pidava kihini. V MÄRGALAD Ala, mille pinnas on liigniiskusega küllastunud (nt sood, madalad veekogud, jõeluhad, üleujutusalad). Soo tekib maismaa soostumisel põhjavee taseme tõustes või veekogude kinnikasvamisel. Kõige rohkem on Euroopas soid Põhja-Euroopas, kus sademete hulk on suurem, kui aurumine. Kesk- ja Lõuna-Euroopas on soid väga vähe alles (neid on kuivendatud). Eesti ja Euroopa majandus Majandussektorid: I PRIMAARNE SEKTOR ehk hankiv majandus (tegeleb hüvede loodusest saamisega) Nt põllumajandus, jahindus, metsandus, kalandus II SEKUNDAARNE SEKTOR ehk tööstus (tegeleb tooraine töötlemise, valmistoodete tootmise ja tarbijatele edastamisega) Nt masinatööstus, puidutööstus, tekstiilitööstus, keemiatööstus, metallitööstus, rõivatööstus, ehitusmaterjalitööstus, elektroonika, toiduainetööstus III TERTSIAARNE SEKTOR ehk teenindus (tegeleb teenuste osutamisega)
allaru. Majanduspaigutuse küsimused(millistes piirkondades, mis tüüpi, kuhu kasulik rajada), transport, rahvusvaheline kaubandus, rahvastik ja tööjõud. 33.Millistest teguritest sõltub mingi piirkonna majanduse iseloom Looduslikud tingimused, riigikorraldus, ajalugu, inimesed(haridus ja oskused),kohalik kultuur, suhted teiste riikidega ja regioonidega, naaberriikide majanduse iseloom 34. Millisteks majandussektoriteks majandus jaotub?Mis on nende sektorite ülesanded?nim. kolm majandusharu igast majandussektorist Hankiv majandus, töötlev majandus,teenindav majandus Hankiv majandus(primaarsektor)- eluks vajaike ainete ja materjalide hankimine loodusest(põllumajandus, taimekasvatus, loomakasatus) Töötlev majandus(sekundaarsektor)-hankiva majanduse toodangu töötlemine tarbimiseks sobivale kujule(tooduainetetööstus,puidutööstus,mäetööstus,
MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA. 10. KLASS Kasutatud materjalid: Ülle Liiberi eksamimaterjalid. 10.kl. ühiskonnageograafia õpik 38. Iseloomusta üldjoontes agraar-, industriaal- ja infoühiskonda; ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE MAAILMAMAJANDUS Kõikide riikide rahvamajandused vaadatuna nende omavahelistes seostes ja suhetes (maailmaturg, finantssuhted, majandusorganisatsioonid) GEOGRAAFILINE TÖÖJAOTUS riigid spetsialiseeruvad sellisele toodangule, mille tootmiseks on kõige paremad eeldused. Eeldused selleks lõi: 1. Veonduse areng 2. Maavarade ebaühtlane jaotus MAAILMAMAJANDUSE GEOGRAAFIA - uurib terve maailma majanduse toimimist ruumis. TOOTMISVIIS ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis (tehnoloogia ja vastavad ühiskondlikud suhted) Inimühiskonna arengus võib eristada 3 erinevat etappi: 1. Põllumajandusajastu e.
MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA. 10. KLASS Kasutatud materjalid: Ülle Liiberi eksamimaterjalid. 10.kl. ühiskonnageograafia õpik 38. Iseloomusta üldjoontes agraar-, industriaal- ja infoühiskonda; ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE MAAILMAMAJANDUS Kõikide riikide rahvamajandused vaadatuna nende omavahelistes seostes ja suhetes (maailmaturg, finantssuhted, majandusorganisatsioonid) GEOGRAAFILINE TÖÖJAOTUS riigid spetsialiseeruvad sellisele toodangule, mille tootmiseks on kõige paremad eeldused. Eeldused selleks lõi: 1. Veonduse areng 2. Maavarade ebaühtlane jaotus MAAILMAMAJANDUSE GEOGRAAFIA - uurib terve maailma majanduse toimimist ruumis. TOOTMISVIIS ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis (tehnoloogia ja vastavad ühiskondlikud suhted) Inimühiskonna arengus võib eristada 3 erinevat etappi: 1. Põllumajandusajastu e.
1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GIS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida ainult atribuutide abil võimalik teha ei oleks. Geoinfosüsteemide rakendused: Maamõõtmine, topograafia ja kartograafia, k
1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GIS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida ainult atribuutide abil võimalik teha ei oleks. Geoinfosüsteemide rakendused: Maamõõtmine, topograafia ja kartograafia, k
NÕUTAVAD TEADMISED JA OSKUSED EKSAMIL 1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) - infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GlS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida
tehniline murrang 19.-20.saj.) teras bensiin raadio elekter auto telefoniside nafta lennuk mineraalväetised 19 3. Postindustriaalne tootmisviis ehk infoühiskond · hästi arenenud geograafiline tööjaotus · suurem osa majandusest hõlmab teenindav sektor · globaliseerumine üleilmastumine 4. tehniline murrang: · tuuma- ning kosmosetehnika · arvuti ilmumine · sidetehnika pööre 36. Riikide arengu taseme iseloomulikud näitajad: 1. Rahvuslik koguprodukt (kogutoodang) RKP (RKT) Antud riigiettevõte poolt valmistatud toodangu ja teenuste koguväärtus. 2. Sisemajanduse kogutoodang SKT (SKP) Antud riigi territooriumil valmistatud
Kõik kommentaarid