10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-03-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
34 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
henry mäerand
Õppematerjali autor
Energeetika Energeetika on töötleva majanduse haru, mis tegeleb energoressurside kaevandamisega, energia muundamisega (kütusest, veest, tuumakütusest) sobivaks energialiigiks (tavaliselt soojus- ja elektrienergiaks) ja edastatamisega inimestele ning tööstustele, mis seda kasutavad. Teisisõnu võib ka öelda, et energeetika on erinevate energialiikide (mitmekordsete) muundamiste protsess, mille lõpptulemusena saadakse elektrienergia, mis antakse tarbijale üle. Nagu kogu Eesti majandus, on ka energeetika viimasel ajal läbi teinud väga suuri muutusi. Nii primaarenergia vajadus kui ka energia lõpptarbimine on vähenenud 1990. aastaga võrreldes ligi kaks korda. Alates 1993. aastast on energiakulutus hakanud stabiliseeruma. Primaarenergia ressurssidest moodustasid 1997. aastal kodumaised energiaallikad 61%. Eesti energeetika eripära on
Eriti oluliseks aspektiks on siin inimeste haridus, sissetulek, erinevates kultuurikontekstides ka sugu, rass, ühiskonna kastisüsteem jt tegurid. Teiseks võib teatud ühenduste tegevus just tuuagi kaasa ühiskondlikke ebavõrdsusi taastootvaid hoiakuid, nt võõravihkamist, kohaliku, aga ka laiema tähtsusega vägivallaakte. Seega on ebavõrdsuste olemasolu üks tõsisemaid tegureid, miks kodanikeühiskond ei suuda pakkuda lõplikku lahendust hea ühiskonna saavutamiseks. 3 AVALIK SEKTOR Avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine. Avaliku sektori tuumaks on riik. Riik on võimu- ja valitsemisintitutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Avaliku sektori põhiülesanneteks on valitsemine ning haldus. Institutsionaalsest aspektist lähtudes on avalik sektor see osa majandusest, kuhu kuuluvad riigi- ja munitsipaalasutused, -fondid ja -ettevõted. 3.1 Avaliku sektori funktsioonid: 1
hooldus, lennuliikluse teenindamine ning lennundusspetsialistide koolitamine. 11. .. Majandussektor ehk majandusharu on majanduse suur osa, mille ettevõted ja asutused tegelevad tooraine hankimisega loodusest (primaarne sektor), tooraine töötlemisega (sekundaarne sektor) ja teenuste osutamisega (teenindus ehk tertsiaarne sektor). 20. sajandi lõpus hakati tertsiaarsest sektorist eristama kvaternaarset ja viiendat sektorit. Primaarne sektor ehk esmassektor ehk hankiv majandus on majandussektor, mis tegeleb hüvede loodusest saamisega. Primaarse sektori koosseisu kuuluvad põllumajandus, jahindus, metsandus ja kalandus. Primaarse sektoris saadud kasutatakse osaliselt töötlemata, aga suurim osa on sekundaarse sektori ettevõtete tooraine. Tänapäevuses majanduses näitab primaase sektori ülekaalus et riik või piirkond on mahajäänud. Selle näidena on Aafrika riikide suurim osa, kus siiani on hõivatud rahvastiku suurim osa põllumajanduses. Riik, kus
Põllumajandus Referaat Siskukord Siskukord............................................................................................................................. 2 Sissejuhatus..........................................................................................................................4 Põllumajandus üldiselt.........................................................................................................5 Põllumajanduse jaotus..................................................................................................... 5 Põllumajandusmaa jaguneb:........................................................................................ 5 Agrokliimavöötmed......................................................................................................... 5 Põllumajandust mõjutavad tegurid.................................................................................. 6 Toiduprobleemid....................................
Agraarreform Indias (19. sajandi 60-80. aastatel) Selle eesmärgiks oli piirata rendi suurust ja piirata mõisnike omavoli. Samade reformidega vähendatai maamakse omanikelt-lõppkokkuvõttes võitsidki viimased. Seoses reformiga kasvas tehniliiste kuktuuride osa maaviljeluses. India tööstuspoliitika uus resolutsioon(1956), tööstuse kategooriad 12 Kuna riik ise ei suutnud piisavalt toota enda tarbeks naftat, terast, alumiinimumi, siis hakati üriatama nende tootmist suurenadama. Riiklik sektor pidid tegutsema seal, kus erasektor ei suuda või ei riski vajalikke ressursse paigutada. Sellega jagati kogu tööstus kolem kategooriasse: 1. 13 tööstusharu, kus uusi ettevõtteid võis rajada ainult riik. See oli A-grupp(nt. Sõja-, aatomitööstus, must metallurgia, raskemasinaehtus, söe-, naftatööstusjne) 2. 10 tööstusharu(alumiiniumi-, instrumendi-, tööpingi-, farmaatsiatööstus jne). Selles ehk
majandussüsteem,majandusotsuseid teeb hõim või pere 2.)Käsumajandus- majandusotsuseid teeb kekskvõim,tuntuim vorm on plaanimajandus (NSVL,Kuuba,Liibüa)3.)Turumajandus- ostjad ja müüjad vahetavad kaupu või teenuseid vabalt kokkulepitud hindade alusel, konkurents määrab toote või teenuse mahu,hinna ja sortimendi.(Eesti,Soome) Monopol ainuõigus toota mingit kaupa,osutada teenust ja määrata hindu. Avalik sektor moodustab riigivalmitsemine ja kohaliku omavahlitsuse asutustest ning riigi-ja kohaliku omavalitsuse ettevõtetest ja fondidest. Segamajandus on majandussüteem kus kõrvuti erasektoriga toimib ka avalik sektor ja kusriik sekkub majandusellu. RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID on rahvusvahelisel tasandil riikide ühendused või riigisiseste ühingute liidud,asutatud ühiste eesmärkide saavutamiseks. Rahvusvahelisi organisatsioone liigitatakse :
MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA. 10. KLASS Kasutatud materjalid: Ülle Liiberi eksamimaterjalid. 10.kl. ühiskonnageograafia õpik 38. Iseloomusta üldjoontes agraar-, industriaal- ja infoühiskonda; ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE MAAILMAMAJANDUS Kõikide riikide rahvamajandused vaadatuna nende omavahelistes seostes ja suhetes (maailmaturg, finantssuhted, majandusorganisatsioonid) GEOGRAAFILINE TÖÖJAOTUS riigid spetsialiseeruvad sellisele toodangule, mille tootmiseks on kõige paremad eeldused. Eeldused selleks lõi: 1. Veonduse areng 2. Maavarade ebaühtlane jaotus MAAILMAMAJANDUSE GEOGRAAFIA - uurib terve maailma majanduse toimimist ruumis. TOOTMISVIIS ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis (tehnoloogia ja vastavad ühiskondlikud suhted) Inimühiskonna arengus võib eristada 3 erinevat etappi: 1. Põllumajandusajastu e.
MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA. 10. KLASS Kasutatud materjalid: Ülle Liiberi eksamimaterjalid. 10.kl. ühiskonnageograafia õpik 38. Iseloomusta üldjoontes agraar-, industriaal- ja infoühiskonda; ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE MAAILMAMAJANDUS Kõikide riikide rahvamajandused vaadatuna nende omavahelistes seostes ja suhetes (maailmaturg, finantssuhted, majandusorganisatsioonid) GEOGRAAFILINE TÖÖJAOTUS riigid spetsialiseeruvad sellisele toodangule, mille tootmiseks on kõige paremad eeldused. Eeldused selleks lõi: 1. Veonduse areng 2. Maavarade ebaühtlane jaotus MAAILMAMAJANDUSE GEOGRAAFIA - uurib terve maailma majanduse toimimist ruumis. TOOTMISVIIS ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis (tehnoloogia ja vastavad ühiskondlikud suhted) Inimühiskonna arengus võib eristada 3 erinevat etappi: 1. Põllumajandusajastu e.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid