Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Majandussotsioloogia 2. seminari kodutöö: väljaränne ja majandus (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milline statistiline problemaatika rändega kaasneb?
  • Kuidas on teksti autorid iseloomustanud Eestist väljarändajaid?
  • Millised on peamised nüüdisrände põhjused?
  • Kui visioneerida tulevikku siis kuidas muutub olukord Teie arvates Eestist väljarände puhul järgneva 50 aasta perspektiivis?
Majandussotsioloogia 2-seminari kodutöö-väljaränne ja majandus #1 Majandussotsioloogia 2-seminari kodutöö-väljaränne ja majandus #2 Majandussotsioloogia 2-seminari kodutöö-väljaränne ja majandus #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-10-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 31 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor erlemaido Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
6
docx

Majandussotsioloogia 5. seminari kodutöö

ERLE MAIDO 28.09.2015 Jarvis, D. S. L. (2007) Risk, Globalisation and the State: A Critical Appraisal of Ulrich Beck and the World Risk Society Thesis, Global Society, 21(1), 23-46 Tekst toob välja, et moderniseerunud ühiskond on liikumas järgmisesse faasi, mida U. Beck nimetab ’refleksiivseks modernsuseks’ (ingl. k reflexive modernity)? Refleksiivne modernsus on kaasajastamise protsess, mis on välja arenenud tööstuslikust modernsusest, sellele on omane, et ei toimu enam nii suurt tööstuslikku arengut, kui see oli tööstusliku modernsuse ajal. Refleksiivse modernsuse ühiskonnas väärtustatakse inimeste produktiivsust ning seda, mis on juba ühiskonna poolt kasutuses. Sellele on omane riskiühiskond. Kuidas on selliste muutustega ühiskonnas seotud järgmised protsessid: Iga protses

Majandussotsioloogia
thumbnail
6
docx

Majandussotsioloogia 4. seminari kodutöö: The Price and Value of Children

ERLE MAIDO 155635TAAB11 21.09.2015 Laste hind ja väärtus 1. Milliste muutustega ühiskonnas on seotud lastele omistatud väärtuse teisenemine ajaloolises perspektiivis? Tooge vähemalt 3 näidet loetud tekstist. 18. sajandil tervitati vastsündinud last “talupoeglikus” Ameerikas kui tulevase töö tegijat, kes oli oma vanematele tuleviku kindlustuseks. 19. sajandi keskpaigaks muutus laps “linna” keskklassis ökonoomselt mõttetuks. Rahaliste hüvitiste asemel muutus tähtsaks laste haridus. Töölisklassi laste väärtus kasvas edasi. Järsk industrialiseerimine tutvustas lastele uusi tegevusalasid ja 1870. aastaks oli iga kaheksas laps tööline. Laste t�

Majandussotsioloogia
thumbnail
8
docx

Majandussotsioloogia 8. seminari kodutöö: Haridustaseme mõju edule tööturul. Muutuv majandus ja tööturg.

ERLE MAIDO TAAB11 19.10.2015 Tekst: Kazjulja, M. ja Saar. E. (2014) Haridustaseme mõju edule tööturul. Muutuv majandus ja tööturg. Toim. Eamets, R. Eesti Statistikaamet 1. Tooge teksti põhjal välja, kuidas on erinevad teooriad selgitanud hariduse mõju edukusele tööturul (sh inimkapitali, signaliseerimise ja sõelumise teoreetilised lähenemised, sümboolne teooria ning kredentialism). Inimkapitali teooria – inimkapitali teooria kohaselt annab haridus teatavad oskused, mis on vajalikud tööturul hakkama saamiseks. Kõrgem haridustase muudab inimesi tööandjate silmis väärtuslikumaks, kuna tööandja eesmärk on maksimeerida tootlikkust. Signaliseerimise ja sõelumise teooria – nende teooriate koha

Majandussotsioloogia
thumbnail
2
docx

Majandussotsioloogia seminar 2. kodutöö

vahel ehk lisaks alaliselt teise riiki elama asumisele on tekkinud ka mitmeid teisi ruumilise mobiilsuse vahevorme, kus inimeste elu toimub rööbiti mitmes riigis, ning seda on hakatud nimetama hargmaisuseks ning pidevat kahe või enama riigi vahel toimuvad rännet riigipiiride ülseks pendelrändeks. Sellel põhjusel ongi raske tõmmata selget piirjoont pendelrände, ajutise rände ja alalise rände vahele. Millistel põhjustel on Eestist väljaränne toimunud (I, II ja III laine puhul)? Esimene laine tulenes rahvastiku arengust, täpsemalt Eestis tollel ajal aset leidnud demograafilisest üleminekust (suremus vähenes kiiresti, sündimuse vähenemine järgnes ajalise nihkega) ning maapiirkondades (enamik eestlastest elas siis maal) tekkinud väljarändesurvest. Teine laine ehk suur põgenemine toimus teistkordse nõukogude võimu taaskehtestamise eel. Lahkujate seas oli palju tolleaegse eliidi esindajaid, peamise

Majandussotsioloogia
thumbnail
2
docx

Majandussotsioloogia küsimused nüüdisaegne väljaränne

12 kuud. Reaalsuses aga liigutakse riikide vahel tihedamalt. Kohati isegi mitu korda kuus. Problemaatika, mis rändega kaasneb ongi see, et tegelikku väljarännet pole võimalik välja arvutada, kuna hulk inimesi, kes elavad rööbiti mitmes riigis, näiteks tudengid. Ka neile kehtivad 12 kuu ja pere elukoha reeglid, on just noored inimesed need, kellel ei ole neid kahte kriteeriumi võimalik üheselt rakendada. 2. Millistel põhjustel on Eestist väljaränne toimunud (I, II ja III laine puhul)? Esimene laine oli 19. Saj keskpaigast alates ja timus peamiselt selle tõttu, et suremus vähenes. 20% eestlastest rändas Eestist välja, peamiselt Venemaale, kus oli palju vaba maad. Teine laine toimis 1944. Aasta, kui peamiselt eliit lahkus Rootsi, USAsse ja Kanadasse. II maailmasõja eest põgenemiseks. Kolmas laine hakkas toimuma 90ndate alguses, kui Eesti iseseisvus ja kestab veel tänasenigi. Kõige rohkem aga sai III laine hoogu

Majandussotsioloogia
thumbnail
1
doc

Majandussotsioloogia I kodutöö - väärtused

MAJANDUSSOTSIOLOOGIA - VÄÄRTUSED 1) Palun selgitage, milliste teguritega on seotud Ingleharti ja tema kolleegide sõnul väärtuste muutumised ühiskonnas ja kuidas need seostuvad ühiskonna sotsiaalmajandusliku arenguga? Ingleharti ja tema kolleegide sõnul sõltub väärtuste areng olulisel määral ühiskonna sotsiaalmajanduslikust ja tehnoloogilisest arengust, kuid jälgib samal ajal kultuurile omaseid ajaloolis-religioosseid mustreid. Sotsiaalmajanduslikust arengust tingitud kultuuriline muutus toimib kahes faasis: industrialiseerimine toob kaasa ilmalik-ratsionaalsete väärtuste tähtsuse suurenemise, postindustrialiseerimisega kaasneb eneseväljendamist ja autonoomiat rõhutatavate väärtuste esiletõus. 2)Millised väärtused iseloomustavad Eesti ühiskonda ning kuidas neid väärtusorientatsioone selgitada? Ilmalik ratsionaalsed, kuid samas ellujäämisega seotud väärtused. Eesti elanikud rõhutasid ühelt poolt individ

Majandussotsioloogia
thumbnail
1
doc

Majandussotsioloogia II kodutöö

Majandussotsioloogia II kodutöö 1) Milliste muutustega ühiskonnas on seotud lastele omistatud väärtuse teisenemine ajaloolises perspektiivis? Tooge vähemalt 3 näidet loetud tekstist. · Agraarühiskonnas oli tavaliseks nähtuseks laste väga noores eas töötamine. Selle tõttu said mehed täisajaga maad harida. · Peale industrialiseeritud kapitalismi võidukäiku hakkasid vanemad investeerima oma laste tulevikku, sest kaudses mõttes investeerisid nad selle enda tulevikku ­ lapsed said hea hariduse ja töö ning toetasid oma vanemaid. · Kui varasemalt suhtuti lastesse kui materiaalseis mõtteis kasulikuks olevatesse inimolenditesse, siis peale laia kõnealust tekitanud lauset, ,,lapse elukindlustus kui tagatis väärilisele matusele" hakati lapsi võtma kui emotsionaalse väärtusega inimolendeid. 2) Millistele laste elukindlustusega seotud probleemidele teksti autor tähelepanu

Majandussotsioloogia
thumbnail
4
docx

Majandussotsioloogia 3. kodutöö

Kuidas on tekstis kirjeldatud ’ideaalset töötajat’ ning mida see tähendab soolisest perspektiivist lähtuvalt? Ideaalne töötaja on ratsionaalne, tugev juht, pühendunud tööle ja jätab teisejärguliseks pere või teised kohustused. See tähendab, et soolisest perspektiivist on ideaalne töötaja meesterahvas, kuna naised (eriti emad) on vähem ratsionaalsed, rohkem väljendusrikkad, ei saa töötada pikki tuned ja vähem pühendunud tööle, seetõttu ka vaadatakse neid ka vähem ideaalsemate töötajatena. Kirjeldage meeste ja naiste karjäärivõimalusi Mehhiko tööturu kontekstis. 1940-1982 suurem osa meesetest said suuri sotsiaalseid hüvitisi ja perekonnapalka, mis võimaldas neil täita perekonnatoitja rolli. Tehased, mida juhtisid välismaalased, olid mõeldud vallalistele naistöötajatele, keda vaadati kui asendatavaid töölisi. Need tööd sisaldasid pikki tuned, madalaid palku, mitte mingeid eeliseid ning väheseid hüvitisi võrreldes meeste industriaaltöö

Majandussotsioloogia



Lisainfo

TTÜ majandussotsioloogia 2. seminari kodutöö küsimused ja vastused. Õppejõud Kristel Siilak.

Kommentaarid (1)

punnar123 profiilipilt
Kristofer Svenson: Väga põhjalikult ja hästi tehtud!
14:57 02-11-2015



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun