestab teatud sotsiaalsete vajaduste rahuldamist (Smesler). Sotsiaalne institutsioon on reeglite, normide, põhimõtete, käitumismallide jms püsiv kogum, m is reguleerib inimtegevuse teatud valdkonda, organiseerib inimesi kindlatesse rollidesse, staatustesse, suhetesse mingi olulise sotsiaalse vajaduse rahuldamiseks (Kenkmann). Põhilised vajadused ja neile vastavad institutsioonid on järgmised:
................................................................................................46 6.2.2. Sotsialiseerumise protsess............................................................................. 46 6.2.3. Sotsialiseerimise agentideks..........................................................................47 6.2.4. Mina-pildi kujunemine.................................................................................. 47 6.2.5. Sotsialiseerumine ja identiteet.......................................................................48 6.2.6. Erikson ja ego arenemine.............................................................................. 48 6.2.7. Kokkuvõtteks:................................................................................................50 7. Grupid ja interaktsioon................................................................................................ 50 7.1. Sotsiaalne struktuur.......................
Milline olukord on näide sotsiaalsete normide EKSAMI KÜSIMUSED internaliseerimisest? (Internaliseeritud reegleid ja norme täidab 1. Sotsioloog tahab uurida, kuidas inimese inimene vabatahtlikult ning nende vastu haridus ja sotsiaalne päritolu mõjutavad tema eksimine toob kaasa ebameeldivaid sissetulekut. Mis on selle uurimuse emotsioone). sõltumatu(d) muutuja(d)? a) Inimene ei taha olla ilma söögita, kuna see on a) Sissetulek
14. Baas ja pealisehitus ühiskonna seletamine. Ühiskond on inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Ühisel territooriumil elav inimeste grupp, kes jagab ühiseid väärtuseid, norme ning kel võib olla teistest ühiskondadest erinev sotsiaalse suhtluse korraldus ja kultuur. Ühiskond on inimeste ühendus, millel on selge geograafiline piiritletus, üldine seadusandlik võim ja teatud rahvuslik (sotsiokultuuriline) identiteet. (Smesler) Ühiskond on inimeste kooslus, kes elab ühisel territooriumil, allub ühtsele poliitilisele võimule ja tunnetab oma kuuluvust ühiskonda. (Giddens). 15. Max Weberi roll sotsioloogias? (peamised mõisted ja teooriad nt maailmapaljastus, ideaaltüüp) · Sotsioloogia eesmärgiks on fikseerida inimkäitumise subjektiivne mõte, st peab mõistma motiive, käitumise põhjuseid. Kui käitumisel puudub subjektiivne mõte, siis sotsioloog seda ei uuri
2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Erineb sotsioloogiast, kuna keskendub ainult indiviidist tulenevatele teguritele. Samuti erinevus selles, kuidas uuritakse: psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis. 3. Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus? Peter Bergeri käsitlus? Näidisülesanne: mida võib laiemas plaanis tähendada nt hammaste pesemine, tassi kohvi joomine vms. Eksamil on vaja tuua näide teistsuguse igapäevase tegevuse või nähtuse kohta. Sotsioloogiline kujutlus tähendab oskust näha igapäevaste sündmuste taga olevaid neid mõjutavaid makroprotsesse. Peter Berger'i sõnul tähendab sotsioloogiline kujutlus tavaliste asjade nägemist erilisena. Näiteks uurides täiesti tavalisi igapäevaseid
4. Ka inimesel kaob vajadus vahetu kogemise ja nägemise järele. Kultuur on sagedamini koopia kui originaal. Uude suhtutakse osavõtmatu irooniaga, külastajate ligimeelitamiseks on vaja superefekte. 5. Kirjalik tekst asendub visuaalsega, lugemise asemel vaadatakse pilte. 6. Klassikalise loovuse aeg on läbi, nüüd tegeldakse varemloodu ümbertõlgitsemisega. Moes on stiilipeod ja performansid. 7. Individuaalsus ja subjektiivsus on võimatu. Moodi dikteerib turg, inimeselt oodatakse eelkõige võimet muutuda, loobuda traditsioonidest. Isikutüübid Riesmani järgi 8. Ühiskonnateaduses loobutakse suurtest kõikehõlmavatest teooriatest (-ismid), tegeldakse individuaalsete situatiivsete valikutega (mikroteooriad). 9. Kitsas spetsialiseerumine asendub kompetentsusega mitmes valkonnas, arenevad sünteesivad teadused (biokeemia, sotsiaalpsühholoogia jm.). Teadus on üha enam teenus. 10. Riik ja rahvus:
mõistavad üksteise ja iseenda rolle erinevalt. Ei saa aru , mida oodatakse. d) ISIKSUSE JA ROLLI VAHELINE KONFLIKT - rolliootused on vastuolus rolli täitja isiksuse omadustega. Nt arg politseinik. e) ROLLI ÄHMASUS - olukord, kus puuduvad selgepiirilised rolliootused või nende täitmise hindamise kriteeriumid. Ülemus annab ülesande, aga loodab teist- töötaja ei saa aru, mida tahetakse. 11. Iinstitutsionaalne roll, sotsiaalne institutsioon, selle kolm aspekti, funktsioon ühiskonnas, perekond kui institutsioon INSTITUTSIONAALNE ROLL??? Turvamees kui institutsionaalne roll- tema taga on kogu grupp, kui talle vastu hakata, oled vastu kogu grupile. Isiklikke eesmärke ei saa rahuldada. Näiteks juht on ka institutsionaalne roll, esindab oma firmat, SOTSIAALNE INSTITUTSIOON – (millegi korraldatus, kehtestatus ühiskonnas).
püüdlema loodusteadusliku lähenemise poole. Inimesi tuleb uurida väliste põhjuste kaudu. Vaimuteaduslik lähenemine: inimesi uurivad teadused (vaimuteadused) on erilised. Inimest tuleb eelkõige mõista. Mikro-sotsioloogia vs makro-sotsioloogia. Millisel tasandil tuleb uurida sotsiaalset maailma? Mikro-sotsioloogia: tuleb uurida inimeste vahetut suhtlemist. Makrto-sotsioloogia uurida tuleb suure-mastaabilisi nähtusi gruppe, organisatsioon ja ühiskonda tervikuna. Nature(loomus) vs nurture (kasvatus). Milline on inimloomus? Nature: inimese põhiloomus on geenides, kaasa sündinud. Nurture: inimese põhiloomus on omandatud kogemuse käigus, kaasa on sündinud ainult kõige üldisemad omadused. Ratsionalism vs romantism. Milline on inimloomus: ratsionalis: inimene on mõistuspärane egoist. Romantism: inimene on emotsionaalne. Sotsioloogiline kujutlusvõime
Eksamiküsimused ja vastused Sotsioloogia alused 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimsuhete mustreid ja protsesse. Sotsioloogia eesmärgiks on uurida sotsiaalseid jõude, mis meie igapäevast elu mõjutavad: poliitika, haridus, suurfirmad jne. Kuidas ja mil moel nad seda teevad? 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis. Ajalooline vaatenurk ajaloo uurimine selgitamaks industriaalühiskonna kujunemist ja arengut 3. Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus? Peter Bergeri käsitlus
See vastab leisure'ile, kuid eesti keeles on negatiivse konnotatsiooniga. Vabaolu leisure. Olemine, mis on vaba. See on see, mida leisure'I all tegelikult mõeldakse. Vaba välisest survest ja vaba end arendama. Osutab seisundile. Seda väljendit soovitab Joe kasutada. Vabaolu on täidetud sisukalt, see täidetakse eneseaerndamise või kasulik olemsisega ühiskonnale. Kolm põhikäsitlust: Vaba aeg kui aeg aega on alati olemas Vaba aeg kui tegevus rekreatsiooni kõige lihtsam käsitlus. Rekreatiivsed tegevused Vaba aeg kui olemise seisund Esimesed kaks on kvantitatiivsed kategooriad. Viimane on kvalitatiivsesse kategooriasse kuuluv. Vaba aeg kui AEG. Võtta ajaühik ja leida see aeg. Nt 24 h. lahutada ajaperioodid, mis kuluvad... Eksistentsile asjad, mida on vaja teha elus püsimiseks) Kuigi mõnda asja saab ühildada. (8 h nt) Subsistentsile (asjad, mida on vaja teha elatusvahendite hankimiseks). Palgatöö nt 8h päevas
olukordades või erineval ajal suunatud kokkusobimatud rolliootused. c) OMANDATUD ROLLI JA ROLLIOOTUSTE VAHELINE KONFLIKT - rollisüsteemis osalejad mõistavad üksteise ja iseenda rolle erinevalt. d) ISIKSUSE JA ROLLI VAHELINE KONFLIKT - rolliootused on vastuolus rolli täitja isiksuse omadustega. e) ROLLI ÄHMASUS - olukord, kus puuduvad selgepiirilised rolliootused või nende täitmise hindamise kriteeriumid. 11. Iinstitutsionaalne roll, sotsiaalne institutsioon, selle kolm aspekti, funktsioon ühiskonnas, perekond kui institutsioon SOTSIAALNE INSTITUTSIOON (millegi korraldatus, kehtestatus ühiskonnas). Kitsamalt: ühiskonna (grupi) sotsiaalsete vajaduste rahuldamist tagav sotsiaalne mehhanism, mille komponendid on: 1. ühiskonna vajadustest lähtuvad väärtused, normid, mudelid, mis reguleerivad inimeste toimimist antud valdkonnas, 2. nende (väärtuste, normide, mudelite) järgimist kindlustav organisatsiooniline
(enesepeegeldust). Sotsioloogia on suhteliselt noor teadusharu. Tegeleb igapäevase eluolu uurimisega omaenda perspektiivist lähtudes. Püüab uurida, mis on nn "üldtuntud tõdede" taga: nt karistused vähendavad kuritegevust, õnnelikud töötajad on produktiivsemad jne. Eesmärgiks on uurida sotsiaalseid jõude, mis meie igapäevast elu mõjutavad: poliitika, haridus, suurfirmad jne. Mõiste sotsioloogia - Auguste Comte. Eesmärgiks on uurida inimeste käitumist sotsiaalsete olenditena. Samuti seda miks meie elamistingimused ja arusaamad elust on niivõrd erinevad eelmistest põlvedest, millised võivad need olla kahekümne, kolmekümne aasta pärast. Sotsioloogia tegeleb üksikisiku uurimisest kuni globaalsete sotsiaalsete protsessideni. Sotsioloogia on teadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid