Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Majandussotsioloogia 5.seminar (0)

1 Hindamata
Punktid
Majandussotsioloogia 5 seminar #1 Majandussotsioloogia 5 seminar #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-11-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Liina Loit Õppematerjali autor
1. Selgitage ja tooge näiteid, milliseid spetsiifilisi võimalusi/piiranguid majandustegevuseks loovad tihedad sidemed või võrgustikud.
2. R. D. Putnam arutleb erinevate seoste üle sotsiaalse kapitali taseme, sallivuse ja võrdsuse vahel ühiskonnas. Valige välja Teie jaoks 3 kõige intrigeerivamat seost, mille üle soovite seminaris arutleda ning põhjendage oma valikut.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
7
docx

Majandussotsioloogia eksmiks kordamine

2. Loeng – Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia 2. Loeng – Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia kujunemislugu kujunemislugu 1. Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A. Smith’i järgi, selle kriitika 6. Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A. Smith’i järgi, selle kriitika Riigi rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldused: Riigi rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldused:  tööviljakuse kasv, mille tagab tööjaotus;  tööviljakuse kasv, mille tagab tööjaotus;  turukonkurents;

Sotsioloogia
thumbnail
90
docx

Tänapäeva sotsiaalprobleemid

Sotsiaalse probleemi defineerimine sotsiaalne - ühiskondlik  Sotsiaalne probleem on ühiskondlikult põhjustatud tingimused, mis haavavad või ohustavad mingit rahvastiku osa  Sotsiaalne probleem on situatsioon, mida enamik vaatlejatest peab ebasoovitavaks ja sekkumist vajavaks vaatleja – mõni organisatsioon; toovad probleemsed teemad avalikkuse ette  Sotsiaalne probleem ei seostu või ei piirdu indiviidiga – tuleb teha vahet isikliku (isikust lähtuva) ja sotsiaalse (ühiskonna struktuurist lähtuva) probleemi vahel. Iga sotsiaalse probleemi puhul tuleb mängu isiklik (isikust lähtuv) e. Individuaalne aspekt ja sotsiaalne (ühiskonna struktuurist lähtuv) e. Struktuurne aspekt. Sotsiaalministeeriumi definitsioon: Sotsiaalne probleem ~ sotsiaalprobleem – elukvaliteedi halvenemisest tekkiv toimetulematus või võõrdumus, mis haarab suure osa ühiskonnast või kogu ühiskonna Sotsiaalpoliitika – avaliku võimu prioriteedid ja sihipärane tegevus

Sotsioloogia
thumbnail
46
docx

Sissejuhatus sotsioloogiasse

Tal ei õnnestunud seda luua. Oluline mõiste tegevusteooria ­ suure teooria alus. See on väga abstraktne ja keeruline. Robert King Merton. Kritiseeris suure teooria ideed. Ütles et sotsioloogias ei ole aeg küps selliste suurte teooriate jaoks. Tuleks keskenduda keskastme teooriale ­ tegelevad mingi spetsiifilise valdkonnaga. Mertoni järgi keskastme teooriad on nt: õigussotsioloogia, religioonisotsioloogia, linnasotsioloogia, perekonnasotsioloogia, majandussotsioloogia, kultuurisotsioloogia. Prantsuse strukturalism ­ strukturalism tekkis keeleteaduses 20.saj alguses. Hiljem sai üldiseks humanitaarteaduslikuks teooriaks, lähemenisviisiks. On olnud mõjukas teooria erinevates valdkondades. Claude Levi-Strauss (1908-2009). Seda teooriat seostatakse enim ehk antropoloogiaga. Prantsuse antropoloog, kes uuris inimmõtlemist. Arvas, et sotsiaalteaduse esmaseks ülesandeks on uurida inimmõistust

Sissejuhatus sotsioloogiasse
thumbnail
53
doc

Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt

inimeste tegevusest Robert King Merton (1910-2003) · Kritiseeris suure teooria ideed ­ ei ole vaja suurt teooriat luuga · Keskastme teooriad ­ tegelevad mingi spetsiifilise valdkonnaga Keskastme teooriad näiteks (? ­ natukene on segane, mida Merton keskastme teooria all mõtles): · Õigussotsioloogia · Religioonisotsioloogia · Linnasotsioloogia · Perekonnasotsioloogia · Majandussotsioloogia · Kultuurisotsioloogia Prantsuse strukturalism · Strukturalism tekkis keeletaduses 20. Sajandi alguses · Hilejm ..? Tuntuim esindaja on Vlaude Levi-Strauss (1908 ­ 2009) · Uuris inimmõtlemist · Kasutas selleks mõtlemise produkte ­ müüdid (vaimsed produktid), reeglid · Uuris primitiivseid ühiskondi ­ tänapäeva ühiskond on nii keeruline, et inimmõistus ei paista välja. Primitiivsetes ühiskondades on inimese mõistust lihtsam uurida.

Sissejuhatus sotsioloogiasse
thumbnail
81
docx

Võrdleva Poliitika kodutööd

Hiljuti USAs aset leidnud sündmuste ülevaade Obama kirjutas alla seaduseelnõule, mis suurendab USA võlalimiiti President Obama kirjutas alla Kongressi mõlemast kojast läbi pääsenud seaduseelnõule, mis laseb valitsusel laenata rohkem raha, et maksta sotsiaalkindlustushüvitisi ja riigitöötajate palkasid. Seega on riigi rahandusministeeriumil võimalus laenata $17.2 triljoni piirini, ilma et sellega kaasneksid eelarvekärped muude valdkondade arvelt nagu Obama juhitud tervishoiureform (BBC News, 13.02.2014). Samuti kirjutas president alla eelnõule, mille raames taastatakse nooremate veteranide hüvitised varem kehtinud tasemele. (NBC News, 16.02.2014) Samasooliste paaride õigused Kuu aja jooksul võtsid kahe USA osariigi ­ Kansase ja Arizona ­ kojad vastu sarnased eelnõud, mille kohaselt ei ole nimetatud osariikide ettevõtjad sunnitud pakkuma teenuseid samasoolistele paaridele, kaitstes sellega teenusepakkuja religioosseid uskumusi. Eelnõudes on aga kirjas, et kedag

Politoloogia
thumbnail
62
docx

Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012

1. Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste ­ ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit ­ esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsused), teine ehk erasektor (eraettevõtted) ja kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ­ühendused). Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed ­ mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. o Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond) - nüüdisühiskond vormus koos rahvusühiskondade/rahvusriikidega 19. sajandil. Nüüdisühiskond ­ TÄNAPÄEVA ARENENUD ÜHISKOND, MIDA ISELOOMUSTAVAD AVALIKU SEKTORI

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
198
doc

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.....................................................

Sotsioloogia
thumbnail
320
doc

Majanduspoliitika

Sissejuhatus Majanduspoliitika loengukonspekti käesolev variant on pärit 2015. aasta kevadest. Selle alusel lugesin ma õppeainet TTP0010 “Majanduspoliitika” TTÜ majandusteaduskonna bakalaureuse õppekava üliõpilastele 2015/2016. õppeaasta sügissemestri teisel poolel. Kahtlemata muutub Eesti majanduslik ja sotsiaalne olukord väga kiiresti ning seetõttu peab paratamatult muutuma ka majanduspoliitika loengukursus. Kuid käesolev loengukonspekt on loodetavasti siiski õppematerjalina kasutatav ka lähiaastatel. Peaaegu kõik, mis loengukonspektis kirjas, on varem juba kusagil öeldud. Õppematerjali puhul ei tohiks see aga olla puudus – tekst püüab edasi anda olemasolevaid teadmisi. See loengukonspekt ei pretendeeri õppematerjalina mitte mingil juhul teaduslikule uudsusele ja selles on vähe viiteid. Loengukonspekti koostamisel on kasutatud paljusid erineva struktuuri ja kontseptsiooniga majanduspoliitika õpikuid, majanduspoliitika-alaseid raamat

Akadeemiline kirjutamine




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun