ERLE MAIDO 155635TAAB11 21.09.2015 Laste hind ja väärtus 1. Milliste muutustega ühiskonnas on seotud lastele omistatud väärtuse teisenemine ajaloolises perspektiivis? Tooge vähemalt 3 näidet loetud tekstist. 18. sajandil tervitati vastsündinud last “talupoeglikus” Ameerikas kui tulevase töö tegijat, kes oli oma vanematele tuleviku kindlustuseks. 19. sajandi keskpaigaks muutus laps “linna” keskklassis ökonoomselt mõttetuks. Rahaliste hüvitiste asemel muutus tähtsaks laste haridus. Töölisklassi laste väärtus kasvas edasi
haridus muutsid alamklassi laste väärtusi. Alamklassi lapsed said samaväärseteks keskklassi lastega ning lapse kasutamine tööjõuna oli patt. Tööstusliku kapitalismi edukus peale sajandivahetust muutis samuti laste väärtusi. Aina rohkem oli vaja haritud tööjõudu ning seetõttu panid lapsevanemad oma lapsi kooli, selle asemel, et neid tööjõuna kasutada. Muutused peredes on samuti seotud lastele omistatud väärtuste teisenemisega. Kasvas perede ühtekuuluvus, pereliikmete suhted muutusid emotsinaalsemaks ning aina enam hakati vahet tegema majandusliku tootmise ja kodu/pere vahel. 2. Milliste põhimõtete alusel töötasid laste elukindlustust pakkuvad ettevõtted 19. sajandil Ameerika Ühendriikides? Laste elukindlustus oli osa tööstuskindlustusest ning suunatud just kiiresti laienevale töölisklassi rahvale. Ettevõtted käisid inimeste uste taga ning sõlmisid kindlustuslepinguid ilma laste tervist kontrollimata. 3
Milliste muutustega ühiskonnas on seotud lastele omistatud väärtuse teisenemine ajaloolises perspektiivis? Tooge vähemalt 3 näidet loetud tekstist. Väärtused muutusid siis kui muutusid laste rollid, näiteks põllumajanduslikus USAs oli laste roll kasvada suureks, et aidata oma vanemaid põllul, puudus emotsionaalne side, kui laps suri tuli tema asemele kohu uus. Haridusele suurt rõhku ei pööratud. Industraal USAs aga kasvas hariduse tähtsus ja laste väärtus vanemate silmis kasvas. Igat üksikut last hakati rohkem väärtustama, igat last hakati vaatama individuaalselt ja emotsiooniga ning see tõi kaasa võiksemad pered ja sündimuse. Perekondades muutus laste väärtus, peres tekkis suurem ühtekuuluvus. Laste poolt pakutav väärtus on emotsionaalne, laps pakub armastust, naeru, rahulolu, kuid mitte raha. Laste harimine vähendas ka lõhet klasside vahel kuna kõik lapsed õppisid koos. Milliste põhimõtete alusel töötasid laste elukindlustust pakkuvad ettevõtt
kui terviku liikmed on kõik koos tootmisvahendite omanikud. Kuigi Marx arvas, et ajaloo kulgu määravad tootlikud jõud, uskus ta samas, et inimteod saavad ja peavad sündmusi mõjutama. 16. Baas ja pealisehitus ühiskonna seletamine. Marx nimetas majandussüsteemi baasiks ja teisi valdkondi perekonnamustrid, poliitiline organiseeritus, religioossed uskumused ja haridussüsteem pealisehituseks, mis toetab ja säilitab jaotust eliidi ja masside vahel ühiskonnas. Hilisemad teoreetikud on aga märkinud, et ühiskonna poliitiline struktuur , perekonnakorraldus ja religioon võivad areneda ja muutuda suhteliselt sõltumatult majanduslikust baasist ning isegi mõjutada majanduslikku süsteemi ennast. Majandus on BAAS, peale on ehitatud korrused (poliitika, majandus jms). Kui muutused toimuvad pealisehitises, siis need mõju baasile ei avalda. Aga kui muutused toimuvad korrustes, siis avaldab see mõju baasile. Näide: Kui kultuur muutub, muutuvad tarbimisharjumused
erinev sotsiaalse suhtluse korraldus ja kultuur. 28. Nimeta ühiskonna kolm peamist looduslikku raamistikku ning too näiteid kuidas iga osa mõjutab ühiskonnatüüpi ja olemust. · Ökoloogilised tingimused geograafiline asukoht, kliima, loodusvarad · Bioloogilised tingimused inimeste bioloogilis-psühholoogiline ülesehitus, mis väljenduvad kultuuris vajaduste, väärtuste, institutsioonidena · Demograafilised tingimused rahvaarv, iive, suremus, elanikkonna koosseis jm, elanikkonna kontsentratsioon, asustustihedus ja sellest tingitud sotsiaalsed tagajärjed. 29. Kas ühiskond on grupp inimesi või võib ühiskonda vaadelda ka inimesteset eraldi? Objektivistide ja subjektivistide nägemus ühiskonna olemusest? Igaüks peaks leidma endale sobiva seisukoha ning oskama seda põhjendada. Teadlased jagunevad kaheks: · objektivistid rõhutavad ühiskonna väljapoolsust ehk ühiskond on inimestest eraldi
Nii on väärkohtlemine laiem mõiste kui vägivald, sest näiteks lapse ülehooldamist ei saa tõlgendada kui otsest vägivallategu. Sel puhul vanem või hooldaja liialdab kontrolli hoidmisega lapse tegevuse üle, mis toob kaasa lapse ilmajätmise tema eale vastavast iseseisvast tegutsemisvabadusest ning millega seatakse ohtu lapse isiksuse ja sotsiaalse kompetentsuse eakohane areng (Soonets jt 1997, 105). Ülikaitstuse definitsiooni osas ei ole paraku maailma lastekaitsespetsialistid ja teoreetikud jõudnud veel üksmeelele. Ka hooletussejätmine (füüsiline, emotsionaalne, tervislik, hariduslik) on pigem väärkohtlemise liik, mille puhul laps asetatakse psüühilise või füüsilise ebamugavuse seisundisse, sest tema esmased vajadused jäetakse vanema(te) poolt rahuldamata. Last emotsionaalselt hooletusse jättev vanem on tundekülm ja ükskõikne kõiges lapsega seonduvas. Näiteks avaldub lapse emotsionaalne hooletusse jätmine järgmiselt: Lapse tunnustusest ilma jätmine;
tootmisvahendite omanikud. Kuigi marx arvas, et ajaloo kulgu määravad tootlikud jõud, uskus ta samas, et inimteod saavad ja peavad sündmusi mõjutama. 14. Baas ja pealisehitus ühiskonna seletamine. Marx nimetas majandussüsteemi baasiks ja teisi valdkondi perekonnamustrid, poliitiline organiseeritus, religioossed uskumused ja haridussüsteem pealisehituseks, mis toetab ja säilitab jaotust eliidi ja masside vahel ühiskonnas. Hilisemad teoreetikud on aga märkinud, et ühiskonna poliitiline struktuur , perekonnakorraldus ja religioon võivad areneda ja muutuda suhteliselt sõltumatult majanduslikust baasist ning isegi mõjutada majanduslikku süsteemi ennast. Majandus on BAAS, peale on ehitatud korrused (poliitika, majandus jms). Kui muutused toimuvad pealisehitises, siis need mõju baasile ei avalda. Aga kui muutused toimuvad korrustes, siis avaldab see mõju baasile. Näide: Kui kultuur muutub, muutuvad tarbimisharjumused.
bioloogiliselt kasulik Herbert Spencer Esitas oma nägemuse ühiskonnast: · Ühiskond eksisteerib kui organism · Toimub sotsiaalne evolutsioon Analoogia bioloogilise organismiga = Sotsiaalne tervik Herbert Spencer Ühised tunnused bioloogilisel organismil ja ühiskonnal: · Kasvavad oma elutegevuse jooksul · Struktuur muutub keerulisemaks · Muutusega diferentseeruvad funktsioonid · Muutustega koos: vastastikune koostöö, toime, areng suurem sõltuvus üksteisest · Kui terviku tegevus häiritud, siis osad võivad teatud ajal oma tegevust jätkata Herbert Spencer Erinevad tunnused on: · Organismi osad on füüsiliselt seotud; ühiskonna koostisosad vabad ja laiali pillatud · Mõtlemine ainult ühes organismi osas; ühiskonnas mõtlevad kõik inimesed · Bioloogilises organismis eksisteerivad elemendid terviku jaoks; ühiskond
Lennart Raudsepp Roomet Viira SPORDISOTSIOLOOGIA Alljärgnev õppevahend on mõeldud sissejuhatava kursusena spordi sotsioloogiasse. Kuna sellekohast õppekirjandust kehakultuuriteaduskonna bakalaureuseõppe üliõpilastele eesti keeles ei ole, oli vajadus sellise õppemateriali koostamiseks olemas. Teiseks eesmärgiks sellise õppevahendi koostamisel oli pöörata üliõpilaste tähelepanu küsimustele, mis on seotud spordi kui sotsiaalse elu ühe osaga. Õppevahend koosneb neljast peatükist. Esimese peatükis antakse ülevaade spordisotsioloogia mõistest ning iseloomustatakse spordi ja ühiskonna vahelisi seoseid. Teine peatükk on pühendatud spordi sotsialiseerumise temaatikale ning lähemat käsitlust leiavad teemad, mis on seotud spordi ning indiviidi suhetega. Paljusid spordiga seotud inimesi huvitab näiteks küsimus kuidas toimub endiste sportlaste üleminek "normaalsesse" ellu
millel sisuline seos Sissejuhatus: teooriaga puudub hoopis sotsiaalprobleemid või on kunstlik ja argiteadvuses ning pinnapealne. Üksikud vastupidised võrdselt hästi sobida ka näited, mida õnneks samuti näiteks pedagoogilise esineb, ei muuda üldist psühholoogia või mõne pilti. teise aine seminari. Sotsiaalpedagoogilise Pedagoogiline küll, ent uurimistöö käigus miks just toodetakse palju sellist in- sotsiaalpedagoogikas? fot, mille avaldamisega On üldteada fakt, tegelevad ka näiteks et erinevad pedagoogilised politsei- ja uudistesaated distsipliinid on omavahel või statistikabürood, ilma seotud. Samuti on et sageli jõutaks tõelise kaasaegsed
Kui kõik osalejad on vabatahtlikud, pole tulemused väga usaldusväärsed. Kui palju osalejatele eksperimendist rääkida? Vastused võivad olla ekslikud. 3) Sotsiaalse tegevuse kultuuriline kontekst - Kohustuslik: Hess et al. Ptk. 3 3.1. Mis peitub kultuuri evolutsioonilise kujunemise väite taga kuidas Sa seda nähtust selgitaksid? Kultuuri evolutsiooniline kujunemine toimus kahe-kolme miljoni aastaga ja inimkehaga selle aja jooksul toimunud oluliste muutustega. Muutusid toitumis- ja elamisharjumused. Samuti tõusis esile seksuaalse vahekorra tähtsus, mis suurendas inimeste omavahelist suhtlust ja läbikäimist. Evolutsioon tingis ka selle, et järglased jäävad üsna kauaks oma esivanemate juurde ning sellest sai alguse suhtlus ja keele abil arenes kultuur. 3.2. Kuidas «kultuuri» sotsioloogiliselt defineeritakse ning millistele tunnetele selle puhul tähelepanu pööratakse?
Ammutamise puhul suudavad juba eelkoolilapsed lahtiste küsimuste peale meenutada täpset ja olulist informatsiooni, ent seda meenub vähe. Spetsiifilisi detaile puudutavate küsimustega tuleb oluliselt rohkem infot välja ning kui tegemist ei ole suunava küsimusega, aitab nendele vastamine mälujälgi kinnistada. Abitegevustega on võimalik mälestusi nii toetada kui ka rikkuda! Mälu arengut on seostatud muutustega neljas valdkonnas: Muutunud baasprotsessid ja töötlusvõime Muutunud strateegiad Muutunud metakognitsioon Kasvav valdkonnaspetsiifiline teadmine BAASPROTSESSID on sageli kasutatavad, kiiresti sooritatavad mälutegevused nt seostamine, üldistamine, ära tundmine ja meenutamine; neile tuginevad kõik ülejäänud kognitiivsed protsessid. Õppimise aluseks on kaasasündinud võime luua seoseid ehk assotsiatsioone
EETIKA 1. Sissejuhatus Mis on eetika? Argo Buinevits Soovituslik kirjandus: · Eetikaveeb www.eetika.ee TÜ eetikakeskus · Eetika ja moraal. Maie Tuulik 2002 · Õpetaja eetika. Maie Tuulik 2008 · Ärieetikat kui niisugust pole olemas. John C. Maxwell 2003 · Evangeelne eetika. Robert Võsu 1996 · Eetikakoodeksite käsiraamat. Tartu Ülikooli eetikakeskus 2007 · Mõtestatud Eesti ühiseid väärtusi hoides. TÜ eetikakeskus 2008 Mida tähendab olla kõlbeline inimene? Milles seisneb moraali olemus? Miks on moraali tarvis? Mis on moraali funktsioon? Mis on hüve? Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või olenevad...? Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Kas moraalne olla on kasulik? Mis on moraali aluseks? Kuidas on moraal seotud religiooni, seaduste ja etiketiga? Millega eetika tegeleb? Sõna "eetika" ja "eetiline" viitavad sellele, et kõne all on küsimused heast ja halvast, õigest ja väärast. Eetika puudutab seda, mida me ütlem
Teaduslik mõjutamine on efektiivsem kui igapäevane mõjutamine. Teaduse komponendid: Empiiria ütleb, mis tegelikult maailmas toimub. Uute andmete kogumine ja nende analüüs.ütleb teooriale millised ideed vastavad tõele. Teooria mis teooria järgi maailmas peaks toimuma. Süstemaatilised ideed mingi valdkonna kohta. Ütleb empiiriale mille kohta andmeid koguda. Teadlaste hulgas on empiirikud ja teoreetikud. Teaduslike uurimuste tüübid: Empiiriline uurimus kogutakse uusi andmeid uurimisobjektide kohta, neid analüüsitakse ja tõlgendatakse. Teoreetiline uurimus uute ideede loomine ja analüüs. Ülevaateuurimus ülevaate andmine varem tehtud empiiriliste uurimuste tulemustest. Ei koguta andmeid, vaid tegeletakse varajastemate andmetega. Meta-analüüs statistiline analüüs, mis tehakse varem toimunud uurimustega.
..31 Põhitundmused kriisi tulemusena.........................................................................33 Mahler......................................................................................................................37 Normaalne autism.................................................................................................37 Sümbioos..............................................................................................................38 Eristumine ja iseseisvumine.................................................................................40 Mehhaanilised teooriad............................................................................................44 Biheiviorism.........................................................................................................45 Sotsiaalse õppimise teooria..................................................................................49 Piaget............................
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis
Sissejuhatus sotsioloogiasse 03.09 Tarmo Strenze [email protected] Õpik Hess, B.B., Markson, E.W. & Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2001 tuleb lugeda Eksam: 7. Jaanuar või 14. Jaanuar Korduseksam: 28. Jaanuar Referaat. Tähtaeg 18.detsember. Võimalikud lisakodutööd Eksam: peamiselt loengus räägitu kohta, kuid ka õpiku kohta Referaat artiklist: 1. Artikkel on teaduslik, st. on avaldatud teaduslikus ajakirjas Lisapunktid, kui osaleme loengus eksperimentidest, nende eest saab pluss- kui ka miinuspunkte. Kõik failid peavad olema .DOC või .RTF Kursusel kaks plokki: 1. Sotsiooloogia üldine olemus, meetodid, ajalugu 2. Olulisemad sotsioloogilised uurimisvaldkonnad Sotsioloogia on eesti keeles ühiskonnateadus. Võõrkeelse sõna sotsioloogia autor on Auguste Comte (1798-1857) socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) + logos (õpetus, teadmine) = õpetus inimeste koos-olemisest. Sotsioloogia kuulub teaduste alla. Teadused jagunevad loodusteadusteks (sh. täp
Samal ajal toob saastamine kaasa kulusid (tervishoiule, puhastusseadmetele jne). Need kulutused võivad olla suuremad kui kokkuhoid odavama energia tootmisel. Ühiskond tervikuna võiks saavutada netohüve keskkonnasõbralikuma kütuse kasutamisest. Mis see efektiivsus siis tegelikult on? Tänapäeval peame me sageli efektiivsuse all silmas ikkagi eelkõige protsessiefektiivust või siis "masinaefektiivsust". See tähendab protsesside efektiivsemaks muutmist, mille tulemusena väheneksid investeeringud ja suureneks tootlikkus. Tüüpiline käsitlus organisatsioonilisest efektiivsusest tähendab ettevõtte jaotamist koostiselementideks, iga protsessi eraldi uurimist ja nende alade leidmist, mida saab muuta paremaks. Sellise käsitlusega tulid välja teadusliku juhtimise juhtfiguurid, nagu Frederick Winslow Taylor ja Frank ja Lillian Gilbreth. Taylor töötas esmalt välja mõiste ajauuring (inglise k. time study), mis tähendas, et kõigepealt mõõdeti
nakatunud. Oma sõjaväe varioleeris ka George Washington, siinkohal oli tegemist aga kaugeltki mitte vabatahtlikkusel põhineva meetmega. (Eesti keeles kirjutas variolatsioonist juba 1766. aastal Põltsamaa arst Peter Ernst Wilde enda poolt välja antud ajakirjas Lühhike Õppetus.) Hilisem elu siiski näitas, et võrreldes nö päris vaktsineerimisega st inimese nakatamisel veise rõugetega esines variolatsiooni puhul teatav suremus ning haiguse kulg oli ägedam, tuues mh sageli kaasa armistumise. Niisiis oli vaja Edward Jenneri (1749-1823) edulugu. Jenner nimelt oli teinud tähelepaneku, mille kohaselt lüpsinaised, kes lehmadega kokkupuutudes said veiserõugete nakkuse, ei põdenud pärast enam (inimese) rõugeid. Ka Jenner tegi oma tähelepaneku kontrollimiseks inimkatseid. 1796. aastal alustas Jenner vaktsineerimist veise rõugelimaga. 1798. aastal avaldas ta selle kohta kirjatöö ja 1802. aastal
Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine respondent ja uurija vahetult ajavad juttu suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusliku tegelikkuse uuri
ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA I SEMINARI KÜSIMUSED 1. Õiguse sotsioloogia kui sotsioloogia osa. Sotsioloogia on teadus , mis uurib ühiskonda, inimese käitumist ühiskonnas ulatuses mil see puudutab inimestevahelisi suhteid sotsiaalses keskkonnas. Termin õiguse sotsioloogia koosneb kahest osast: õigusest ja sotsioloogiast. Seetõttu me saame seda distsipliini vaadelda nii sotsioloogia kui õigusteaduse kontekstis. See on oluline, kuna pole selge kas
Etoloogiat huvitavad ainult loomulikes oludes loomulikult toimuvad käitumised, mille põhjuseks on instinktid, millele on iseloomulikud vallandavad tingimused, standartsed käitumismustrid & teatud modifitseeritavus. Mida madalamal arenguastmel on loomad, seda väiksem on nende instinktiivse käitumise modifitseeritavus.Eeldab, et iga käitumise liigi jaoks on erinevad instinktid. Sellist instinktiderohkust on raske ette kujutada. 2) Motivatsiooni vajaduste teooriad · Vajaduste teoreetikud eeldavad, et meil on piiratud hulk kaasasündinud vajadusi, mis on õppimisega muudetavad & selle kaudu "paljundatavad" · Henry Murray arvates on inimesel -20 põhivajadust. Temale olid kõik need vajadused psühholoogilised (mitte bio-sed) · David McClelland on püüdnud nende vajaduste seast uurida & põhjendada saavutusvajadust, osalusvajadust & võimuvajadust. Enim tulemusi on saavutusvajaduse uurimise & omaduste kohta Henry Murray (1966) vajaduste loetelu :
Inimeste vabadus on antud üsna suurel määral, võiks isegi öelda, et selliselt, nagu naivist võiks arvata, et reklaamimaailm aitab inimestel ainult valikuid teha, kuidas ise oma elu ja sümboolikat korraldada. Seepärast arvab näiteks kokkuvõtte teinud Secilia Lury, et 7 tänapäevan materiaalne kultuur on siiski rohkem omaette sfääriks muutunud, kus kehtivad oma kultuurisisesed reeglid. Kui minna siit edasi, nagu mõned teoreetikud on läinud, siis võib näha, et tarbimiskultuur ongi sedavõrd eraldunud reaalsus, et tema side reaalsusega on täiesti kadunud. Baudrillard (postmodernismi heerold): sümboolne vahetus, sümbolite vahetus (mälestusese) aga ka märgiline vahetus (prestiiz). Kasutust ei ole. Järgmine etapp - Asjad ja märgid, mida need kannavad, ei ole omavahel seotud. Märgid on tühjad. Postmodernism (Lyotard 1979 ja Jameson 1991). Postmodernistid sidusid
Meditsiiniajalugu hambaarstidele / ARTH 02.076 MITTETÄIELIK KONSPEKT Loengud-seminarid toodud toimumise järjekorras (2010. aasta) I. 1. LOENG (31. õ-nädal): Meditsiin vanaaja tsivilisatsioonides ja antiikmaailmas. .............................. 2 II. 1. SEMINAR (31. õ-nädal): Sissejuhatus. Meditsiinilugu kui teaduslugu. Meditsiiniantropoloogia. Elu ja surma käsitlevad teooriad..............................................................................................................11 III. 2. LOENG (32. õ-nädal): Meditsiin Idamaades. Keskaeg. Renessanss.............................................17 IV. 2. SEMINAR (32. õ-nädal): Rahvameditsiin. .................................................................................. 22 V. 3. LOENG (33. õ-nädal): Uusaeg. Valgustusaeg. Loodusteaduste teke ja areng. Lääneliku meditsiiniteaduse teke.......................................................
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on
Keinsistid arvasid, et majandusse peab sekkuma riik. Monetaristid arvasid, et majandus on stabiilsem kui me arvame ning poliitika ei peaks sinna nina toppima. 19. Nominaal- ja reaalintress Nominaalintress rahaturul nõudmise ja pakkumise vahekorras tekkiv raha tasakaaluhind. Reaalintress saadakse nominaalintressist inflatsioonimäära lahutamise teel. 20. Inflatsioon: liigid, positiivne ja negatiivne mõju 21. Kuna inflatsioon on üldine hinnataseme tõus, siis on ta seotud muutustega kogunõudluses või kogupakkumises ning tulenevalt sellest eristatakse ka nõudluspoolset ja pakkumispoolset inflatsiooni. Liignõudlusest tulenevat inflatsiooni nimetatakse nõudlusinflatsiooniks. Nihkub kogunõudluskõver nõudlusinflatsiooni korral paremale, kusjuures kogupakkumiskõver kõver ei nihku. Nõudlusinflatsiooni tulemusena tõuseb hinnatase palju suuremas ulatuses kui reaalne rahvamajanduse kogutoodang.
AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10. Õppimine I. Käitu
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonna kujunemine. Tööstusrevolutsioon ja kapitalismi kujunemine. Poliitökonoomilised teooriad kapitalismi arengust. Demokraatia printsiibid ja väärtused. XX sajandi ühiskonna poliitilise arengu tendentse. Moderne elustiil. Kaasaegsed majanduse- ja sotsioloogilised teooriad. Ühiskonna mõiste. Ühiskonnaelu peamised valdkonnad, ühiskonna jaotus sektoriteks. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Poliitika elluviimine riigis. Ühiskond kui poliitiline süsteem. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Seadused ja õigusnormid. Õiguse struktuur. Õigusriigi olemus ja tunnused. Avalik ja erasektor. Riik kui poliitilise võimu süsteem. Riigivõimu tunnused. Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon. Tsiviilühiskond. Kodanikuühiskonna institutsioonid. Kodanikuaktiivsus. Poliitiline kultuur. Mittetulundusühingud. Majandussfäär. Avalik ja eramajandus. Valitsuse majandus
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.
Selline õiguspraktika primaarsuse välistab juba eos mingid omalaadsed tähendused. Märkisime, et sisuline murrang selles õiguse mitmetasandilises tundmaõppimises sai alguse 60. teisel poolel. Sellel muutusel on oma backround, kus paradigma vahetus on seotud 20. saj keskpaigaga. Mitte ainult tunnetushuvi muutus, vaid ka selle huvi muutumise tulemusena kaasatoodud argumentatsioon muutus ka. Mandri- Euroopas on nii praktikud kui teoreetikud kinni hoidnud oma aja ära elanud õigusest, ei tunnetata või ei teata uutest tunnetamisvõimalustest. Tuleb vaadelda! Tuleb täehele panna seda, millisel määral loeb jurist end seotud olevaks kehtiva õigusega. See peaks (vähemalt esimel 3 tasandil selge olema). Õiguslik praktika Praktiline (dogmaatiline) õigusteadus Jurisprudents Juriidiline meetodiõpetus Üldine õpetus õigusteadusest Õiguse teooria Lingvistika, õiguslingvistika, sotsioloogiline lingvistika
rikkumine tähendab enda (ja oma seisuse) alandamist. Esmajoones iseloomustab au aadlit, aadliau kõige tähtsam nõue on julgus (nii sõjas kui ka tsiviilelus). Aadlikud on sõjas surmapõlgavad ja eraelus oma põhimõtete eest seisvad, astudes vastu isegi valitsejale. Poliitiline tähtsus tagab seaduste valitsemise, monarh sõltub võimu teostamisel aadlikest, aga au nõuete tõttu pole aadlik valmis kõigeks (nt Pärtliööl keeldus hertsog Crillon täitma kuninga käsku hugenotte tapma minna kaitsetute tapmine pole auga kooskõlas). Majanduslik tähtsus üldine konkurents, au elavdab majandust. Alamad klassid tahavad matkida kõrgemaid klasse, seda saavad teha suurema tarbimise abil. Au ja vooruse süntees 18. sajandil 18. sajandi üldtendents egalitaristlik: · Aadliau kriitika · Alternatiiviks meritokraatlik ehk inimeste tegelikul paremusel põhinev kodaniku-au · Omaalgatuslikud seltsid, mis premeerivad silmapaistvaid põllumehi, kirjanikke jne
Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse Mõned mõisted Fileo sofia on ,,tarkusearmastus". Tarkus on teatud liiki teadmine. Kui antiikajal hakati mõtisklema maailma üle, siis nimetatigi seda teadmiste otsingut ,,filosoofiaks". Filosoofia abil püütakse niisiis saada teadmisi ehk tarkust maailma, inimese ja tema elu eesmärkide kohta. Filosoofia käsitlusobjektiks on seetõttu just igapäevaelu. Filosoofia tegeleb probleemidega, millele ei saa vastata traditsionaalsetel teaduslikel viisidel vaatlemise, mõõtmise, arvutamise jms empiirilise tegevuse kaudu , seetõttu öeldakse, et filosoofilised teadmised ei ole teaduslikud, seetõttu ka mitte õiged või valed. Filosoofia tegeleb küsimustega, kuidas me seda maailma tunnetame ja mida me oleme suutelised sellest teadma rõhuasetusega ,,kuidas me mõtleme", mitte aga ,,mida me teame". Osadele meie jaoks vägagi ,,elulistele" k�
NÜÜDISÜHISKOND. On selline ühiskonna arengutase, mida iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Nüüdisühiskonna kujunemine kestis 19. saj. 20. saj. viimane veerand (ca. 200 a.). Ühiskond Inimeste omavaheliste suhete kogum (laiemas tähenduses inimkonna tekkest nüüdisajani, kitsamas tähenduses mingil kindlal ajajärgul, näiteks sotsialistlik ühiskond). Teadusliku õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse ehk baasi inimeste suhted tootmises - tootmissuhted. Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on näit. perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus ja kunst. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes Majandus on eelkõige areen, kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse eeldusest, et huvid tur
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
