Tollimäärade kehtestamise põhimõtetest lähtudes võib eristada neli enamlevinud tollimaksu liiki, need on kindel, väärtuseline, kombineeritud ja liikuv tollimaks. Kindel tollimaks määratakse kindla summana oma maa valuutas sisseveetava kauba ühikult (kaaluühik või muu ühik, näiteks - tükk). Näitena võiks tuua USA tollimaksu importveinile, mis on 37,5 senti gallonilt (gallon = 3,89 liitrit) (tollimaksude dünaamika hindamiseks toome võrdluseks, et 1936. aastal oli sama toll 1.25 dollarit gallonilt). Kindla tollimaksu puhul ei tule toote hinnad arvesse ja säärasena on see toll diskrimineeriv ja efektiivne odavate kaupade suhtes, mõjudes vähem kallite kaupade impordile. Samuti pole selline tollimaks seotud inflatsiooniga. Väärtuseline e. ad valorem tollimaks kehtestatakse teatud kindla protsendina imporditava kauba väärtusest (hinnast), kusjuures transpordikulud võivad olla kaasa arvatud või mitte.
staatilise tasakaalumudeli abil, kus lühiajalise monetaarse kohanemisprotsessi mõju ei arvestata. · Kaubandusteooria analüüsib kaubanduse baasi ja sellest tulenevat kasu. Kaubanduspoliitika teooria uurib kaubanduspiirangute põhjusi ja nende mõju. Rahvusvaheline rahandus tegeleb riikide monetaarsuhetega. Välisvaluuta turud on süsteemiks, mille vahendusel toimub ühe rahvusliku valuuta vahetamine teise vastu. 3. Rahvusvaheline tööjaotus: põhilised tunnused, rahvusvahelise tööjaotuse tegurid, tööjaotuse kujunemise etapid. Globaliseerumine. Põhi-Lõuna konflikt. · Rahvusvaheline tööjaotus - riikide spetsialiseerumine mingile kindlale tootmisalale ja selle toodangu vahetamine teiste riikide toodangu vastu, territoriaalse tööjaotuse kõrgeim vorm. · Põh. tunnused.Tootmisprotsess jaotub suhteliselt iseseisvateks faasideks,
o (Põhiseadus) võimu paigutamine ja jagamine Turg- individuaalne otsustamine ja tegutsemine o Ressursside paigutamine ja jagamine Frieden, Lake Poliitika institutsioonid ja reeglid, mis valitsevad sotsiaalseid ja majanduslikke suhteid Majandus jõukuse tootmise, jagamise ja kasutamise süsteem Gilpin Riik hierarhia, lojaalsus, territoriaalsus, välistamine Turg vastastikune sõltuvus, funktsionaalne lõimumine, kaasamine Kaks ühiskondlikku regulatsiooni kaubandus, investeeringud, liikumine vs riigi piirangud neile Mis on poliitökonoomia? Ühendab majanduse ja poliitika o Miks üldse eristada? analüüsimiseks, kuid see läbi kaob palju infot o Analüütiline eristamine Algselt sama (Smith, Mill) Eraldumine 19.saj lõpul Marshall
kõige kõrgem masinaehitus ja selle harulisus e) Ekspordi ja impordi struktuur arenenud maad valmistooted arengumaad toorained Kanada ja Austraalia suur tooraine eksport + on arenenud f) Side- ja transpordivahendid 100 või 1000 elaniku kohta 2) Sotsiaal-demograafilised näitajad kirjaoskus kirjaoskamatus haridustase keskmine oodatav eluiga iive, sündimus suremus vanuseline koosseis rahvastiku püramiid tööpuudus arstiabi kättesaadavus haiglad, arstis 100 inimese kohta imikusuremus 1000 inimese kohta HDI Alates 90-ndatest koostatakse inimarengu aruannet ja võrreldakse riike inimarengu indeksi alusel. Koosneb järgmistest osaindeksitest: haridustase kooliskäidud aastate arv + kirjaoskus eeldatav keskmine eluiga sisemine kogutoodang SKT inimese kohta ostujõu alusel Riigid võib jagada 3 rühma 0.8 1 kõrge inimarengu tase 0.5 0.8 keskmine alla 0
6. RAHVUSVAHELISED MAJANDUSORGANISATSIOONID Riigid võivad koostööd teha järgmistes vormides: Vabakaubanduspiirkond Tolliliit Ühisturg Majandusliit Organisatsioonid võib jagada kolmeks: 1) Toorainekartell lepitakse kokku tootmismahus, mis mõjutab ka hinda 2) Piirkondlikud majandusühendused peamine eesmärk on kaubavahetuse lihtsustamine 3) Kogu maailmamajandust koordineerivad organisatsioonid 1) Toorainekartell OPEC Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon moodustati 1960 eesmärk kaitsta naftat tootvate maade sissetulekut ja huvisid rahvusvahelistel turgudel liikmed: Iraan, Iraak, Kuveit, Saudi-Araabia, Venezuela, Alzeeria, Indoneesa, Liibüa, Nigeeria, Katar, AÜE, Angola, Albaania miks nii edukas? - toodab vajalikku asja, mida tarbivad rikkad riigid + suured varud 2) Piirkondlikud majandusühendused EFTA Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon loodi 1960
laenude tagasimaksmise tõttu negatiivseks. 4. Alates 2001. aastast on valitsus hoidnud osa oma vahenditest välispankades, seetõttu on negatiivsed kapitalivood ka real "Muud investeeringud". Stabilisatsioonifondi vahendid hoitakse välispankades. 5. Sajandivahetusest on Eesti pangandus väliskapitali käes ja odavat laenuraha hakkas 2005 aastast suhteliselt palju sisse tulema. Sisetarbimine ja import kasvas, kiirenes inflatsioon 6. Aastatel 2008-2010 vähenes "masu" tõttu import ja jooksevkonto vähenes miinimumi. Laenamine kahanes oluliselt. 6 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz Jooksevkonto allkontod 1. Kaupade ja teenuste eksport ja import a) kaubanduskonto on jooksva konto allkonto, nimetatakse kaubandusbilansiks, on ekspordi ja impordi vahe .
Me tahame reisida, haridust, mugavust. (sotsiaalteadus ühiskonnateadus) Majanduses luuakse, jaotatkse ja tarbitakse rikkusi. SEGAMAJANDUS · Tänapäeva arenenud riikides domineerib segamajanuds, kus majanduses tegelevad niihästi eraettevõtjad kui ka riik ja kojalik omavalitsus (alati on kaupu ja teenuseid, mille tootmise eest peab hoolitsema valitsus) · Seamajanduse vundamendiks on eraomandusel rajanev vaba ettevõtluse süsteem. Segamajanduses otsustab turg majanduse põhiküsimused ainultosaliselt · Riik tegutseb majandus valdkondades, kus a) Eraettevõtlus tegutseda ei taha (keskkonnakaitse(see ei ole tulus)) b) Ei tohi (riigikaitse, transport) c) Ei tule toime Millest sõltub Euroopa energia? Venemaa gaasist. Ukrainast ja Valgevenest tulevad gaasi ja naftajuhtmed läbi. Ühiskondade võrdlus tööstusühiskond Postindustriaalne ühiskond
Kasutatakse teiseriigi valuutat (paralleelselt oma valuutaga).Riigis tegutsev keskpank loobub iseseisvast rahapoliitikast. Valuutaliidu moodustamine nendes riikides tegutsevatest keskpankadest. (eurosüsteem euro) Valuutakomitee ehk sõltumatu emiteerija süsteem Keskpanga kohustus vahetada koduvaluutat välisvaluuta vastu seadusega kinnitatud kursiga. Traditsiooniline kursi fikseerimine ankurvaluuta suhtes. Keskpank seob oma valuuta teise keskpanga valuutaga. 12. Valuuta stabiliseerimise põhimeetodid Devalveerimine ehk devalvatsioon valuuta väärtuse vähendamine teiste rahaühikute suhtes. Revalveerimine rahvusvaluuta ametliku hinna tõstmine välisvaluutade või kulla suhtes. Nullifitseerimine käibelolevate rahamärkide tunnistamine täiesti väärtusetuteks ja uute käibele laskmine, kusjuures vanu rahamärke välja ei osteta või makstakse nende eest ainult tühist hüvitist. 13. Kullastandardi olemus
Fondivalitsejad E-raha asutused Investeerimis- ja pensionifondid Makseasutused Investeerimisühingud 3. Eesti krediidiasutused Eestis tegevusloa alusel tegutsevad krediidiasutused Välisriigi krediidiasutuste filiaalid 1.Swedbank AS 1.Nordea BankFinlandEesti filiaal 2.AS SEB Pank 2.DanskeBankA/S Eesti filiaal 3.BIGBANK AS 3.AS CitadelebankaEesti filiaal 4.AS LHV Pank 4.FolkiaAS Eesti filiaal 5.AS DNB Pank 5.PohjolaBankplcEesti filiaal 6.AS Eesti Krediidipank 6.Scania FinansAB Eesti filiaal 7.Tallinna Äripanga AS 7
võimsaim riik majanduslius mõttes. Ameerika majandus andis umbes 53% kogutoodangust. USA valitsus sidus dollari kindla kullasisaldusega. Ameerika 35 dollarit = 1 unts ja kõik teised valuutad seoti dollari külge. Kestis kuni 70.ndate aastateni. Kõik selle süsteemiga liitunud riigid kohustusid mitte ilma põhjuseta vahetama nende käsutuses olevaid dollareid kulla vastu. Koos selle süsteemiga loodi kaks üle maailmset rahandusasutust. * IBRD majandusvaldkonna organisatsioon rahvusvaheline rekonstruktsiooni ja arengupank. (maailmapank, keskus asub Washingtonis) võitleb vaesuse vastu maailmas. IDA rahvusvaheline arengu assossatsioon aidata maailma vaesemaid riike IFC rahvusvaheline finants korpuratsioon hoobustada, kaasa aidata sellele, et rikkamad riigid investeeriksid vaesematesse riikidesse. EBRD Euroopa rekonstratsiooni ja arengupank keskus Londonis. Loodi 1980. lõpupoole. Aidata Ida Euroopa riike, kes vabanesid kommunatsiooni ikkest
sisaldusega münte. Raha vermimise õigus oli tavaliselt valitsejal ja riigivõimul. Kaubanduse arenedes muutusid sularahaoperatsioonid müntidega tülikaks. Seepärast võeti kasutusele pankade ja pandimajade tsekid ning võlakirjad, seejärel ilmus paberraha (Hiinas 11. sajandil eKr, Euroopas 17. sajandil). Metallmündid on tänapäeval käibel vaid peenrahana. 19. sajandil kehtestati rahanduses raharingluse stabiliseerimiseks kullastandard. See tähendab, et rahvuslik valuuta oli seotud kullavarude ja kulla hinnaga. Rahal oli siis ametlikult kehtestatud kullasisaldus ja riigipankades sai paberraha enam-vähem vabalt kullaks vahetada. See süsteem eeldas inflatsiooni puudumist ja usku sellesse, et nii see ka jääb. Kullastandardi süsteem hakkas lagunema Esimese maailmasõja ajal, mil trükiti suurte väljaminekute katteks palju kullakatteta raha. Sellega kaasnes raha ostujõu langus (inflatsioon) ja hindade tõus. Kui hinnad tõusevad, siis raha väärtus langeb
Kui soovitakse koguda raha, mida hiljem kasutada, on võimalus seda hoiustada. Rahasüsteemid Kullastandard Kullastandard on rahasüsteem, kus raha väärtus on fikseeritud kulla koguse suhtes. 1871. aastal Prantsuse-Preisi sõja järel võttis ning vastühendatud Saksamaa kasutusele Reichsmarga ning läks üle kullastandardile, kasutades rahapakkumise suurendamiseks Lõuna- Aafrikas kaevandatud kulda. See tähendab, et rahvuslik valuuta oli seotud kullavarude ja kulla hinnaga. Peagi läks ka enamik teisi maailma riike üle kullastandardile. Rahal oli kehtestatud kullasisaldus, mida sai riigipankades suhteliselt vabalt kullaks vahetada. Kullastandardi süsteem hakkas lagunema Esimese maailmasõja ajal, kui hakati trükkima suurte väljaminekute katteks kullakatteta raha. Sellega kaasnes inflatsioon ja hindade tõus. Pärast maailmasõda taheti kullastandard taastada, kuid enamus riike loobus sellest, kuna suuri sõjast
kaasneb ka teatud kontroll välismaise ettevõtte üle Portfelliinvesteeringud – investeeringud välismaistesse aktsiatesse ja teistesse väärtpaberitesse ilma välismaise ettevõtte kontrollimise huvita VÄÄRTPABERID Import Eksport INVESTEERIMIS- INVESTOR PANK või MAAKLER Eksport Import KAPITAL Joonis 18.5. Portfelliinvesteeringute tegemine Eestisse OMANDIÕIGUS Import Eksport EMAFIRMA TÜTARFIRMA Eksport Import KAPITAL Joonis 18.6. Otseinvesteeringute tegemine Eestisse
Admiral Markets AS; 2. AS Cresco Väärtpaberid; 3. AS KIT Finance Europe; 4. Evli Securities AS. Peamised investerimisteenused: • väärtpaberitega tehingute tegemine kliendi nimel ning arvel; • väärtpaberitega oma arvel kauplemine; • väärtpaberitest moodustatud kliendi portfelli valitsemine; • väärtpaberite emiteerimise korraldamine ja tagamine. 8. Väärtpaberiturgude tüübid Võlakirjade turg; Aktsiaturg; Tuletisinstrumentide turg; Esmane turg; Järelturg; Reguleeritud turg (s.h. börs); Reguleerimata turg (Over the counter) 9. Väätpaberituru osalised a) Emitendid - raha hankijad b) Investorid - raha paigutajad (• Otseinvestorid; • Portfelliinvestorid) c) Kutselised investorid: • Fondivalitsejad (varahaldus ettevõtted; assets managements); • Maaklerifirmad (brokerages); • Kommertspangad; • Kindlustusseltsid; • Investeerimisfondid, pensionifondid jt. d) Reguleeritud turu korraldaja ja arveldussüsteemi korraldaja 10
Riikide koostöö võib toimuda mitmes vormis. TV 1. toorainekartell (majanduskokkulepe, mis määrab ära tootmismahu ja sellest tulenevalt ka hinna) OPEC (1960) Eesmärk: kaitsta naftat tootvate riikide sissetulekut ja huvisid rahvusvahelistel turgudel Liikmed: Iraan, Iraak, Kuveit, Saudi Araabia, Alzeeria, Liibüa, Indoneesia, Nigeeria, Katar, AÜE, Venetsueela Reguleerib toornafta hinda maailmaturul Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon OPEC-ile kuulub rohkem kui pool naftavarudest 2. Regionaalsed majandusorganisatsioonid NAFTA (1994) Liikmed: Kanada, USA, Mehhiko Vabakaubanduspiirkond, hõlbustab rahvusvaheliste firmade tööd MERCOSUR Liikmed: Argentiina, Brasiilia, Paraguay, Uruguay (1991) Eesmärk: tahab laieneda ühisturuks ASEAN (1967) Kagu-Aasia maade assotsiatsioon Liikmed: Kambodza, Tai, Vietnam, Laos, Myanmar
raames teevad kõik keskpangad aktiivselt koostööd igas keskpanga valdkonnas, kuid otseselt eurot ja rahapoliitikat puudutavad otsused langetatakse kitsamas ringis. Otsuste tegemisel osalevad ainult need keskpangad, kes kuuluvad euroalasse ehk kasutavad oma riigis käibevaluutana eurot. Eurosüsteemi ehk Euroopa Keskpanga ja euroala riikide keskpankade põhiülesanne on tagada hinnastabiilsus. Täpsemalt tuleb euroala keskpankadel hoida inflatsioon ehk tarbijahindade tõus pisut madalamal tasemel kui 2% aastas. Seda ülesannet täidab eurosüsteem ühtse rahapoliitika kujundamise ja elluviimise kaudu. Eurosüsteemi rahapoliitilised ja muud otsused tehakse Euroopa Keskpanga nõukogus. Nõukogusse kuuluvad Euroopa Keskpanga juhatus ja kõikide euroala riikide keskpankade presidendid. Ka Eesti Panga president on Euroopa Keskpanga nõukogu liige ning seega üks rahapoliitika üle otsustajaid
Majandus ja poliitika Riigi majandusressursid Tootmistegurite liigid: Tootmistegurid MAA KAPITAL INIMKAPITAL Loodusressursid Reaalkapital Tööjõud Kliima Finantskapital Ettevõtlikkus Maa Tootmistegurid: Tootmistegurid majanduslike ressursside kogum, mis on ühiskonnal käsutada kõikide majanduslike soovide rahuldamiseks. Jaotus: · Maa maa, mets, maavarad, kliima
EFTA Euroopa Vabakaubandus Piirkond (Assotsiatsioon) Loodi 1960. aastal Eesmärk vabakaubandus Euroopa piirkonnas Ajalooline tähtsus EL-iga kauplemisreeglid samad Praegu 4 liiget: Norra, Island, Sveits, Liechtenstein. NAFTA Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsioon Loodi 1994. aastal Liikmed: USA, Kanada, Mehhiko. Eesmärk rahvusvaheliste firmade töö hõlbustamine ja vabakaubandus, samuti tahab saada tolliliiduks. ASEAN Kagu-Aasia Maade Organisatsioon Loodi 1967. aastal 10 liikmesriiki: Myanmar, Tai, Laos, Kambodza, Vietnam, Singapur, Malaisia, Indoneesia, Brunei, Filipiinid. Eesmärk kultuuriline, sotsiaalne ja majanduslik koostöö, arengu kiirendamine (aastaks 2010 kaotada põllumajandusbarjäärid). APEC Aasia ja Vaikse Ookeani Majanduskoostöö Foorum Loodi 1989. aastal 21 liiget, ühendab arenenud riike (nt USA, Kanada, Austraalia) ja arengumaid (nt Tai, Filipiinid, Paapua Uus-Guinea).
parlamentaarne Assablee (13 alalist liigeT), rahvusvaheline organisatsioon, millesse kuulub 47 Loodi Euroopa Nõukogu, muutus inimõiguste ja humanitaarprobleemidega Peasekretär + sekretariaat, Euroopa Kohalike Euroopa Nõukogu EN 1949 liikmesriiki Euroopast ja Aasiast. tegelevaks organisatsiooniks ja Piirkondlike Omavalitsuste Kongress Euroopa Rahainstituudi EMI
Ressursid või tootmistegurid-on kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste (kaupade ja teenuste) valmistamiseks. Inimressurss ehk töö hõlmab inimese kehalisi ja vaimseid võimeid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste tootmiseks:füüsiline jõud;teadmised;oskused;ettevõtlikkus Loodusressurss ehk maa hõlmab kõiki loodulikke ressursse mida võib kaupade ja teenuste tootmiseks kasutada:haritav maa;maavarad;matsad;veeressursid;kliima Mittelooduslik toodetud ressurss ehk kapital hõlmab kõiki inimtööga valmistatud vahendeid, mis on loodud varasema majandustegevuse käigus:tootmisvahendid;tootmishooned;masinad;seadmed;materjalid Finantskapital- Finantskapital ei kujuta endast klassikalise majandusteooria kohaselt majandusressurssi Postivistlik ja normatiivne analüüs Positivistliku majandusanalüüsiga on tegemist, kui majandusteadlased kirjeldavad
Aktsia on tõendav dokument, mis näitab omanikule õigust ettevõtte kasumile ja varale. Omanikule väljamakstavat kasumiosa nimetatakse dividendiks. Aktsiaid liigitatakse kahte liiki: Lihtaktsiateks ja eelisaktsiateks. Lihtaktsia omanik on hääleõigusega aktsionäride koosolekul, eelisaktsionäril seda õigust ei ole. Tema õiguseks on välja võtta ainult ettevõttest dividendid. Võlakiri sisaldab laenuvõtja kohustust maksta laen laenuandjale kokkulepitud tähtajal tagasi, sealkohal ka tasuda intressi. Intress on tavaliselt kokku lepitud, kuid võib olla ka erandeid. Võlakirju annavad välja riigid, kohalikud omavalitsused, ettevõtted Tuletisväärtpaberid annavad õiguse või kohustuse osta,müüa või vahetada mingit vara kokkulepitud hinnaga. Selle väärtus sõltub aluseks oleva vara hinna muutumisest. Tuletisväärtpaberite tüüpe võib olla palju ning sealjuures on ka erinevad tingimused. Levinumad
(Rootsi, Vene, Saksa). Oma raha tuli 1918 novembris (Eesti mark). 1928 sai rahaühikuks Eesti kroon. 1940 rubla. 1941 idamark, mis oli seotud Saksa margaga. 1944 tuli tagasi Nõukogude võim ja sellega koos ka Nõukogude rubla. 1985 alanud uuendusliikumine viis mõtte oma raha käibelevõtule. 20. juuni 1992 kell 04.00 toimus rahareform ja Eesti seaduslikuks maksevahendiks sai Eesti kroon. 1. jaanuar 2011 võeti kasutusele euro. 8. Eesti Panga ülesanded: Eesti Pank viib ellu Euroopa Keskpanga rahapoliitilisi otsuseid, koostab majandusanalüüsi ja prognoose, haldab välisvaluutareserve ning jätkab sularaha emiteerimist ja täidab maksesüsteemide toimimise ja statistika kogumisega seotud ülesandeid. Samuti jääb Eesti Panga ülesandeks finantsstabiilsuse säilitamine ja pangandussektori reguleerimine. 9. Nimetage rahapoliitika eesmärgid. · Majanduse üldine kasv · Hindade stabiilsus, saavutatakse raha pakkumus mõjutamise kaudu.
kreditoorne välisvõlgnevus), mis tulenevad tekkepõhisest majandusarvestusest. Reservid riigi keskpanga kulla- ja välisvaluutareservid, mis moodustavad Eesti rahasüsteemis krooni kattevara. Majandussektorid on maksebilansis ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni arvestuses jaotatud järgnevalt: valitsussektor keskvalitsus, kohalikud omavalitsused, riiklikud fondid; · rahandusinstitutsioonid Eesti Pank kui riigi keskpank; · pangad kommertspangad · muud sektorid ülejäänud erasektor (ettevõtted ja kodumajapidamised). Rahvusvaheline investeerimispositsioon on riigi kõikide majandussektorite finantsvarade ja finantskohustuste konsolideeritud koondbilanss teatud kuupäeva seisuga. Netoinvesteerimispositsioon riigi kõikide majandussektorite välisaktivate ning välispassivate vahe.
......................................................................................... 8 Lahkarvamuste selgitus.................................................................................................. 8 Liikmed ja ülevaatajad................................................................................................... 8 2 Gustav Adolfi Gümnaasium Sissejuhatus Maailma Kaubandus Organisatsioon (inglise World Trade Organization, WTO) on rahvusvaheline organisatsioon, mis on mõeldud riikidevahelise kaubanduse reguleerimiseks ja liberaliseerimiseks. See loodi 1. jaanuaril 1995 ja on Üldise Tolli- ja Kaubanduskokkuleppe (GATT) järeltulija, mis loodi 1947 ja jätkas oma tegevust peaaegu 5 dekaadi rahvusvaheline organisatsioonina. WTO tegeleb kaubandusreeglitega rahvusvahelisel pinnal; on vastutav läbirääkimiste
Nimeline väärtpaber) - esitajaveksel (nimetu väärtpaber) Raha – üldine maksevahend ; selle vastu saab vahetada mistahes kaupu . Kaupraha – kasutatakse kaupa nagu raha Kaupa esindav raha – väärismetallid Usaldusraha – puudub materiaalne tagatis(kuid mitte täielikult), raha, mille ringlus baseerub ainult või osaliselt usalduses(nt.10% usaldus ja 90% kuld- usaldusraha). Puudub täielikult või osaliselt väärismetalli või valuuta kate. Tekkisid laeunandmiskohad. Tekkisid pangad, kuna nemad andsid laenu ja võtsid hoiusele ka. Inflatsioon – liigse raha ringlus(üleliigne) Formuleeritakse raha omadused : Raha aktsepteeritavus – raha peab olema kõigis majandustehingutes kõikide poolt vastuvõetav. Raharinglus toimub normaalselt vaid siis, kui tehinguosalised võivad olla kindlad,et saavad seda raha kasutada ka järgnevates tehingutes.
kindlustusseltsi emamaa järelvalveasutus. Finantsinspektsiooni järelevalve alla ei kuulu liisingühingud ning väikelaenukontorid. Krediidiasutused Kindlustusseltsid Kindlustusvahendajad Fondivalitsejad Investeerimis- ja pensionifondid Investeerimisühingud Investeerimisnõustajad Väärtpaberituru kutselised osalised Väärtpaberituru kauplemiskohad E-raha asutused Makseasutused 3. Eesti krediidiasutused Eestis tegevusloa alusel tegutsevad krediidiasutused » AS DNB Pank » AS Eesti Krediidipank » AS Inbank » AS LHV Pank » AS SEB Pank » Bigbank AS » Swedbank AS » Tallinna Äripanga AS » Versobank AS Välisriikide krediidiasutuste filiaalid » AS Citadele banka Eesti filiaal » Danske Bank A/S Eesti filiaal » Folkefinans AS Eesti filiaal » Nordea Bank AB Eesti filiaal » Pohjola Bank plc Eesti filiaal » Scania Finans AB Eesti filiaal » Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaal 4. Kindlustusseltsid ja kindlustusvahendajad Kindlustusseltsid
Euroopa inimõiguste konventsioon Võetud vastu 1950, seotud Euroopa Nõukoguga ning Euroopa inimõiguste kohtuga Sarnane ÜRO-ga, keelab surmanuhtluse Lisaks protokollid allkirjastamiseks. Mitmed pole paljusid allkirjastanud Rahvusvaheline õigus ja RVO RV organisatsioonid toetuvad õigusele oma töös ja tegemistes RV organisatsioonid loovadki RV õigust RV suhted toetuvad sellele, et meil on RV õigus! Rahvusvahelised organisatsioonid Organisatsioon: liikmete kogusm, kes töötabad ühise eesmärgi nimel Rahvusvaheline: liikmed või tegevusvaldkond on rahvusvahelised Milleks neid vaja on? Koordineerivad riikdevahelist koostööd Seisavad eraldi/kõrgemal rahvusvahelistest huvidest 19.saj oli organisatsioonide algusaeg. Ravasteliit (poliitiline organisatsioon) 1920-1946 Esimene tänapäeva organisatsioon Wilsoni idee, kantud idealismist Välja kukkus nii nagu alati- riigid tulid ja läksid
pakkumine kasvab 11. Rahasüsteemide liigitus erinevatest aspektidest. Riiklikud ja eraalgatuslikud: Riiklikud ehk nn seadusesunniga loodud rahasüsteemid. Eraalgatuslikud – pankurid hakkasid väärismetalli hoiule võtma ning veksleid välja kirjutama. Ajaloolisest aspektist liigitus Valuutakursi liigi järgi: rahvusliku maksevahendi puudumine, riigis tegutsev keskpank loobub iseseisvast rahapoliitikast, keskpank seob oma valuuta teise keskpanga valuutaga. 12. Valuuta stabiliseerimise põhimeetodid. Nullifitseerimine - Käibelolevate rahamärkide tunnistamine täiesti kehtetuks Devalveerimine - Omavaluuta kursi alandamine teiste riikide valuutade või kulla suhtes. Eesmärk – tõsta riigi toodete konkurentsivõimet välisturgudel. Võib tekkida devalvatsiooniahel erinevates riikides. Revalveerimine - Omavaluuta kursi tõstmine teiste riikide valuutade või kulla suhtes.
osalt seetõttu, et müntide valmistamisel olid paigas selged reeglid ja tingimused. 2.4 Kullastandard Kullastandard on rahasüsteem, kus raha väärtus on fikseeritud kulla koguse suhtes. 1871. aastal Prantsuse-Preisi sõja järel võttis ning vastühendatud Saksamaa kasutusele Reichsmarga ning läks üle kullastandardile, kasutades rahapakkumise suurendamiseks Lõuna-Aafrikas kaevandatud kulda. See tähendab, et rahvuslik valuuta oli seotud kullavarude ja kulla hinnaga. Peagi läks ka enamik teisi maailma riike üle kullastandardile. Rahal oli kehtestatud kullasisaldus, mida sai riigipankades suhteliselt vabalt kullaks vahetada. Kullastandardi süsteem hakkas lagunema Esimese maailmasõja ajal, kui hakati trükkima suurte väljaminekute katteks kullakatteta raha. Sellega kaasnes inflatsioon ja hindade tõus. Pärast maailmasõda taheti kullastandard taastada, kuid enamus riike loobus sellest, kuna suuri sõjast
indias on kastid kellele on keelatud tööl käimine) jne. Ei orjusele, ebaõiglusele vangistamisele jne. Asja iva on see ,et igaüks on inimene tegelikult mitusada aastat on erinevad osapooled käitunud teistega, kes talle ei meeldi, kui mitte inimestega ja ka praegu on maailmas riike kus teatud in.käitutakse kui mitteinimesega, nagu loomaga. Inimõigused- on universaalsed, Eurotsentristlikud. Inimõigused on väga keerulises seisus üle maailma, ükski organisatsioon ega riik ei tegele sellega. Suurim probleem on immigrantidega, vähemustega. Euroopa inimõiguste konventsioon- põhineb ÜRO konventsioonil: võeti vastu 1959a. RV õigus ja RV organisatsioon- RVO toetuvad õigusele oma töös ja tegemistes ja loovadki rv õigust. RVO ja RVÕ on omavahel väga tihedalt seotud. RV organisatsioonid : Mis on? *Organisatsioonid- liikmete kogum, kes töötavad ühe eesmärgi nimel, mis on erinev teistest eesmärkidest
ÜHISKOND 4.5-4.6 avalik haldus ehk valitsemine MAJANDUSPOLIITIKA HALDAMINE EHK ADMINISTREERIMINE = seaduste elluviimine. Majandus on ühiskonna alus, heh. Tootmiseks vaja ressursse, nt loodusvarad Suur bürokraatia, ametnikkond. Omavalitsused. (põlevkivi, turvas, puit, liiv), tööjõud ja selle kvaliteet, kapital ehk raha mis Järelevalve/kontroll: teenib tulu, vaja ka ettevõtlikkust. Töö on sihipärane tegevus palga saamise Avalikkus meedia, avalik arvamus, seisukohad nimel. Poliitiline kontrolli teostavad poliitikud parlamendis, seadusloomet; Kõrgem tasand on riik, mis loob eeldused.
Euroopa Liidu ja NATOga liitumine on päevakorras juba pikemat aega ja valitsus teeb kõik, et harida ka rahvast neil teemadel. Eesti raha Mis on raha? Raha on mistahes üldtunnustatav maksevahend kaupade ja teenuste eest tasumiseks. Raha funktsioon ei ole ainult maksevahend, vaid ka olla väärtuse mõõt ja kogumis ehk akumulatsioonivahend. Raha peab vastama järgmistele omadustele: stabiilsus, kulumiskindlus, ühtlus, jagatavus, äratuntavus. Raha väärtuse määrab turg. Ka Eesti Panga päevakursside fikseerimisel arvestatakse nimelt hinnataset maailma valuutaturgudel. Raha tugevus laiemas plaanis sõltub usaldusest selle raha vastu. Usaldusväärsuse säilitamiseks peab majanduspoliitika olema asjakohane ja pikema horisondiga läbimõeldud. Eesti Pank saab krooni usaldust hoida läbi fikseeritud kursisüsteemi ja olles avatud ning majandusagentide silmis kompetentne
sisaldusega münte. Raha vermimise õigus oli tavaliselt valitsejal ja riigivõimul. Kaubanduse arenedes muutusid sularahaoperatsioonid müntidega tülikaks. Seepärast võeti kasutusele pankade ja pandimajade tsekid ning võlakirjad, seejärel ilmus paberraha (Hiinas 11. sajandil eKr, Euroopas 17. sajandil). Metallmündid on tänapäeval käibel vaid peenrahana. 19. sajandil kehtestati rahanduses raharingluse stabiliseerimiseks kullastandard. See tähendab, et rahvuslik valuuta oli seotud kullavarude ja kulla hinnaga. Rahal oli siis ametlikult kehtestatud kullasisaldus ja riigipankades sai paberraha enam-vähem vabalt kullaks vahetada. See süsteem eeldas inflatsiooni puudumist ja usku sellesse, et nii see ka jääb. Kullastandardi süsteem hakkas lagunema Esimese maailmasõja ajal, mil trükiti suurte väljaminekute katteks palju kullakatteta raha. Sellega kaasnes raha ostujõu langus (inflatsioon)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
