Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Majandussotsioloogia 5.seminar - sarnased materjalid

kapitaliga, liikuda, osariikidele, tööandja, rikaste, omaette, toetavad, kellelgi
thumbnail
2
docx

Majandussotsioloogia 4.seminar

4. seminari tekst 1. Milliste muutustega ühiskonnas on seotud lastele omistatud väärtuse teisenemine ajaloolises perspektiivis? Tooge vähemalt 3 näidet loetud tekstist. Näide 1. Mikromajanduse teoreetikud väidavad, et lastele omistatud väärtuste teisenemised on põhjustatud turuhindade muutumiste tõttu. Lapsed muutusid tarbekaubaks, kui nad lakkasid olema kasumlikud majanduslikud investeeringud. Näide 2. Muutused perekonnas on seotud lastele omistatud väärtuste teisenemistega. Kasvav eristumine, majandusliku toodangu ja kodu vahel, muutis perekonna kokkukuuluvust. Perekondlike sidemete nõrgemisega kaasnes kõikide pereliikmete – ka laste - emotsionaalse väärtuse langus. Näide 3. Demograafilised teooriad väidavad, et laste väärtuste muutumised on seotud sellega, et 20. sajandi alguses langesid sündimus ja suremus. Kui varem ei julgenud lapsevanemad oma vastsündinud lapsesse emotsionaalselt kiinduda, sest su

Majandussotsioloogia
2 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Majandussotsioloogia eksmiks kordamine

 M-C-M’ (Money – Commodity – resold/reinvested for (more) money)  M-C-M’ (Money – Commodity – resold/reinvested for (more) money) Võõrandumine (kaubastumine): Võõrandumine (kaubastumine):  Majanduskasv (lisaväärtus) tugineb tööliste ekspluateerimisele: tööandja kasum põhineb  Majanduskasv (lisaväärtus) tugineb tööliste ekspluateerimisele: tööandja kasum põhineb töö tulemuste omastamisel töö tulemuste omastamisel

Sotsioloogia
13 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Majandussotsioloogia eksam

6. Loeng – Tarbimisühiskond  Erinevad lähenemised tarbimisele ning nende peamised erinevused a. Demonstrattiivse tarbimise kontseptsioon: Vebelen i. Ostuvõime demonstreerimine ja inimese sotsiaalse staatuse määramine ii. Tarbimine+rikkus ja sotsiaalne kiht. Mida inimesed parasjagu näevad. Demonstratiivne tarbimine. iii. Demonstratiivse tarbimise sisuks on demonstreerida oma rahalist jõudu kulutada raha täiesti sümboolsete väärtuste peale. iv. Demonstreerida avalikult oma kulutamis- ja raiskamisvõimet ning tarbida sellest tekkivat üleolekutunnet b. Guy Debord raamatus Vaatemängu ühiskond i. Vaatemäng on see moment, mil kaup ühiskondliku elu täielikult hõivab ii. Kaasaegsete tootmismeetoditega ühiskonnas on elust saanud

Majandussotsioloogia
5 allalaadimist
thumbnail
28
docx

Majandussotsioloogia eksamikonspekt

Sotsiaalne elu ja ühiskonna struktuur tuleb tootmis ja omandisuhetest (baasist). Ideed, väärtused ja institutsioonid on pealispind, mis peegeldab ja taastoodab majandussuhteid domineeriva klassi huve (haridus, õigus, kunst) Iga ühiskond polariseerub klasside vahel, tootmissuhete järgi (feodaal – talupoeg, kapitalist – tööline). See viib konfliktini, mis annab tõuke sotsiaalseks muutuseks Võõrandumine – lisaväärtus tugineb tööliste ekspluateerimisele, tööandja kasum põhineb töö tulemuste omastamisel, tööline võõrandub oma tööst ja töö tulemustest, kuna tal pole selle üle kontrolli – tööjõud kui kaup 3. Durkheim: mehhaaniline ja orgaaniline solidaarsus, anoomia; Mehhaaniline solidaarsus – kogukond, jagatud kogemused ja uskumused, konsensus ja sarnasus Orgaaniline solidaarsus – sotsiaalne diferentseerumine, vastastikune majanduslik sõltumine tööjaotuse tõttu

Majandussotsioloogia
6 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Majandussotsioloogia 5. seminari kodutöö

ERLE MAIDO 28.09.2015 Jarvis, D. S. L. (2007) Risk, Globalisation and the State: A Critical Appraisal of Ulrich Beck and the World Risk Society Thesis, Global Society, 21(1), 23-46 Tekst toob välja, et moderniseerunud ühiskond on liikumas järgmisesse faasi, mida U. Beck nimetab ’refleksiivseks modernsuseks’ (ingl. k reflexive modernity)? Refleksiivne modernsus on kaasajastamise protsess, mis on välja arenenud tööstuslikust modernsusest, sellele on omane, et ei toimu enam nii suurt tööstuslikku arengut, kui see oli tööstusliku modernsuse ajal. Refleksiivse modernsuse ühiskonnas väärtustatakse inimeste produktiivsust ning seda, mis on juba ühiskonna poolt kasutuses. Sellele on omane riskiühiskond. Kuidas on selliste muutustega ühiskonnas seotud järgmised protsessid: Iga protses

Majandussotsioloogia
29 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Majandussotsioloogia seminar 2. kodutöö

Milline statistiline problemaatika rändega kaasneb? Miks ei ole võimalik väljarännet üheselt mõõta? ÜRO alalise elukohavahetuse definitsioon ütleb, et inimene loetakse uues riigis alaliseks elanikuks/püsielanikuks, kui ta on seal riigis elanud või kavatseb seal elada vähemalt 12 kuud. Samas liiguvad paljud inimesed pidevalt kahe ja enama riigi vahel ehk lisaks alaliselt teise riiki elama asumisele on tekkinud ka mitmeid teisi ruumilise mobiilsuse vahevorme, kus inimeste elu toimub rööbiti mitmes riigis, ning seda on hakatud nimetama hargmaisuseks ning pidevat kahe või enama riigi vahel toimuvad rännet riigipiiride ülseks pendelrändeks. Sellel põhjusel ongi raske tõmmata selget piirjoont pendelrände, ajutise rände ja alalise rände vahele. Millistel põhjustel on Eestist väljaränne toimunud (I, II ja III laine puhul)? Esimene laine tulenes rahvastiku arengust, täpsemalt Eestis tollel ajal aset leidnud demograafilisest üleminekust (suremus vähenes kiiresti,

Majandussotsioloogia
1 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Majandussotsoloogia põhjalik eksami materjal

Arengu eeldus 3: kollektiivsed hüved tagatud riigi poolt K. Marx: Sotsiaalne elu ja ühiskonna struktuur tuleneb tootmis- ja omandisuhetest (baas): nt orjandus, feodaalühiskond, kapitalism; Igale ühiskonnakorrale on iseloomulik polariseerumine klasside vahel, tulenevalt tootmissuhete iseloomust (feodaal - talupoeg, kapitalist - tööline jne). Võõrandumine (kaubastumine): • Majanduskasv (lisaväärtus) tugineb tööliste ekspluateerimisele: tööandja kasum põhineb töö tulemuste omastamisel; • Tööline võõrandub oma tööst ja töö tulemusest, kuna tal pole selle üle kontrolli, tööjõud kui kaup. Kriitika: • Majanduslik deteriminism – ei olda nõus, et majandus määrab kogu ühiskonna arengu • Alahindab mitte - majanduslike huvide rolli • Ei suuda prognoosida ühiskonna arengut (klassistruktuurid jäigemaks, konflikt, revolutsioon, kommunism)

Majandussotsioloogia
23 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Majandussotsioloogia

V Seminar, Majandussotsioloogia - Tekst toob välja, et moderniseerunud ühiskond on liikumas järgmisesse faasi, mida U. Beck nimetab ’refleksiivseks modernsuseks’ (ingl. k reflexive modernity)? Kuidas on selliste muutustega ühiskonnas seotud järgmised protsessid: a) globaliseerumine b) individualiseerumine c) muutused soorollides d) globaalsed riskid a) Autor Becki sõnul on globariseerumine üks tegur liikumaks reflektiivse modernsuse faasi. Becki sõnul on globaliseerumine vähendanud nii riikide, kui ka riigi kodanike suveräänsust ehk iseseisvust. Samuti muudab globaliseerumine turgu vähem riigist sõltuvaks ning kohustab riiki jägima pigem rahvusvahelisi tavasid. Samuti võib globaliseerumine endaga kaasa tuua nt kapitali väljavoolu või kapitali ümberpaigutamist, mis võivad kõigutada riigi majanduslikku turvalisust. Tihti on globaliseerumisest tulenevalt vähenenud riigi võimekus toetada rakendamata tööjõudu, heitunuid ning invaliide või vähenenud riigipooln

Majandussotsioloogia
25 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Majandussotsioloogia kordamismaterjal

sotsiaalsetes võrgustikes vm sotsiaalsetes struktuurides /Sotsiaalse võrgustiku kaudu ligipääsetavad ressursid ja nende mitmekesisus: - ei ole inimese vahetu omand, vaid suhete ja nende mobiliseerimise kaudu kasutatavad ressursid (info ja sotsiaalsed vahetussuhted, staatus, identiteet) Tihedad, tugevad sidemed, siduv kapital Vastastikususe printsiip - normid, mis toetavad kollektiivset tegevust (organiseerumist) liikmete ühistes huvides • Usalduslikud (vabatahtlikud) koostöösidemed üksikindiviidide vahel • Põhineb teatud välistatusel • Homogeensetel ressurssidel põhinev sotsiaalne solidaarsus ja sotsiaalne kontroll; • Sageli iseloomustab lähedasi suhteid (nt pere- ja sugulussidemed, etnilised/immigrant-grupid); • Kasutatud nii mikro, meso- kui makrotasandi

Majandussotsioloogia
3 allalaadimist
thumbnail
42
docx

Majandussotsioloogia eksami kordamisküsimused

motiveeritus ja väärtused. Teatud aja jooksul omandatud väärtustatud oskuste, teadmiste ja suhete kogum. 2) Sotsiaalne kapital – sotsiaalse võrgustiku kaudu ligipääsetavad ressursid ja nende mitmekesisus. Ei ole inimese vahetu omand, vaid suhete ja nende mobiliseerimise kaudu kasutatavad ressursid (info ja sotsiaalsed vahetussuhted, staatus, identiteet) 3) Tihedad/tugevad sidemed – „siduv kapital“ o Vastastikususe printsiip – normid, mis toetavad kollektiivset tegevust liikmete ühistes huvides o Usalduslikud (vabatahtlikud) kööstöösidemed üksikindiviidide vahel o Põhineb teatud välistatusel o Homogeensetel ressurssidel põhinev sotsiaalne solidaarsus ja sotsiaalne kontroll o Sageli iseloomustab lähedasi suhteid (nt pere- ja sugulussidemed, etnilised/immigrant-grupid) 4) Avatud/nõrgad sidemed – „sild kapital“ o Loovad võimalusi uuele informatsioonile ligipääsuks

Majandussotsioloogia
29 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Majandussotsioloogia kordamisküsimused

2.Loeng ­ Majandus ühiskonnas Mõisted: Ühiskond- otsaalsete suhete ja interaktsioonide süsteem (struktuur), mis seob indiviide, kellele on omane ühine kultuur ja kes end selle ühiskonnaga samastvad(identiteet). sotsiaalne struktuur- sotsiaalset tervikut moodustavate elementie vahelised püsivad seosed ja vastastkune tgevus; võimaldab määratleda indiviidi/grupi kohta (staatust) sotsiaalses süsteemis (nt ühiskond, orgaanisatsioon, pere..). Käsitletav erinevalt ­nt sotsiaal- majanduslik struktuur, institutsionaalne, tähendusstruktuurid jm kultuur ­ ühiskonnaliikmetele iseloomulik eluviis (sh väärtused ja normid),koos nende poolt loodud materiaalsete väärtustega. Majanduskultuur - veendumused, hoiakud ja väärtushinnangud, mis kujundavad üksikisikute, organisatsioonide ja institutsioonide majanduslikku tegevust. Väärtused- indiviidi või grupi arusaamad sellest, mis on ihaldusväärne, sobiv, õige, vale; -abstraktsed ideaalid ja moraalipõhimõtted; -afektiivsed (

Majandussotsioloogia
3 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Majandussotsioloogia kordamisküsimused eksamiks

ja domineeriva klasside huve Igale ühiskonnakorrale on iseloomulik polariseerumine klasside vahel, tulenevalt tootmissuhete iseloomust (feodaal-talupoeg, kapitalist-tööline jne); See viib intensiivistuva konfliktini, mis annab tõuke sotsiaalseks muutuseks -> marxism kui konfliktiteooria Tööjõu võõrandumine: Majanduskasv (lisaväärtus) tugineb tööliste ekspluateerimisele: tööandja kasum põhineb töö tulemuste omastamisel; Tööline võõrandub oma tööst ja töö tulemusest, kuna tal pole selle üle kontrolli, tööjõud kui kaup. Kriitika: Majanduslik deteriminism ­ ei olda nõus, et majandus määrab kogu ühiskonna arengu Alahindab mitte-majanduslike huvide rolli Ei suuda prognoosida ühiskonna arengut (klassistruktuurid jäigemaks, konflikt, revolutsioon, kommunism) Nn "Suur" teooria, empiiriliselt võimatu testida Durkheim:

Majandussotsioloogia
43 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Majandussotsioloogia 3. kodutöö

keskendunud perekonnale kui tööle. Naistel on professionaalsed positsioonid, mis on saavutatud hariduse omandamise kaudu. Pooled bakalaureusekraadid on omandatud naiste poolt, kõige enam ärinduses, raamatupidamises ja õigusteaduses. Nad on peamiselt teenindus- ja kommertsaladel ning palju vähem maskuliinsetel tööstusaladel nagu näiteks tootmine ja ehitus. Seetõttu ka naiste karjäärivõimalused on palju väiksemad, kuna naisi vaadeldakse kui asendatavat tööjõudu, kes tööandja mõistes on ebapraktiline, kuna ei keskendu töö tegemisele piisavalt. BevMex töötajate seas läbiviidud uuringu põhjal konstrueeritakse ’ideaalse töötaja’ kuvand - millised positiivsed ja negatiivsed küljed sellega kaasnevad sealsetele mees- ning naistöötajatele? Tooge näiteid. BevMex pooldas töö-perekonna suhet, aga see suhe oli keskendunud rohkem maskuliinsetele meestöötajatele. Mehed võisid oodata eluaegset töölepingut ja staažikust, saades ligipääsu kõikidele

Majandussotsioloogia
1 allalaadimist
thumbnail
46
docx

Sissejuhatus sotsioloogiasse

Sissejuhatus sotsioloogiasse Õpik ­ Hess, B.B., Markson, E.W. & Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2001. Eksam: 6.jaanuar või 13.jaanuar (korduseksam 27.jaanuar). Valikvastustega enamjaolt. Referaat. Tähtaeg 18.detsember. Teaduslikust artiklist I loeng 2.09.14 (ptk 1) MIS ON SOTSIOLOOGIA? Mis on teadus? Sotsioloogia mõiste: ühiskonnateadus (eesti keeles). Mõiste võeti kasutusele August Comte (1798- 1857) poolt 19.sajandil socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) ­ logos (õpetus, teadmine) =õpetus inimeste koos-olemisest Teadused kõige üldisemalt jagunevad: loodusteadusteks (sh. täppisteadused) ja sotsiaalteadusteks (sh humanitaarteadused). Sotsioloogia kuulub sotsiaalteaduste alla. Sotsiaalteadused on näiteks: sotsioloogia, psühholoogia, majandusteadus, politoloogia, õigusteadus, ajalooteadus, kultuuriantropoloogia (etnoloogia), inimgeoraafia, keeleteadus ... Psühholoogia

Sissejuhatus sotsioloogiasse
24 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Majandussotsioloogia II kodutöö

Majandussotsioloogia II kodutöö 1) Milliste muutustega ühiskonnas on seotud lastele omistatud väärtuse teisenemine ajaloolises perspektiivis? Tooge vähemalt 3 näidet loetud tekstist. · Agraarühiskonnas oli tavaliseks nähtuseks laste väga noores eas töötamine. Selle tõttu said mehed täisajaga maad harida. · Peale industrialiseeritud kapitalismi võidukäiku hakkasid vanemad investeerima oma laste tulevikku, sest kaudses mõttes investeerisid nad selle enda tulevikku ­ lapsed said hea hariduse ja töö ning toetasid oma vanemaid. · Kui varasemalt suhtuti lastesse kui materiaalseis mõtteis kasulikuks olevatesse inimolenditesse, siis peale laia kõnealust tekitanud lauset, ,,lapse elukindlustus kui tagatis väärilisele matusele" hakati lapsi võtma kui emotsionaalse väärtusega inimolendeid. 2) Millistele laste elukindlustusega seotud probleemidele teksti autor tähelepanu

Majandussotsioloogia
41 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Majandussotsioloogia eksami konspekt kordamisküsimused

ühiskondlike kriiside tajumine individuaalsetena, individuaalne vastutus oma valikute ees Aja ja ruumi lahutatus – sotsiaalne suhtlus järjest vähem vahetu, suurenev distantseerumine sotsiaalsetes suhtes; usaldus abstraktsete süsteemide vastu (nt finantssüsteem, tehnoloogilised jms) Kirjandus: Giddens, A. (2009) Sociology: ptk 4, 5 5. Loeng – Töö muutumine, ettevõtlus ja firmad • Traditsiooniline töö käsitlus – omaette eesmärk, kutsumus, moraalne kohustus, eneseväärikuse allikas, pikaajaline töö ühe tööandja juures. • Postmodernistlik töö käsitlus – vabaduse allikas, eneseteostamise ja enesearendamise vahend, tunnustus ja saavutus, individualiseeritud, subjektiviseeritud • Milles ilmneb töö paindlikkus, fragmentaarsus ja ebakindlus? Paindlikkus – erinevad töökohad? Fragmenteersus – erinevad karjäärid?

Majandussotsioloogia
71 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Majandussotsioloogia kordamisküsimused 2015

Majandussotsioloogia kordamisteemad ja toetav kirjandus eksamiks valmistumisel (kättesaadav raamatukogust ja osaliselt ka Moodle’st. A.Giddens’i õpikut Sociology võite kasutada nii 2009 kui 2013 väljaannet, vastavalt kättesaadavusele. Pange tähele, et 2013 väljaandes on teemasid veidi rohkem ja seetõttu on peatükid teiste numbritega. Teemade järgi on need aga hõlpsasti leitavad). LOENGUMATERJALIDE põhjal on eksamitöös testiküsimused järgmistel teemadel: 2. Loeng – Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia kujunemislugu  Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A.Smith’i järgi, selle kriitika  K.Marx: kuidas mõistis sotsiaalse muutuse seaduspära ning ühiskonna struktuuri põhiolemust; milles seisneb tööjõu võõrandumine; väärtuse käsitlus;  Durkheim: mehhaaniline ja orgaaniline solidaarsus, anoomia;  Weber: sotsiaalse muutuse olemus; kapitalismi põhitüübid; domineerimistüübid; Swedberg, R. (2003/

Majandus
4 allalaadimist
thumbnail
4
docx

IV seminar Majandussotsioloogia

4. seminar 1. Milliste muutustega ühiskonnas on seotud lastele omistatud väärtuse teisenemine ajaloolises perspektiivis? Tooge vähemalt 3 näidet loetud tekstist. 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses kehtestatud lapstööjõu seadused ja kohtustuslik haridus muutsid alamklassi laste väärtusi. Alamklassi lapsed said samaväärseteks keskklassi lastega ning lapse kasutamine tööjõuna oli patt. Tööstusliku kapitalismi edukus peale sajandivahetust muutis samuti laste väärtusi. Aina rohkem oli vaja haritud tööjõudu ning seetõttu panid lapsevanemad oma lapsi kooli, selle asemel, et neid tööjõuna kasutada. Muutused peredes on samuti seotud lastele omistatud väärtuste teisenemisega. Kasvas perede ühtekuuluvus, pereliikmete suhted muutusid emotsinaalsemaks ning aina enam hakati vahet tegema majandusliku tootmise ja kodu/pere vahel. 2. Milliste põhimõtete alusel töötasid laste elukindlustust pakkuvad ettevõtted 19. sajandil Ameerika Ühendriikides? Laste elukindl

Majandussotsioloogia
4 allalaadimist
thumbnail
4
docx

II Seminar- majandussotsioloogia

II Seminar, küsimused - Milline statistiline problemaatika rändega kaasneb? Miks ei ole võimalik väljarännet üheselt mõõta? Väljarände ulatuslikkust on üsna raske mõõta. Nimelt liiguvad paljud inimesed erinevate riikide vahel ning leidub ka neid, kelle elu toimub rööbiti mitmes erinevas riigis(ehk hargmaisus).Seetõttu on piirjoone tõmbamine pendelrände, ajutise rände ja alalise rände vahele suhteliselt keeruline. Lisaks on veel hulk inimesi, kes elavad rööbiti mitmes riigis. - Millistel põhjustel on Eestist väljaränne toimunud (I, II ja III laine puhul)? I laine- Ülerahvastatusest põhjustatud rändesurve maal ning piiratud võimalused linnas tööd leida vallandasid esmese laine. II laine- Nõukogude võimu taaskehtestamine ja hirm selle vastu. Põgenes enamasti eliit. III laine- Nõukogude aja suur sisseränne- ehk inimesed kes sel ajal riiki elama asusid, rändasid nüüd tagasi kodumaale. Teised põhjused on: Eesti demograafiline

Majandussotsioloogia
1 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Majandussotsioloogia I kodutöö - väärtused

MAJANDUSSOTSIOLOOGIA - VÄÄRTUSED 1) Palun selgitage, milliste teguritega on seotud Ingleharti ja tema kolleegide sõnul väärtuste muutumised ühiskonnas ja kuidas need seostuvad ühiskonna sotsiaalmajandusliku arenguga? Ingleharti ja tema kolleegide sõnul sõltub väärtuste areng olulisel määral ühiskonna sotsiaalmajanduslikust ja tehnoloogilisest arengust, kuid jälgib samal ajal kultuurile omaseid ajaloolis-religioosseid mustreid. Sotsiaalmajanduslikust arengust tingitud kultuuriline muutus toimib kahes faasis: industrialiseerimine toob kaasa ilmalik-ratsionaalsete väärtuste tähtsuse suurenemise, postindustrialiseerimisega kaasneb eneseväljendamist ja autonoomiat rõhutatavate väärtuste esiletõus. 2)Millised väärtused iseloomustavad Eesti ühiskonda ning kuidas neid väärtusorientatsioone selgitada? Ilmalik ratsionaalsed, kuid samas ellujäämisega seotud väärtused. Eesti elanikud rõhutasid ühelt poolt individ

Majandussotsioloogia
14 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Sotsioloogia Eksam

Sotsiaalne kapital - sotsiaalse võrgustiku kaudu ligipääsetavad ressursid ja nende mitmekesisus • Ei ole inimese vahetu omand, vaid suhete ja nende mobiliseerimisekaudu kasutatavad ressursid • Kollektiivse organiseerituse, sotsiaalsete gruppide ja struktuuri iseloomustaja(liim) • Indiviidi tasemel juurdepääs ressurssidele ja selle seos tegutsemisvõimalustega Siduv kapital- tihedad, tugevad sidemed • vastastikususe normid, mis toetavad ühistegevust liikmete ühistes huvides • lähedased suhted(pere-, sugulussidemed, immigrantgrupid) • homogeensed ressursid, usalduslikud sidemed Sildkapital - avatud/nõrgad sidemed • võimalus uue informatsiooni ligipääsule • konkurentsieelise loomine turuvahetuses Väljundid: võimalused grupi liikmetele vs piirangud teistele(grupisolidaarsus); konformsus vs innovatiivsus(sotsiaalne kontroll); kohustused vs individuaalne vabadus(sotsiaalsed suhted) Pierre Bourdieu

Sotsioloogia
7 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Sotsioloogia Eksam

Sotsiaalne kapital - sotsiaalse võrgustiku kaudu ligipääsetavad ressursid ja nende mitmekesisus • Ei ole inimese vahetu omand, vaid suhete ja nende mobiliseerimisekaudu kasutatavad ressursid • Kollektiivse organiseerituse, sotsiaalsete gruppide ja strukuuri iseloomustaja(liim) • Indiviidi tasemel juurdepääs ressurssidele ja selle seos tegutsemisvõimalustega Siduv kapital- tihedad, tugevad sidemed • vastastikususe normid,mis toetavad ühisttegevust liikmete ühistes huvides • lähedased suhted(pere-, sugulussidemed, immigrantgrupid) • homogeensed ressursid, usalduslikud sidemed Sildkapital - avatud/nõrgad sidemed • võimalus uue informatisooni ligipääsule • konkurentsieelise loomine turuvahetuses Väljundid: võimalused grupi liikmetele vs piirangud teistele(grupisolidaarsus); konformsus vs innovatiivsus(sotsiaalne kontroll); kohustused vs individuaalne vabadus(sotsiaalsed suhted)

Sotsioloogia
8 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Sotsioloogia eksam

1839- mõiste “sotsioloogia” 1876- esimene kursus Yale ülikoolis 1893- esimene õppetool Chicago ülikoolis 1896- esimene sotsioloogia professor E.Durkheim Eestis: 20.saj esimene pool, elulaadi uurimine 60’ndate keskel rajatakse sotsioloogia üksus TRÜ’s 70’ndatel luuakse sotsioloogia sektor TA Ajaloo Instituudis Sotsioloogiale panid aluse Comte (1798-1857) ja Martineau (1802-1876). KLASSIKALINE SOTSIOLOOGIA Durkheim (1858-1917)- Ühiskond kui omaette reaalsus. See koosneb omavahel seotud sotsiaalsetest elementidest(olulisemad moraalsed normid). Ühiskond kujutab endast moraalset tervikut. Inimeste vahelise suhtluse puhul tekivad ühised arusaamad, kuidas nad peaksid käituma ning millised on normid suhtlemisel. Lihtsamates ühiskondades valitseb grupiteadvus ja mehhaaniline solidaarsus, kuid arenenud ühiskonnas individualistlik teadvus ja orgaaniline solidaarsus. Inimesed sünnivad, elavad ja surevad, aga nende kogemuste muster kujuneb

Sotsioloogia
14 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Majandussotsioloogia kordamisküsimused eksamiks

­ haridus ja oskused, tervis; ­ motiveeritus ja väärtused; ­ indiviidi-põhine kapital. 2) Sotsiaalne kapital sotsiaalne kapital - sotsiaalse võrgustiku kaudu ligipääsetavad ressursid ja nende mitmekesisus. · Ei ole inimese vahetu omand, vaid suhete ja nende mobiliseerimise kaudu kasutatavad ressursid (info ja sotsiaalsed vahetussuhted, staatus, identiteet). 3) Tihedad, tugevad sidemed, siduv kapital · Vastastikususe normid, mis toetavad kollektiivset tegevust (organiseerumist) liikmete ühistes huvides (Coleman 1990); · Usalduslikud (vabatahtlikud) koostöösidemed üksikindiviidide vahel, ,,civic virtue" (,,kodanikuvoorus") (Putnam 2000); · Homogeensed ressursid, sotsiaalne solidaarsus, sotsiaalne kontroll; · Sageli iseloomustab lähedasi suhteid (nt pere- ja sugulussidemed, immigrant-grupid); · Kasutatud nii mikro, meso- kui makrotasandil (üksikisiku, sotsiaalse grupi, ühiskonna ,,omadusena");

Töökeskkond ja ergonoomika
73 allalaadimist
thumbnail
16
docx

ÜHISKONNA ARENG JA MAJANDUSSOTSIOLOOGIA KUJUNEMISLUGU

Globaalne tööjaotus Globaalse ja lokaalse segunemine Erinev globaliseerituse ,,aste" (riikide vahel. Nt. London või NY võrreldes Eestiga) Igapäevaelu globaliseerumine Uus individualism ­ eneseloomise rõhutamine, identiteedi muutmise tööstus (nt ilukirurgia), isu kohese muutumise järele, vaimustus sotsiaalsest kiirendusest, lühiajalisus ja episoodilisus (töötamine ühe tööandja juures mitukümmend aastat on minevik) Eneseabi käsiraamatud, küberseks, pidev indentiteedi muutmine Töökäitumise teisenemine (ehk asjad, mis ei kehti enam) ­ amet kogu eluks, töö väljaspool kodu, tää täisajaga, naiste/meeste ebavõrdsus) Massikultuuri levik ­ samastumine, eristumine, killustumine, hübriidkultuurid David Held: globaaldebatid Skeptikud ­ majanduse regionaliseerumine, rahvusriikide valitsuste rolli tähtsus

Majandussotsioloogia
7 allalaadimist
thumbnail
53
doc

Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt

Sissejuhatus sotsioloogiasse 03.09 Tarmo Strenze [email protected] Õpik Hess, B.B., Markson, E.W. & Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2001 tuleb lugeda Eksam: 7. Jaanuar või 14. Jaanuar Korduseksam: 28. Jaanuar Referaat. Tähtaeg ­ 18.detsember. Võimalikud lisakodutööd Eksam: peamiselt loengus räägitu kohta, kuid ka õpiku kohta Referaat artiklist: 1. Artikkel on teaduslik, st. on avaldatud teaduslikus ajakirjas Lisapunktid, kui osaleme loengus eksperimentidest, nende eest saab pluss- kui ka miinuspunkte. Kõik failid peavad olema .DOC või .RTF Kursusel kaks plokki: 1. Sotsiooloogia üldine olemus, meetodid, ajalugu 2. Olulisemad sotsioloogilised uurimisvaldkonnad Sotsioloogia on eesti keeles ühiskonnateadus. Võõrkeelse sõna sotsioloogia autor on Auguste Comte (1798-1857) socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) + logos (õpetus, teadmine) = õpetus inimeste koos-olemisest. Sotsioloogia kuulub teaduste alla. Teadused jagunevad loodusteadusteks (sh. täp

Sissejuhatus sotsioloogiasse
74 allalaadimist
thumbnail
72
doc

Sotsioloogia materjal eksamiks

Sissejuhatus sotsioloogiasse 1. Loeng - Sotsioloogia mõiste ja seos teiste sotsiaalteadustega (ptk 1) Sotsioloogia mõiste Sotsioloogia on eesti keeles kõige lihtsamalt öeldes ühiskonnateadus. Mõiste autor on Prantsuse filosoof Auguste Comte (1798 – 1857), keda peetakse ka sotsioloogia kui teaduse rajajaks. Mõiste tuleb kahest sõnast socius (ladina keeles: kaaslane, kaaslus, seltskond) ja logos (kreeka keeles: õpetus, teadmine). Kokku seega: õpetus inimeste seltskonnast või koosolemisest. Sotsioloogia koht sotsiaalteaduste süsteemis Selleks et paremini mõista seda, millega sotsioloogia tegeleb, on hea võrrelda teda teiste sotsiaalteadustega. Nagu järgnevast näha, ei ole sotsiaalteaduste vahel väga rangeid piire, aga rõhuasetused on kohati siiski erinevad. Sotsioloogia ja psühholoogia Traditsiooniline eristus nende vahel: Psühholoogia – uurib üksikindivii

Sotsioloogia
82 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Marxi Kapitali "Tööpäev" minianalüüs

Mõlemad öötöö graafikud mõjutavad peale tervise kindlasti ka lähisuhteid. Näiteks inimene, kes käib ainult öösiti tööl, ei näegi oma perekonda õieti, sest kui üks tuleb töölt siis teine läheb ja vastupidi. Mõlema variandiga puutuvad Eestis enim kokku veokijuhid, samas ka paljud vabrikutöölised. Peamiseks erinevuseks kaasaegse eesti ühiskonna ja 1860ndate aastate Suurbritannia vahel võiks pidada tööliste kaitset. Kaasaegses Eestis on töölised tööandja eest suurel määra seadustega kaitstud ja tööandjad ei saa lihtsalt sundida oma alluvaid töötama rohkem, kui normaalne tööpäev ette näeb. Lisaks sellele on kehtestatud minimaalne töötasumäär, millest vähem ei tohi ettevõtjad oma alluvatele palka maksta. Peale selle on Eestis veel mitmeid organisatsioone, mis kaitsevad töötajate huve ja seisavad selle eest, et inimesed saaksid vastavalt tehtud tööle ka vastavat tasu.

Sotsioloogia
48 allalaadimist
thumbnail
90
docx

Tänapäeva sotsiaalprobleemid

ÜLDINE ARVAMUS: Avalikud sotsiaalkindlustusprogrammid on progressiivsed, sest jaotavad sissetulekud ümber vaeste kasuks On 4 peamist tegurit, mis elimineerivad programmide positiivse efekti  Oma mõjujõu tõttu on enamik programmidega haaratuid keskmise või kõrgema sissetulekuga  Jõukamate kodanike pikem eluiga võimaldab neil kauem programmidest osa saada  Maksustatavate sissetulekute lagi nivelleerib vaeste ja rikaste panuse erinevusi (ei kehti Eestis)  Kui toetused on seotud sissetulekuga, saavad jõukamad kihid rohkem kasu (proportsionaalsed toetused, näiteks vanemahüvitis) Võitlus vaesusega -> arengumaad  Majanduskasvu stimuleerimine (välis)investeeringud majandusse, kaupade ost jm)  Otsene abi (k.a. toiduabi)  Vaeste elanike ümbruskonna parandamine (eluasemeprogrammid) ja nende võimete-oskuste arendamine  Haridusprogrammid

Sotsioloogia
216 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Mobiilne tööjõud ja töömigratsioon

8.seminar- Mobiilne tööjõud ja töömigratsioon 1. Palun tooge välja selle teksti peamine sõnum. Millistele erinevatele teemadele tekstis viidatakse? Teksti peamiseks sõnumiks on see, et Suurbritannias olev immigratsioon on liiga kõrge ning see takistab riigi üleüldist arengut. Arutletakse immigratsiooni heade ja halbade külgede üle ning otsitakse lahendust selle problemaatikaga tegelemisel. Tekstis viidatakse massimmigratsioonile, tööjõuimmigratsioonile, integratsioonile. 2. Milliseid lahendusi pakub teksti autor massimigratsioonist tuleneva problemaatikaga tegelemiseks? Autor pakub massimigratsioonist tuleneva problemaatikaga tegelemiseks sisserändamise piiramist, lasta nö. targad sisse, kelle tööjõudu on vastuvõtval riigil hädasti vaja, kuid vähendada nende sisserändajate hulka, kes tulevad ja võtavad lihtsalt kohalike töökohad ära. 3. Milliseid võimalusi või piiranguid pakub tööjõumig

Majandussotsioloogia
1 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Majanduslikust ebavõrdsusest ühiskonnas

6.seminar – Majanduslikust ebavõrdsusest ühiskonnas 1. Millised on Eesti elanikkonna hoiakud seoses sissetulekute ebavõrdsusega. Kuidas tulemusi selgitada? 2010. aastal pidas ligi kaks kolmandikku Eesti elanikkonnast sissetulekute erinevust liiga suureks. Tulemusi saab selgitada, kui silmas pidada küsitluse läbiviimise perioodi, mis ühtis üleilmse majanduskriisiga ning mis võis muuta vastajate hinnanguid negatiivsemaks. Samuti võib oletada, et negatiivse hinnangu taga on ka võimalus võrrelda end teiste riikidega ning enamasti võrreldakse just edukamatega. 2. Selgitage, mida tähendab mõiste ’palgavaesus’. Millised muutused on toimunud palgavaeste osakaalus Euroopa riikides aastatel 2007-2011. Palgavaesuseks peetakse vaesuse vormi, kui inimesed teevad sedavõrd madalapalgalist tööd, et nende töötasu ei aita neid välja vaesusest. Aastatel 2007-2011 on Euroopa palgavaesete osakaal majanduskriisi vältel tõusnud umbes pooltes

Majandussotsioloogia
15 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Eesti Inimarengu Aruanne 2012-2013

Eesti Inimarengu Aruanne 2012-2013, ptk 1.5 Väärtused (A. Realo) 3.seminar 1. Palun selgitage, milliste teguritega on seotud Ingleharti ja tema kolleegide sõnul väärtuste muutumised ühiskonnas ja kuidas need seostuvad ühiskonna sotsiaalmajandusliku arenguga? Ingleharti ja tema kolleegide sõnul sõltub väärtuste areng olulisel määral ühiskonna sotsiaalmajanduslikust ja tehnoloogilisest arengust, kuid jälgib samal ajal kultuurile omaseid ajaloolis-religioosseid mustreid. Sotsiaalmajanduslik areng algab tehnoloogilistest uuendustest, mis suurendavad tööjõudlust ning see omakorda toob kaasa tööjaotuse suurema spetsialiseerumise, sissetulekute ja haridustaseme tõusu, mitmekesistab inimestevahelist suhtlust. Pikemas perspektiivis toob selline areng aga kaasa olulised muutused soorollides, seksuaalsete normides, võimude suhtes käibivates hoiakutes, samuti inimeste suurema poliitilise aktiivsuse ja osalu

Majandussotsioloogia
7 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Majandussotsioloogia 8. seminari kodutöö: Haridustaseme mõju edule tööturul. Muutuv majandus ja tööturg.

Toim. Eamets, R. Eesti Statistikaamet 1. Tooge teksti põhjal välja, kuidas on erinevad teooriad selgitanud hariduse mõju edukusele tööturul (sh inimkapitali, signaliseerimise ja sõelumise teoreetilised lähenemised, sümboolne teooria ning kredentialism). Inimkapitali teooria – inimkapitali teooria kohaselt annab haridus teatavad oskused, mis on vajalikud tööturul hakkama saamiseks. Kõrgem haridustase muudab inimesi tööandjate silmis väärtuslikumaks, kuna tööandja eesmärk on maksimeerida tootlikkust. Signaliseerimise ja sõelumise teooria – nende teooriate kohaselt sõeluvad tööandjad tulevased töövõtjad välja, tuginedes mitmesugustele signaalidele, näiteks omandatud haridustasemele. Haridus ei ole siin otsene tõend suurema tootlikuse kohta, vaid pigem latentne, teatavate mittemõõdetavate omaduste näitaja. Sümboolne teooria – sümboolne teooria rõhutab hariduse kui sümboli tähtsust. Selle kohaselt

Majandussotsioloogia
9 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun