Majandussotsioloogia eksami kordamisküsimused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milliseid nähtusi tarbimises on toonud kaasa globaliseerumine ?
  • Milliseid samme säästva arengu nimel saab teha ökoloogilise moderniseerumise raames ?
  • Milline statistiline problemaatika rändega kaasneb ?
  • Kuidas on teksti autorid iseloomustanud Eestist väljarändajaid ?
  • Millised võiksid olla väljarände positiivsed ja negatiivsed aspektid ?
  • Kuidas teksti autorid seda selgitava ?
  • Millised on erinevused riikide võrdluses ?
  • Milline seos on haridustasemel ja ametipositsioonil ?
  • Kuidas on teksti autorid neid erinevusi selgitanud ?
  • Milline mõju on haridustasemel palgale ?
  • Millel selline väide põhineb ?
 
Säutsu twitteris
2. Loeng – Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia kujunemislugu
  • Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A.Smith’i järgi, selle kriitika
    • Tööviljakuse kasv läbi tööjaotuse, spetsialiseerumise
      • Töö = algne universaalne vahetusväärtus, määrab kauba hinna (mitte kuld )
      • Tööjaotus => vilumus , uued tehnoloogiad , spetsialiseerumine => tööviljakuse kasv. Aga ka rutiin , ühekülgsus
      • Rahvusvaheline tööjaotus => efektiivsus + lõputu kasvumasin: konkurents , tööjaotuse süvenemine, toodangu mahu kasv, laienemine uutele turgudele, tootmise ümberkorraldamine, madalamad hinnad
    • Vaba turukonkurents, majanduse eneseregulatsioon
      • Vaba konkurents kui majandusliku arengu mootor
      • Vabanemine riigi seatud piirangutest majandusele
      • Ratsionaalne isiklik huvi + vaba turg (turu eneseregulatsioon e nähtamatu käsi) = majanduslik õitseng
        • Iga indiviid püüab oma kapitali rakendada nii, et see toodaks maksimaalset väärtus
        • “Nähtamatu käsi” (majanduse eneseregulatsioon) edendab eesmärki, mis polnud osa algsest kavatsusest
        • algne egoistlik impulss teenib ühiskonna huve, kuna raha teenimine eeldab, et toodetakse midagi, mida teised hindavad
    • Riik tagab kollektiivsed hüved
      • Riik sekkub olukordades , kus isereguleerumise printsiip ei toimi - tagab “avalikud hüved”, mida turg ei suuda:
        • Infrastruktuuri kaubanduse hõlbustamiseks (teed, kanalid, sillad , dokid)
        • Seadused, kord, süsteemi jätkusuutlikkus: ennustatavus, innovatsiooni toetamine (patendid, autoriõigused ), üldrahvalik haridus – “valgustatus“

    Tagajärjed: nähtamatu käe printsiip, õhuke riik, liberalism ja individualism kui kapitalistliku majanduse alustalad, ebapiisav võimusuhetega arvestamine, vähem avalike huvide kaitsmist.
  • K. Marx : kuidas mõistis sotsiaalse muutuse seaduspära ning ühiskonna struktuuri põhiolemust; milles seisneb tööjõu võõrandumine ; väärtuse käsitlus ;
    • Sotsiaalne muutus ajendub konfliktist, mille on põhjustatud igale ühiskonnakorrale iseloomulik polariseerumine klasside vahel, tulenevalt tootmissuhete iseloomust. Sotsiaalsed muutused on seotud otseselt majandusega.
    • Ühiskonna struktuur ja sotsiaalne elu tuleneb tootmis- ja omandisuhetest (baas).
    • Väärtused, ideed, institutsioonid on pealispind, mis peegeldab ja taastoodab majandussuhteid ja domineeriva klassida huve ( superstruktuur ).
    • Võõrandumine e kaubastumine: majanduskasv tugineb tööliste ekspluateerimisele (tootmisvahendite omanikuna võõrast tööjõudu oma huvides ära kasutama). Tööline võõrandub tööst ja töö tulemusest, kuna tal pole selle üle kontrolli, tööjõud = kaup.

  • Durkheim : mehhaaniline ja orgaaniline solidaarsus , anoomia ;
    • Mehhaaniline solidaarsus: kogukond, jagatud kogemused ja uskumused, konsensus ja sarnasus
    • Orgaaniline solidaarsus: sotsiaalne diferentseerumine , vastastikune majanduslik sõltumine tööjaotuse tõttu
    • Anoomia: sotsiaalsest muutusest tingitud (traditsiooniliste) normide kadumine; tähendusepuudus, sihitus, äng.

  • Weber : sotsiaalse muutuse olemus; kapitalismi põhitüübid; domineerimistüübid;
    • Sotsiaalse muutuse olemus: moderniseerumine : ilmalikustumine, ratsionaliseerumine kõigis eluvaldkondades. Traditsioonilise ühiskonna piirangutest vabastamine, kaasneb aga bürkoraatia.
    • Kapitalismi põhitüübid: Ratsionaalne; poliitiline; traditsiooniline kaubanduslik.
    • Domineerimistüübid:

    3. Loeng – Kaasaegne ühiskond, globaliseerumine, jätkusuutlikkus
  • Giddens ja Beck : kaasaegse ühiskonna põhijooned: refleksiivsus , individualiseerumine, aja ja ruumi lahutatus, riskiühiskonna mõiste, riskide globaalsus
    • Refleksiivsus: regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks, nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil:
      • Infoühiskonna areng
      • Suurendab nii avatust kui ebakindlust
    • Individualiseerumine:
      • Individualiseeritud elutingimused ja eluviisid
      • Ühiskondlike kriiside tajumine individuaalsetena
      • Individuaalne vastutus oma valikute ees
    • Aja ja ruumi lahutatus:
      • Sotsiaalne suhtlus järjest vähem vahetu
      • Suurenev distantseerumine sotsiaalsetes suhetes: usaldus abstraktsete süsteemide vastu (nt finantssüsteem, tehnoloogilised jms)
    • Riskiühiskond : Omane inimtekkeliste riskide domineerimine ; innovatsiooni poolt tekitatud sotsiaalsete, poliitiliste, ökoloogiliste ja individuaalsete riskide kasvav mõju ühiskonna kontrolli- ja kaitse-institutsioonidele.
    • Riskide globaalsus: globaliseerumine; rahvusriikide suutmatus kontrollida kõiki protsesse; ebakindluse ja riski poliitmajandus. Riskid ei tunneta piire .

  • Globaliseerumine: muutused ühiskonna tasandil ja igapäevaelus
    • Globaliseerumine: maailmaulatuslikke sotsiaalseid suhteid ja nende vastastikust sõltuvust intensiivistav protsess.
    • Muutused ühiskonnas: majanduslik, sotsiaalkultuuriline, poliitiline
    • Muutused igapäevaelus: uus-individualism; töökäitumise teisenemine; massikultuuri levik

  • Globaaldebatid’“
    • Skeptikud : majanduse regionaliseerumine ; rahvusriikide valitsuse rolli tähtsus.
    • Hüperglobalistid: globaliseerumine viib „ piirideta maailma“ tekkimisele; lokaalne usaldamatus – globaalne ajastu.
    • Transformatsionalistid: piiri mõiste ümberdefineerimine; kohanemine uute elamiskontekstidega; vastasmõju ja kahesuunalises muutuses.

  • Ühiskonna jätkusuutlikus ; säästva arengu ideaal; ökoloogiline moderniseerumine
    • Jätkusuutlikus:
      • koostöö loodusega ja looduslike tingimuste ärakasutamine, passiivne alistumine;
      • vastandumine loodusele, looduse valitsemine.
    • Säästva arengu ideaal: rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Harmoonia looduse ja iseenda vahel.
    • Ökoloogiline moderniseerumine:
      • raviv lähenemine
      • ennetav lähenemine.
    4. Loeng – Majandus ühiskonnas
  • Institutsiooni mõiste, nende funktsioon majanduselus, stabiilsus ja muutumine
    • Institutsioon : teatud sotsiaalse elu valdkonna igapäevaelu võimaldavate, piiravate ja kujundavate reeglite ja tegevuspraktikate kogum.
    • Funktsioon majanduselus: määratlevad tegevuste legitiimsust; suunavad ja filtreerivad informatsiooni; kujundavad eelistuste kujunemist ja realiseerimist; stabiliseerivad tegevuskeskkonda.
    • Stabiilsus ja muutumine: formaalsete ja informaalsete reeglite/praktikate muutumine erineva kiirusega; formaalsed reeglid ei toimi ilma, et oleks toetatud tähendusstruktuuride poolt ja vastupidi; muutused, nende võimalikkus ja sisu väljendab võimusuhteid huvigruppide vahel.

  • Põhimõisted: ühiskond, sotsiaalne struktuur, kultuur ja majanduskultuur, väärtused, sotsialiseerumine , roll ja rollikonflikt , identiteet ja selle erinevad vormid, võim
    • Ühiskond: sotsiaasete suhete ja interaktsioonide süsteem, mis seob indiviide, kellele on omane ühine kultuur ja kes end selle ühiskonnaga samastavad.
    • Sotsiaalne struktuur: sotsiaalset tervikut moodustavate elementide vahelised püsivad seosed ja vastastikune tegevus; võimaldab määratleda indiviidi/grupi staatust sotsiaalses süsteemis.
    • Kultuur: ühiskonnaliikmetele iseloomulik eluviis, koos nende poolt loodud materiaalsete väärtustega.
    • Majanduskultuur: veendumused, hoiakud ja väärtushinnangud , mis kujundavad üksikisikute, organisatsioonide ja institutsioonide majanduslikku tegevust.
    • Väärtused: indiviidi või grupi arusaamad sellest, mis on ihaldusväärne , sobiv, õige, vale.
    • Sotsialiseerumine: isiksuse kujunemise protsess, mille käigus omandatakse ühiskonnale või grupile omaseid väärtusi, norme, hoiakuid, käitumisstandardeid; kujuneb individuaalne sotsiaalne kogemus; eluaegne protsess.
    • Roll: käitumisnormide ja –praktikate kogum, mis seostub kindla sotsiaalse positsiooniga.
    • Rollikonflikt: kui inimese üks roll on vastuolus teisega , nii rollidevahelised kui ka rollisisesed.
    • Identiteet: indiviidi teadmine selle kohta, kes on tema ise ja kes on teised indiviidid.
    • Identiteedi primaarsed vormid: omandatakse varajases elustaadiumis.
    • Identiteedi sekundaarsed vormid: sotsiaalse staatuse ja sotsiaalsete rollidega seotud identiteedid, mis on seotud indiviidi sotsiaalsel staatusel põhineva positsiooniga ja ametialaste rollidega.
    • Võim: võime teatud sotsiaalses suhtes enda tahet läbi suruda.

  • Majanduskultuuri avaldumine erinevatel ühiskonna tasemetel
    • Üksikisiku tasand: seotus sotsiaalsete suhetega ; individuaalsete valikuvõimaluste ja ressursside mõtestamine; identiteet.
    • Pere/leibkond: tööjaotus ja soorollid ; pere-eelarve kujunemine; majanduslikud suhted lähissuhetes.
    • Organisatsioon : ettevõte, selle erinevad vormid; ametiühingud, professionaalide
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Majandussotsioloogia eksami kordamisküsimused #1 Majandussotsioloogia eksami kordamisküsimused #2 Majandussotsioloogia eksami kordamisküsimused #3 Majandussotsioloogia eksami kordamisküsimused #4 Majandussotsioloogia eksami kordamisküsimused #5 Majandussotsioloogia eksami kordamisküsimused #6 Majandussotsioloogia eksami kordamisküsimused #7 Majandussotsioloogia eksami kordamisküsimused #8 Majandussotsioloogia eksami kordamisküsimused #9 Majandussotsioloogia eksami kordamisküsimused #10 Majandussotsioloogia eksami kordamisküsimused #11 Majandussotsioloogia eksami kordamisküsimused #12 Majandussotsioloogia eksami kordamisküsimused #13 Majandussotsioloogia eksami kordamisküsimused #14 Majandussotsioloogia eksami kordamisküsimused #15 Majandussotsioloogia eksami kordamisküsimused #16 Majandussotsioloogia eksami kordamisküsimused #17 Majandussotsioloogia eksami kordamisküsimused #18 Majandussotsioloogia eksami kordamisküsimused #19 Majandussotsioloogia eksami kordamisküsimused #20 Majandussotsioloogia eksami kordamisküsimused #21
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-11-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 23 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Erle Maido Õppematerjali autor

    Meedia

    Lisainfo

    Majandussotsoloogia eksami kordamisküsimuste väga põhjalikud, aga konkreetsed vastused. Lisaks on lõppu lisatud vajalike seminari tekstide küsimuste vastused.

    NB! Millegi pärast Annaabi näitab, et materjalis on 42 lehekülge. Tegelikult on materjal 21 lehekülge.

    majandussotsioloogia , majandussots , eksam , vastused , küsimused , põhjalik , ttü , haridus , kapital , turg , vaesus , mobiilsus , väljaränne , riskid , konkurents , identiteet , töötaja , beck , ligipääs , haridustaseme mõju , solidaarsus , hierarhia , iirimaa , tõend , suutlikkus , modernsus

    Mõisted

    Teemad

    • Loeng – Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia kujunemislugu
    • eeltingimused A.Smith’i
    • o Tööviljakuse kasv läbi tööjaotuse, spetsialiseerumise
    • o Vaba turukonkurents, majanduse eneseregulatsioon
    • o Riik tagab kollektiivsed hüved
    • Tagajärjed
    • ühiskonna struktuuri
    • väärtuse
    • Sotsiaalne muutus
    • Ühiskonna struktuur
    • Väärtused
    • superstruktuur
    • Võõrandumine
    • Durkheim: mehhaaniline ja orgaaniline solidaarsus, anoomia;
    • Mehhaaniline solidaarsus
    • Orgaaniline solidaarsus
    • o Anoomia
    • Weber: sotsiaalse muutuse olemus; kapitalismi põhitüübid; domineerimistüübid;
    • Sotsiaalse muutuse olemus
    • Kapitalismi põhitüübid
    • Domineerimistüübid
    • Loeng – Kaasaegne ühiskond, globaliseerumine, jätkusuutlikkus
    • refleksiivsus, individualiseerumine, aja ja ruumi
    • lahutatus, riskiühiskonna mõiste, riskide globaalsus
    • Refleksiivsus
    • o Individualiseerumine
    • o Aja ja ruumi lahutatus
    • Riskiühiskond
    • o Riskide globaalsus
    • Globaliseerumine: muutused ühiskonna tasandil ja igapäevaelus
    • Globaliseerumine
    • Muutused ühiskonnas
    • Muutused igapäevaelus
    • Globaaldebatid’“
    • Skeptikud
    • Hüperglobalistid
    • Transformatsionalistid
    • Ühiskonna jätkusuutlikus; säästva arengu ideaal; ökoloogiline moderniseerumine
    • Jätkusuutlikus
    • Säästva arengu ideaal
    • Ökoloogiline moderniseerumine
    • Loeng – Majandus ühiskonnas
    • muutumine
    • Institutsioon
    • Funktsioon majanduselus
    • Stabiilsus ja muutumine
    • majanduskultuur, väärtused
    • erinevad vormid, võim
    • o Ühiskond
    • o Sotsiaalne struktuur
    • o Kultuur
    • o Majanduskultuur
    • o Väärtused
    • o Sotsialiseerumine
    • o Roll
    • o Rollikonflikt
    • o Identiteet
    • o Identiteedi primaarsed vormid
    • o Identiteedi sekundaarsed vormid
    • o Võim
    • ühiskonna tasemetel
    • Üksikisiku tasand
    • Pere/leibkond
    • Organisatsioon
    • Tööstusharu, turg
    • Loeng – kapitalide käsitlused
    • inimkapitali
    • Kapital
    • Inimkapital
    • Sotsiaalne kapital
    • Tihedad/tugevad sidemed – „siduv kapital“
    • Avatud/nõrgad sidemed – „sild kapital“
    • negatiivsed väljundid
    • Grupisolidaarsus
    • Sotsiaalne kontroll
    • Sotsiaalsed suhted
    • Habitus
    • Habituse ja välja suhe
    • Kapitalide liigid P. Bordieu
    • Majanduslik kapital
    • Kultuuriline kapital
    • Sotsiaalne kapital
    • Sümboliline kapital
    • Kapitalide koostoime ja konverteerimine
    • Sotsiaalne ruum
    • Sümboliline võim
    • Loeng – Tarbimisühiskond
    • Erinevad lähenemised tarbimisele ning nende peamised erinevused
    • elustiili kujunemine
    • o Elustiil
    • o Elustiili kujunemine
    • Milliseid nähtusi tarbimises on toonud kaasa globaliseerumine?
    • milles avaldub?
    • sümboliline majandus
    • subkultuurisisene eristumine
    • o Subkultuuride eristumine laiemast ühiskonnast
    • Spordisubkultuuride elitism
    • Subkultuuriisene eristumine
    • Hierarhiline
    • Alastiilide järgijad
    • sõpruskonnad
    • Milliseid samme säästva arengu nimel saab teha ökoloogilise moderniseerumise raames?
    • Loeng – Sotsiaalne stratifikatsioon
    • Stratifikatsiooni mõiste
    • staatus
    • o Omistatud staatus
    • o Omandatud staatus
    • Sotsiaalse kihistumise taastootmine – seos kapitalide ja suutlikkusega (habitus – vt ka eelmine loeng)
    • kriitika
    • Meritokraatial
    • Kriitika
    • J. Goldthorp’i klassimudel
    • salary
    • VAHEKLASS
    • wages
    • J. Goldthorpi klassimudeli kriitika
    • kõrgklass, keskklass, töölisklass, alamklass
    • o Kõrgklass
    • o Keskklass
    • o Töölisklass
    • o Alamklass
    • Klasside olemuse muutumine (debatt: kas klassid on olemas?)
    • vertikaalne, horisontaalne, põlvkondadesisene, põlvkondadevaheline
    • struktuurne mobiilsus
    • o Vertikaalne mobiilsus
    • o Horisontaalne mobiilsus
    • o Põlvkondadesisene mobiilsus
    • o Põlvkondadevaheline mobiilsus
    • o Struktuurne mobiilsus
    • absoluutne vaesus, suhteline vaesus, vaesuspiir; vaesuse riskigrupid
    • o Absoluutne vaesus
    • o Suhteline vaesus
    • o Absoluutne vaesuspiir
    • o Suhteline vaesuspiir
    • o Vaesusrisk
    • sotsiaalne, majanduslik
    • kultuuriline, poliitiline, ruumiline/geograafiline tõrjutus
    • Sotsiaalne tõrjutus
    • o Sotsiaalse tõrjutuse avaldumisvorme
    • Majanduslik tõrjutus
    • Kultuuriline tõrjutus
    • Poliitiline tõrjutus
    • Ruumiline / geograafiline tõrjutus
    • Loeng – Turg ja raha
    • erinevused
    • Traditsiooniline
    • Moderne
    • väärtuse kujunemine, struktuur
    • Eeltingimused
    • Turukultuur
    • Turuobjekt
    • Väärtuse kujunemine
    • Struktuur
    • Vahetus- ja rolliturg
    • Vahetusturg
    • Rolliturg
    • Staatus- ja standarditurg
    • o Staatusturg
    • o Standarditurg
    • Raha funktsionaalne tähendus
    • Raha funktsionaalsus
    • Rahanõuete sotsiaalne konstrueeritus
    • Sotsiaalne konstrueeritus
    • Raha ja usaldus
    • o Raha usaldus
    • Rahakasutuse sotsiaalsed dimensioonid ja nende olulisus
    • Seminaritekstid
    • Väljaränne ja majandus
    • Milline statistiline problemaatika rändega kaasneb? Miks ei ole võimalik väljarännet
    • üheselt mõõta?
    • Millistel põhjustel on Eestist väljaränne toimunud (I, II ja III laine puhul)?
    • Kuidas on teksti autorid iseloomustanud Eestist väljarändajaid? Millised on peamised nüüdisrände
    • põhjused?
    • Teksti autorid toovad välja peamised väljarände mõjud Eesti arengule. Palun kirjeldage neid
    • lähemalt. Millised võiksid olla väljarände positiivsed ja negatiivsed aspektid?
    • Kui visioneerida tulevikku, siis kuidas muutub olukord Teie arvates Eestist väljarände puhul
    • järgneva 50 aasta perspektiivis?
    • Toim
    • Eamets, R. Eesti Statistikaamet
    • Tooge teksti põhjal välja, kuidas on erinevad teooriad selgitanud hariduse mõju edukusele tööturul
    • sh inimkapitali, signaliseerimise ja sõelumise teoreetilised lähenemised, sümboolne teooria ning
    • kredentialism)
    • Liberaalne ja koordineeritud turumajandus – selgitage nende olemust ja erisusi tööturu kontekstis
    • Tekst toob välja, et riikide võrdluses on töötuks jäämise risk olulisel määral seotud töötaja
    • haridustasemega. Kuidas teksti autorid seda selgitava? Millised on erinevused riikide võrdluses?
    • Milline seos on haridustasemel ja ametipositsioonil? Millised on peamised erinevused riikide
    • võrdluses ning kuidas on teksti autorid neid erinevusi selgitanud?
    • Milline mõju on haridustasemel palgale? Palun tooge välja Eesti kontekst, milliste võrreldavate
    • riikidega Eesti sarnaneb
    • Jarvis, D. S. L. (2007) Risk, Globalisation and the State: A Critical Appraisal of Ulrich Beck and the
    • 23-46 – vt. ka lisamaterjali ’U. Beck – Riskiühiskond’
    • Tekst toob välja, et moderniseerunud ühiskond on liikumas järgmisesse faasi, mida U. Beck nimetab
    • refleksiivseks modernsuseks’ (ingl. k reflexive modernity)?
    • Kuidas on selliste muutustega ühiskonnas seotud järgmised protsessid
    • a) globaliseerumine
    • b) individualiseerumine
    • c) muutused soorollides
    • d) globaalsed riskid
    • Teksti autor toob välja, et uuringute põhjal ei saa kinnitada (vähemalt osaliselt) U. Beck’i teooriat
    • riskiühiskonna kohta. Millel selline väide põhineb? Tooge näiteid loetud tekstist

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    7
    docx
    Majandussotsioloogia eksmiks kordamine
    16
    docx
    Majandussotsioloogia kordamisküsimused
    20
    docx
    Majandussotsioloogia eksami konspekt kordamisküsimused
    28
    docx
    Majandussotsioloogia eksamikonspekt
    24
    docx
    Majandussotsoloogia põhjalik eksami materjal
    24
    docx
    Majandussotsioloogia kordamismaterjal
    16
    doc
    Majandussotsioloogia kordamisküsimused eksamiks
    16
    docx
    ÜHISKONNA ARENG JA MAJANDUSSOTSIOLOOGIA KUJUNEMISLUGU





    30 päevane VIP +50% ROHKEM

    Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

    5.85€

    3.9€

    Oled juba kasutaja? Logi sisse

    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !