orjandus, feodaalühiskond, kapitalism. orjandus, feodaalühiskond, kapitalism. Ideed, väärtused ja institutsioonid on pealispind, mis peegeldab ja taastoodab Ideed, väärtused ja institutsioonid on pealispind, mis peegeldab ja taastoodab majandussuhteid ja domineeriva klasside huve (superstruktuur, nt haridus, õigussüsteem, majandussuhteid ja domineeriva klasside huve (superstruktuur, nt haridus, õigussüsteem, kunst) kunst)
d. Erinevused elustiilides tulenevad erinevatest võimalustest ja erinevatest väärtusmaailmadest, mille kujunemine toimub vastasmõjus. e. Erinevused tarbimises on kestvad kuid nende vorm võib muutuda. f. Elustiiliga luuakse märke, millel on sümboolne tähendus. g. Elustiil individuaalsel ja grupi tasanditel. h. Kui varem oli inimese personaalne identiteet seotud klassikalise kuuluvuse või rahvusega, siis tänapäeval kujuneb see pidevalt muutuvate elustiilivalikute käigus. i. Modernses ük-s kujundatakse enese personaalset identiteeti eelkõige läbi igapäevaeluliste valikute – riietumine, vaba aja sisustamine, tarbimine j. Kaasaegne maailm sunnib inimesi oma personaalset identiteeti pidevalt kujundama ja ümber muutma.
Individualiseerumine Aja ja ruumi lahutatus: · Sotsiaalne suhtlus järjest vähem vahetu; · Suurenev distantseerumine sotsiaalsetes suhetes: usaldus abstraktsete süsteemide vastu (nt finantssüsteem, tehnoloogilised jms) Globaliseerumine: maailma ,,kokkutõmbumine", samaaegselt kasvava vastastikuse sõltuvusega indiviidide, sotsiaalsete gruppide ja ühiskondade vahel. · kommunikatsioonitehnoloogiate areng · mobiilsus (ka tunnetuslikult) · uut tüüpi informatsioon ja teadlikkus (meedia) globaalsetest · teemadest · globaalne tööjaotus · globaalse ja lokaalse segunemine · erinev globaliseerituse ,,aste" Riskiühiskonna mõiste: · Eelindustriaalne (traditsiooniline) ühiskond: - looduslikud ohud · Industriaalne ühiskond (,,esimene modernsus"): - Looduslikud ohud - Toodetud, inimtekkelised riskid, mida tajutakse kontrollitavana (nt tervishoiusüsteem)
kujunemislugu 1. Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A.Smith’i järgi, selle kriitika Arengu eeldus 1: tööviljakuse kasv läbi tööjaotuse, spetsialiseerumise • Töö = algne universaalne vahetusväärtus, määrab kauba hinna • Tööjaotus => vilumus, uued tehnoloogiad, spetsialiseerumine => tööviljakuse kasv, aga ka rutiin, ühekülgsus • Rahvusvaheline tööjaotus => efektiivsus + lõputu kasvumasin: konkurents, tööjaotuse süvenemine, toodangu mahu kasv, laienemine uutele turgudele, tootmise ümberkorraldamine, madalamad hinnad (prognoosis Inglismaa arengut) Arengu eeldus 2: vaba turukonkurents, majanduse eneseregulatsioon • Vaba konkurents kui majandusliku arengu mootor – • Vabanemine riigi seatud piirangutest majandusele • Ratsionaalne isiklik huvi + vaba turg (turu eneseregulatsioon e nähtamatu käsi) = majanduslik õitseng
sotsiaalselt loodud ja kujundatud läbi indiviidide-vahelise interaktsiooniprotsessi; individuaalsed ja personaalsed; kollektiivsed ja sotsiaalsed; alati üksteisega seotud; seotud samastumise ja eristumisega sotsiaalses interaktsioonis: individuaalsus, unikaalsus vs kuuluvus Vormid: primaarsed / esmased identiteedi vormid - omandatakse varajases elustaadiumis, nt sooline identiteet, rahvuslik identiteet sekundaarsed / teisesed identiteedi vormid- sotsiaalse staatuse ja sotsiaalsete rollidega seotud identiteedid, mis on seotud indiviidi sotsiaalsel staatusel põhineva positsiooniga ja ametialaste rollidega Identiteedid on muutuvad, kuna indiviidi erinevad rollid muutuvad Sotsiaalsed interaktsioonid: fokusseeritud ja mittefokusseeritud, esi-ja tagalava (Goffmann)- .... rutiniseeritud interaktsioonireeglid (Garfinkel)-
Sotsiaalsed rollid – käitumisnormide ja –praktikate kogum, mis seostub kindla sotsiaalse positsiooniga. Rollikonfliktid – kui inimese üks roll on vastuolus teis(t)ega, nii rollidevahelised kui rollisisesed. Identiteet – indiviidi teadmine selle kohta, kes on tema ise ja kes on teised indiviidid. Identiteedi eri vormid: Primaarsed / esmased identiteedi vormid – omandatakse varajases elustaadiumis, nt sooline identiteet, rahvulik identiteet. Sekundaarsed / teisesed identiteedi vormid – sotsiaalse staatuse ja sotsiaalsete rollidega seotud identiteedid, mis on seotud indiviidi sotsiaalsel staatusel põhineva positsiooniga ja ametialaste rollidega. Võim – võime teatud sotsiaalses suhtes enda tahet läbi suruda. Võim kellegi üle: võim kui sotsiaalne suhe, mille puhul ühe tegutseja käitumist saab selgitada vaid viitega teisele tegutsejale
International Encyclopedia of Economic Sociology. (2006/2011) Eds J. Beckert, M. Zafirovski. Routledge. Vt märksõnade alusel 4. Loeng – Majandus ühiskonnas Institutsiooni mõiste, nende funktsioon majanduselus, stabiilsus ja muutumine 1 Põhimõisted: ühiskond, sotsiaalne struktuur, kultuur ja majanduskultuur, väärtused, sotsialiseerumine, roll ja rollikonflikt, identiteet ja selle erinevad vormid, võim, sotsiaalne struktuur Majanduskultuuri avaldumine erinevatel ühiskonna tasemetel Kirjandus: Giddens, A. (2009) Sociology: ptk 7 ja 8 (või Giddens, A (2013) Sociology: ptk 8 ja 9 Swedberg, R. (2007) Principles of Economic Sociology: ptk 9, 10 5. Loeng – kapitalide käsitlused Kapitali ja inimkapitali mõiste Sotsiaalne kapital Tihedad, tugevad sidemed, siduv kapital
Tugevalt seotud kultuuriga, suhteliselt kestvad. Sotsialiseerumine – isiksuse kujunemise protsess, mille käigus omandatakse ühiskonnale või grupile omaseid väärtusi, norme, hoiakuid, käitumisstandardeid. Roll – käitumisnormide ja –praktikate kogum, mis seostub kindla sotsiaalse positsiooniga. Rollikonflikt – kui inimese üks roll on vastuolus teis(t)ega, nii rollidevahelised kui rollisisesed. Identiteet ja selle erinevad vormid – indiviidi teadmine selle kohta, kes on tema ise ja kes on teised indiviidid. Need on sotsiaalselt loodud ja kujundatud läbi indiviidide vahelise interaktsiooniprotsessi, on individuaalsed ja personaalsed, kollektiivsed ja sotsiaalsed, alati üksteisega seotud. Primaarsed / esmased identiteedi vormid – omandatakse varajases elustaadiumis, nt sooline ja rahvuslik identiteet.
Smith’i järgi, selle kriitika Tööviljakuse kasv läbi tööjaotuse, spetsialiseerumise Töö – algne univeersaalne vahetusväärtus, määrab kauba hinna (mitte kuld) Tööjaotus – uued tehnoloogiad, spetsialiseerumine -> tööviljakuse kasv Rahvusvaheline tööjaotus -> efektiivsis ja lõputu kasvumasin, tööjaotuse süvenemine, mahtude kasv, laienemine, tootmise ümberkorraldamine, madalad hinnad Vaba konkurents, majanduse eneseregualtsioon Vaba konkurents - >majandusliku arengu motor Vabanemine riigi piirangutest Ratsionaalne isiklik huvi + vaba turg = majanduslik õitseng Riik tagab kollektiivsed hüved Riik sekkub, kus isereguleerimine ei toimi – tagab “avalikud hüved”, mida turg ei suuda: Infrastruktuur, seadused, kord, süsteemi jätkusuutlikus, haridus jne. Kriitika - “õhem” valitsusaparaat/riik; vähem sekkumist ja avalike huvide
kuld ei määra enam kauba hinda) Kui ühte tööd teeb üks inimene, siis tekib vilumus, ei kulu nii palju aega ühelt töölt teisele liikudes Spetsialiseerumine tööviljakuse kasv, tööiseloom muutub rutiinsemaks Töömaht kasvab, seega toodangu maht kasvab ja hinnad langevad, uutele turgudele laienemine II arengu eeldus vaba turukonkurents, majanduse eneseregulatsioon Vaba konkurents kui majandusliku arengu mootor Vabanemine riigi poolt seatud piirangutest majandusele Ratsionaalne isiklik huvi + vaba turg (turu eneseregulatsioon ehk nähtamatu käsi) = majanduslik õitseng Nähtamatu käe kontseptsioon: iga inimene üritab panustada nii palju, et toodang oleks maksimaalne (eesmärk ei ole ühiskonna arengut edendada), üritab ennast arendada ja edendada,
1.KLASSIKUD Adam Smith Riigi rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldused: • tööviljakuse kasv • turukonkurents • kollektiivsed hüved tagatud riigi poolt(õiguskord, riigikaitse, avaliku teenused, sh haridus) Vaba turu eeltingimused: • Vaba vahetus ja konkurents • Nähtamatu käsi(lihtsustatud ideaal):liberalism ja individualism kui kapitalistliku majanduse alustalad; kriitika: ebapiisav sotsiaalsete ja majanduslike võimusuhetega arvestamine • Individuaalsete huvide järgmine tasakaalus sotsiaalsete normidega, institutsioonidega • Karl Marx -konfliktiteoorilise suuna rajaja Orgaaniline terviklikkus - arusaam ühiskonnast kui inimkehale sarnasest organismist, kus iga osa täidab oma kindlat funktsiooni
1.KLASSIKUD Adam Smith Riigi rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldused: • tööviljakuse kasv • turukonkurents • kollektiivsed hüved tagatud riigi poolt(õiguskord, riigikaitse, avaliku teenused, sh haridus) Vaba turu eeltingimused: • Vaba vahetus ja konkurents • Nähtamatu käsi(lihtsustatud ideaal):liberalism ja individualism kui kapitalistliku majanduse alustalad;kriitika: ebapiisav sotsiaalsete ja majanduslike võimusuhetega arvestamine • Individuaalsete huvide järgmine tasakaalus sotsiaalsete normidega, institutsioonidega • Karl Marx -konfliktiteoorilise suuna rajaja Orgaaniline terviklikkus - arusaam ühiskonnast kui inimkehale sarnasest organismist, kus iga osa täidab oma kindlat funktsiooni
individuaalsus, unikaalsus vs kuuluvus IDENTITEETIDE konstrueerimine: Me identifitseerime iseennast → me identifitseerime teisi indiviide → teised indiviidid identifitseerivad meid → me identifitseerime iseennast → ... R. Jenkins (2010) „ ... mida teised inimesed arvavad meist on sama oluline kui see, mida arvame iseendast“ IDENTITEEDI ERI VORMID: primaarsed / esmased identiteedi vormid - omandatakse varajases elustaadiumis, nt sooline identiteet, rahvuslik identiteet sekundaarsed / teisesed identiteedi vormid - sotsiaalse staatuse ja sotsiaalsete rollidega seotud identiteedid, mis on seotud indiviidi sotsiaalsel staatusel põhineva positsiooniga ja ametialaste rollidega Identiteedid on muutuvad, kuna indiviidi erinevad rollid muutuvad Kapitalide käsitlus KAPITAL – ressurss, mis on mobiliseeritav eesmärgi saavutamiseks (Jenkins 2009)
rollisisesed. Identiteet- indiviidi teadmine selle kohta, kes on tema ise ja kes on teised indiviidid; on sotsiaalselt loodud ja kujundatud läbi indiviidide vahelise interaktsiooniprotsessi; on individuaalsed ja personaalsed; kollektiivsed ja sotsiaalsed; alati üksteisega seotud; on seotud samastumise eristumisega sotsiaalses interaktsioonis; kategoriseerimisega. Primaarsed / esmased identiteedi vormid -omandatakse varajases elustaadiumis, nt sooline identiteet, rahvuslik identiteet Sekundaarsed / teisesed identiteedi vormid -sotsiaalse staatuse ja sotsiaalsete rollidega seotud identiteedid, mis on seotud indiviidi sotsiaalsel staatusel põhineva positsiooniga ja ametialaste rollidega Võim- võime teatud sotsiaalses suhtes enda tahet läbi suruda Sotsiaalne struktuur- sotsiaalset tervikut moodustavate elementide vahelised püsivad seosed ja vastastikune tegevus; võimaldab määratleda indiviidi/grupi kohta (staatust) sotsiaalses süsteemis
mittetäielikkus ja individuaalne vastutus otsuste tegemiseks) Globaliseerumise mõiste ja mõjutegurid - maailma eri osade vastastikuse seotuse suurenemine läbi majanduslike, poliitiliste, kultuuriliste ja keskkonnaalaste protsesside (maailma ,,kokkutõmbumine", samaaegselt kasvava vastastikuse sõltuvusega indiviidide, sotsiaalsete gruppide ja ühiskondade vahel) · Põhjused: kommunikatsioonitehnoloogiate areng, uut tüüpi informatsioon (teadlikkus globaalsetest teemadest), mobiilsus, globaalne tööjaotus Mõjutegurid: - Globaalsed kommunikatsiooni- ja mobiilsusvood (aja ja ruumi kokkutõmbumine; suhete seotus vahetu ruumiga väheneb; liikumisvood; globaalsed meediakuvandid, ,,tuttavad võõrad"; poliitilise kontrolli vähenemine; suurenev teadlikkus globaalsetest teemadest; identiteediloome võimaluste laienemine) - Poliitilised muutused (sotsiaalsete süsteemide kollapsid; rahvusvahelised ja
- Sümboliline võim Materjali leiate loengu slaididelt (vt moodle), oma konspektidest ja õpikutest: Giddens. A. (2009) Sociology, Polity Press, Cambridge: · 1. What is Sociology?, lk. 3-29 · 3. Theories and Perspectives of Sociology, lk. 72-103 Muid kirjandusallikaid: Bourdieu, P. (2003). Praktilised põhjused : teoteooriast. Tänapäev, Tallinn. Beck, U. (2005). Riskiühiskond (teemad: uus vaesus, meeste ja naiste suhetest perekonnas ja väljaspool). Tartu: TÜ kirjastus. B. Bourdieu, P (1993) The Field of Cultural Production. Essays on Art and Literature, Polity Press, Cambridge. Bourdieu, P. (1994) In Other Words. Essays Towards a Reflexive Sociology, Polity Press, Cambridge. Bourdieu, P. (1989/1979) Distinctions. A social analysis of the judgement of taste, Routledge, London. Bourdieu, P. (1998) Practical Reason. On the Theory of Action, Polity Press, Cambridge. Bourdieu, P
Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid ( tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste. Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit: o Esimene e. avalik sektor (riigi- ja omavalitsused) o Teine e. erasektor (eraettevõtted) o Kolmas e. mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja- ühendused)
10.2015 Tekst: Kazjulja, M. ja Saar. E. (2014) Haridustaseme mõju edule tööturul. Muutuv majandus ja tööturg. Toim. Eamets, R. Eesti Statistikaamet 1. Tooge teksti põhjal välja, kuidas on erinevad teooriad selgitanud hariduse mõju edukusele tööturul (sh inimkapitali, signaliseerimise ja sõelumise teoreetilised lähenemised, sümboolne teooria ning kredentialism). Inimkapitali teooria – inimkapitali teooria kohaselt annab haridus teatavad oskused, mis on vajalikud tööturul hakkama saamiseks. Kõrgem haridustase muudab inimesi tööandjate silmis väärtuslikumaks, kuna tööandja eesmärk on maksimeerida tootlikkust. Signaliseerimise ja sõelumise teooria – nende teooriate kohaselt sõeluvad tööandjad tulevased töövõtjad välja, tuginedes mitmesugustele signaalidele, näiteks omandatud haridustasemele. Haridus ei ole siin otsene tõend suurema tootlikuse kohta, vaid pigem latentne, teatavate
(sanktsioonid - nii positiivsed kui negatiivsed). Sotsiaalsed rollid 2. Sotsialiseerumine – primaarne ja sekundaarne sotsialiseerumine – sotsialiseerumise agendid - Identiteet - Kapitali üldmõiste - Inimkapital - P.Bourdieu, teooria praktikast, mõisted: habitus ja väli - Habitus – kui kehastunud sotsiaalsus, tunneb end “koduselt” igal väljal, millel on tegutseva subjekti jaoks tähendus ja mille vastu ta huvi tunneb (‘mängutunnetus’); näit. haridus, äri, lähedussuhted jm Väljasuhted: - pinged, konfliktid, võistlus (konkurents), võitlus uute ja vanade tegutsejate, erinevate ideoloogiate, tõekspidamiste vahel; - tegutsejate suutlikkus sekkuda, osaleda, saavutada; - muutused väljasuhetes, tegutsejate positsioonis. Habituse ja tegevusvälja duaalne suhe: • tegevusväli kujundab habitust - tingiv konstruktsioon • habitus osaleb tegevusvälja (suhete) kujundamises - kognitiivne konstruktsioon duaalsuse tees -
omavalitsused), teine ehk erasektor (eraettevõtted) ja kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused). Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. o Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond) - nüüdisühiskond vormus koos rahvusühiskondade/rahvusriikidega 19. sajandil. Nüüdisühiskond TÄNAPÄEVA ARENENUD ÜHISKOND, MIDA ISELOOMUSTAVAD AVALIKU SEKTORI, TURUMAJANDUSE JA KODANIKUÜHISKONNA ERISTATAVUS, RAHVA OSALUS ÜHISKONNAELU KORRALDAMISES, VABAMEELSUS VAIMUELUS NING INIMÕIGUSTE TUNNUSTAMINE.
hariduslikud õigused), marksistlik feminism (naiste rõhumine meeste poolt on omane kapitalistlikule ühiskonnale), radikaalne feminism (mehed on kogu ajaloo jooksul naisi rõhunud) Pierre Bourdieu sotsiaalne väljateooria Ühiskond koosneb väljadest (majanduslik, kultuuriline, poliitiline) e sfääridest kus on oma reeflid Inimese edukuse määrab kapitali hulk majanduslik kapital, kultuuriline kapital, sotsiaalne kapital (tutvused) Habitus inimesele iseloomulike oskuste, harjumuste, uskumuste ja soovide kogum, tekib ühiskonnas kus inimene üles kasvab Interaktsionistlik paradigma Sümboliline interaktsionism inimese minapilt kujuneb suheldes teistega Fenomenoloogiline sotsioloogia uurib kuidas inimesed maailma tunnetavad Loomulik hoiak suhtumine maailma, mille inimesed võtavad omaks igapäevaseid toiminguid tehes. Eeldab, et inimestel on ühine arusaam
inimene võiinimeste grupp on võimeline ühest küljest realiseerima püüdlusi ja mis toonitab sotsiaalseid ja individuaalseid ressursse ningfüüsilisi võimeid nõudlus ühiskonna infrastruktuurile - vee- varustus, kanalisatsioon, rahuldama vajadusi ning teiselt poolt muutma keskkonda või kohanema ELUKVALITEET (quality of life) jäätmetöötlus, tervishoid, haridus, ja muud valitsuse teenused; 0risk juhustest- sellega 3.igapäevaelu ressurss võimaldamaks individuaalselt, sotsiaalselt ja • Üksikisiku arusaam oma positsioonist kultuurija väärtussüsteemi kontekstis, tuleõnnetused, transpordil koormatest pudenemine või tervist ohustavate majanduslikult täisväärtuslikku elu,4.universaalne väärtus ja inimese milles ta elab,seoses oma eesmärkide, ootuste, standardite ja muredega
5. tervis 6. väärtused ja hoiakud 7. lastekasvatamise meetodid 8. kriminaalne käitumine Erinevused elustiilides tulenevad (1) erinevatest võimalustest ja (2) erinevatest väärtusmaailmadest, mille kujunemine toimub vastasmõjus. Erinevused tarbimises on kestvad kuigi nende vorm võib muutuda. Elustiiliga luuakse märke, millel on sümboolne tähendus. See kujundab identifikatsiooni, mis seotakse kuulumisega sotsiaalsesse kihti. P. Bourdieu: sümboolne kapital, mis on tunnustatud sotsiaalse rühma (ühiskonna) poolt ning, mis tugineb indiviidi omanduses olevale sotsiaalsele, majanduslikule ja/või kultuurilisele kapitalile. Sotsiaalne kihistumine võib viia konfliktideni ja kutsuda esile sotsiaalse muutuse erinevates sotsiaalse elu aspektides. Klass ja eliit 19 Kuidas peaks rikkus ühiskonnas jaotuma?
paljusus. (Neid võib liigitada mitmeti: funktsioonide järgi võib eristada seadusandlikke, täidesaatvaid ja kohtuorganeid; asendi järgi riigiorganisatsioonilises ülesehituses kesk- ja kohalikke ning kõrgema ja madalama astme organeid; tegutsemisviisi järgi ainuisikulisi ja kollegiaalseid; tähtsuse järgi esmaseid, sekundaarseid ning iseseisvaid ja sõltuvaid organeid; püsivuse järgi normaalseid ja erakorralisi jt. ) Võimude ressursid 1) Ainelised · Omand, kapital 2) Vaimsed · Teadmised, kogemused 3) Sotsiaalne kapital · Suhted, usaldus, koostöö 4) Inimkapital · Teadmised, oskused · Võimu tunnused ja teostamise meetodid Tunnused o Riigivõimul on ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist. o Riigivõimul on ainuõigus koguda makse ja otsustada maksutulu kasutamise üle.
Seega elatusvahendite hankimise viis määrab ära inimese mõtted, soovid jne. Olemine määrab ära teadvuse. Kõige olulisem on ühiskonnas majandus (ehk baas), mis määrab ära teised ühiskonna osad (ehk pealisehituse). Majandus paneb paika ülejäänud ühiskonna. Teiste osade tähtsus on väiksem. 6 Ühiskonna osad Marxi järgi: Baas 1. Tootmisvahendid inimesed, tööriistad, maa, kapital, teadmised 2. Tootmissuhted tootjate vahelised suhted o Tööjaotus o Kasumijaotus Tootmisvahendid + suhted =tootmisviis Pealisehitus seadused, kunst, religioon, poliitika. Klassid inimeste kooslus, kes omavad ühiskonnas mingis mõttes sarnast positsiooni kuuluvad samasse klassi. See mõiste pärineb Marxilt (tema kaudu). Jagunevad kahte klassi: Igas ühiskonnas on: o Tootmisvahendeid omav klass
(põhjus). - Sõltuv muutuja muutuja, mis on uurija arvates mingi teise muutuja poolt mõjutatud (tagajärg). · Konstandid nähtused, mis ei varieeru ja mida pole seega mõtet mõõta. Kõikide inimeste jaoks ühesugune. Nt maa gravitatsioonijõud. Hüpotees uurija poolne väide selle kohta, kuidas asjad maailmas tema arvates on. Hüpotees väljendab tihti seost sõltumatu ja sõltuva muutuja vahel. Näiteks: inimese haridus (sõltumatu muutuja) on positiivselt seotud tema sissetulekuga (sõltuv muutuja). Hüpotees on oluline, sest see paneb paika mida on vaja uurida, mida on vaja analüüsida. Andmete kogumine · Alati ei ole uurijal vaja isiklikult uusi andmeid koguda. Mõnikord saab kasutada teiste poolt varem kogutud andmeid. Kui teadlane pole isiklikult ise andmeid kogunud, aga keegi teine on, siis on ikkagi tegemist empiirilisega Peamised sotsiaalteaduslikud andmekogumise meetodid
o (Põhiseadus) võimu paigutamine ja jagamine Turg- individuaalne otsustamine ja tegutsemine o Ressursside paigutamine ja jagamine Frieden, Lake Poliitika institutsioonid ja reeglid, mis valitsevad sotsiaalseid ja majanduslikke suhteid Majandus jõukuse tootmise, jagamise ja kasutamise süsteem Gilpin Riik hierarhia, lojaalsus, territoriaalsus, välistamine Turg vastastikune sõltuvus, funktsionaalne lõimumine, kaasamine Kaks ühiskondlikku regulatsiooni kaubandus, investeeringud, liikumine vs riigi piirangud neile Mis on poliitökonoomia? Ühendab majanduse ja poliitika o Miks üldse eristada? analüüsimiseks, kuid see läbi kaob palju infot o Analüütiline eristamine Algselt sama (Smith, Mill) Eraldumine 19.saj lõpul Marshall
oma käitumist SOTSIAALNE VÕRGUSTIK- inimese, rühma mitteformaalsed ja formaalsed sidemed ja kontaktid; seovad inimese, rühma teiste inimeste või rühmadega Tugevad ja nõrgad sidemed- Sotsiaalne võrgustik on eriti oluline kõrge postitsiooniga inimestele. Naiste ja meeste sot. võrgustikud on erinevad, naiste omad reeglina väiksemad. Sotsiaalne kapital- teadmised ja kontaktid, mis võimaldavad jõuda oma eesmärgini Putnam- usaldus, usaldamine, kuulumine; ühendav, liituv sot. kapital ja kodanikuühiskond. SOTSIAALNE KIHISTUMINE protsess, mille tulemusena kujuneb inimeste kiht, keda iseloomustab spetsiifiline elustiil Orwell 1954. Eristatakse 3 ressurssi: võim, prestiiž (lugupidamine) ja omand. Ebavõrdsus- erinevad šansid ja võimalused vajaduste rahuldamiseks Süsteemid: *orjanduslik süsteem, *kastisüsteem, *seisuslik süsteem, *klassisüsteem Funktsionalism- inimesed on erinevad, toimub liikumine kihtide vahel,
Riigi roll - + -/+ Pealmine solidaarsuse Sugulus, korporatiivne, Individuaalne Universaalne liik etatism Solidaarsuse peamine Turg Riik Pere kese Turust sõltumatuse tase + (pealmisele - - leivateenijale) Näited USA Rootsi Saksamaa, Itaalia
Milline olukord on näide sotsiaalsete normide EKSAMI KÜSIMUSED internaliseerimisest? (Internaliseeritud reegleid ja norme täidab 1. Sotsioloog tahab uurida, kuidas inimese inimene vabatahtlikult ning nende vastu haridus ja sotsiaalne päritolu mõjutavad tema eksimine toob kaasa ebameeldivaid sissetulekut. Mis on selle uurimuse emotsioone). sõltumatu(d) muutuja(d)? a) Inimene ei taha olla ilma söögita, kuna see on a) Sissetulek
Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes, inimõiguste
indiviidide ja gruppide vaheliste pingete ja võitluse allikatele. Ebavõrdsus, ressursside ebavõrdne jaotumine viib gruppide koondumiseni ja aktiviseerumiseni. 9. mis on sugu? Sugu sotsiaalses tähenduses? Anatoomilised ja psühholoogilised erinevused = sex (ingl.k) ehk sugu Sotsiaalne sugu on seotud ühiskonna poolsete määratlustega mehelikest ja naiselikest tunnusteks ning need ei pruugi kattuda inimese bioloogiliste tunnustega 10. mis on seksuaalne identiteet? Kuidas seotud ühiskonna ja kultuuriga? Seksuaalne identiteet inimese enesmääratlus mehe või naisena ja sellega kaasnevate kultuuriliste maskuliinsete või feminiinsete tunnuste omamine. Seksuaalne identiteet ei pruugi hormoonide ja lapsepõlvekogemustega lõpuni määratud olla Seksuaalsus on paindlik ja muutub sõltuvalt olukorrast ja inimese eluea jooksul Laste ülesanne on välja arendada oma seksuaalne identiteet, ilma et seoksid seda tähenduste ja motiividega
· Tervishoiuteenuste kättesaadavus heaolu ja turvalisus · Sotsiaaltoetuste ja teenuste tase heaolu ja turvalisus · Hariduse kättesaadavus, elanikkonna haridustase ühiskonna jätkusuutlikkus, inimareng · Eluaseme kättesaadavus heaolu ja turvalisus Sotsiaalkulutused GDP-st · Heldemad kulutused: traditsioonilised heaoluriigid (Kesk-Euroopa riigid ja Põhjamaad) · Madalad kulutused: Kesk- ja Ida-Euroopa riigid (liberaalne poliitika, üldine vaesus, madal elatustase), Iirimaa ja Küpros (keskmisest noorem elanikkond väikesed pensioni- ja tervishoiukulutused) Sotsiaalkulutused GDP-st · Vanaduspenisonid (EL27 = 11%) Helded; Austria, Itaalia, Saksamaa, Kreeka, Prantsusmaa, Rootsi, Taani, UK Kasinad: Iirimaa (noor elanikkond), Eesti, Läti, Leedu, Rumeenia · Tervishoid (EL27 = 7,7%) Helded; Prantsusmaa, Holland, UK, Saksamaa, Rootsi, Belgia, Sloveenia Kasinad: Läti, Eesti, Leedu, Poola
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
