Majanduspoliitika alused Kordamisküsimuste vastused 1. Majanduspoliitika teooria ja koht sotsiaalteaduste süsteemis Majanduspoliitika kuulub majandusteaduste hulka ja on sarnaselt teiste majanduse valdkondadega ning distsipliinidega tihedalt seotud teiste ühiskonnateadustega. Seega majanduspoliitika hõlmab majanduspoliitiliste eesmärkide, abinõude ja strateegiate uurimist, samuti ka majandusliku arengu prognoosi. Uuritakse küsimusi, mis puudutavad eesmärkide püstitamist, otsustusprotsessi, konfliktide lahendamist ja koordineerimisprobleeme. Lisaks püüab majanduspoliitika teooria olla nõuandjaks poliitikategijatele otsuste langetamisel. Eesmärgiks on praktilise majanduspoliitika tõhustamine tehes eesmärgid selgepiirilisemateks, parandades
Reguleerimisvajadus Väliskontekst Innovatsiooni roll Siseturu valmidus Tööstupoliitika praktikas Prantsusmaa, Jaapan, USA Prantsusmaa tööstuspoliitika VANA TP UUS TP Colbert'i (17 saj.) aegne Prantsusmaa oli Juurutatakse vabaturumajandust, kuid endiselt merkantiilse majanduspoliitika parim näide. sekkub riik suuresti majanduspoliitikasse Poliitika oli ülimalt interventsionistlik ja Poliitika eesmärk konkurentsivõime tõstmine protektsionistlik. Probleemiks Prantsuse tööstuse tagasihoidlik Eesmärk: Riigi majandusliku rikkuse ja seda investeerimismaht ja kehv finantssüsteem. tagavate sektorite arendamine. Sotsialistlik valitsus:
situatsioonides; c) on igapäevaelu rutiinsed tavad, millel on üldjuhul vähe moraalset tähtsust. 78.Kultuuri normatiivse komponendi moodustavad a) argiteadmised; b)ettekirjutused käitumise kohta; c) asjad ja nende käsutamise viisid. 79.Kultuuri väärtuselise komponendi moodustavad a)tegelikkuse vastavus inimeste vajadustele ja eesmärkidele; b)märgid ja sümbolid; c)ideoloogiad, müüdid, usundid. 6. Kvantitatiivne majanduspoliitika a) hõlmab majandusstruktuuri muudatusi; b)on suunatud ökonomeetriliste struktuurivõrrandite lahendamisele; on üldine majandusstrateegia, selle seatud eesmärgid ja vahendid 33.Kõige üldisem ja tüüpiline riigipoolne sekkumine on a)uute ja täiendavate seaduste ning õigusaktide kehtestamine, olemasolevate täiendamine või muutmine; b) abistava käe mudeli rakendamine; c)poliitikatõrgete ja haldustõrgete vähendamine. 93.Kõige rohkem takistab sotsiaalset mobiilsust a) budism;
l. KONTROLLTÖÖ ÕPPEAINES «MAJANDUSPOLIITIKA" 1. Majanduspoliitika alternatiivid tulenevad põhiliselt a) erinevatest majanduskoolkondadest; b) ressursside piiratusest; c) erinevatest grupihuvidest. 2. Kõige halvem on (majanduspoliitika, kus rasked, ebameeldivad ja poliitiliselt ohtlikud otsused a) tegemata jäetakse; b) tehakse vahetult peale parlamendivalimisi; c) tehakse vahetult enne parlamendivalimisi. 3. Majanduspraktikas valitsus a) stabiliseerib majanduslikku konjunktuuri; b) toodab poliitilisi konjunktuuritsükleid;
Kuid käesolev loengukonspekt on loodetavasti siiski õppematerjalina kasutatav ka lähiaastatel. Peaaegu kõik, mis loengukonspektis kirjas, on varem juba kusagil öeldud. Õppematerjali puhul ei tohiks see aga olla puudus – tekst püüab edasi anda olemasolevaid teadmisi. See loengukonspekt ei pretendeeri õppematerjalina mitte mingil juhul teaduslikule uudsusele ja selles on vähe viiteid. Loengukonspekti koostamisel on kasutatud paljusid erineva struktuuri ja kontseptsiooniga majanduspoliitika õpikuid, majanduspoliitika-alaseid raamatuid, ajakirjades ning ajalehtedes ilmunud vastavateemalisi artikleid, uurimistöid, samuti mitmete valitsusasutuste dokumente. Majanduspoliitika vaatleb probleeme tunduvalt laiemalt ning filosoofilisemalt (tihti ka pragmaatilisemalt ja isegi küünilisemalt), kui seda teevad näiteks mikroökonoomika ning makroökonoomika, mis enamasti lihtsustatult käsitlevad turgu ja riiki ideaalsetena ning inimesi
on inimeste reaaltulu pikaajalises perspektiivis majanduslik langus – tegeliku SKP langus potentsiaalse suhtes majanduslik liberalism – majanduskoolkond, kes usub vaba konkurentsi võimesse paigutada ühiskonna tootlikud ressursid efektiivselt majanduslik sund – asjaolu, et elamiseks vajalike hüviste omandamiseks vajaminev töötasu sunnib inimesi tööle majanduslik tõus – tegeliku SKP tõus potentsiaalse suhtes majanduspoliitika – meetodite ja vahendite kogumit majanduse üldise tasakaalu mõjutamiseks ning majanduse tsüklilisest arengust tulenevate sotsiaalmajanduslike tagajärgede pehmendamiseks majanduspoliitika – tegeleb majandusseaduste kogu ühiskonna huvides rakendamisega ja ühiskonna muutmisega majanduspoliitiline mudel – majanduslike ja poliitiliste seoste kogum, milles on riigi elanikkond sotsiaalse konsensuse (kokkuleppe) saavutanud ja mis peab viima kõige
2. Maksukiiluks nimetatakse otsese tööjõukulu ja tööjõu turuhinna vahet. Tõene 3. Maksustamise piirkulu mõõdetakse maksudega tekkivas ühiskondlikus kulus. Tõene 4. Lafferi kõvera kohaselt ei ole valitsuse tulusid maksimeeriv maksumäär ühtlasi majanduskasvu maksimeerivaks maksumääraks. Tõene 5. Maksupoliitika eesmärk on kasvatada majandust, mitte täita eelarveauke. Tõene 6. Lafferi kõver näitab majanduskasvu seost keskmise maksumääraga. Väär 7. Nõudmispoolse majanduspoliitika põhiliseks tööriistaks on eelarvepoliitika, pakkumispoolse majanduspoliitika jaoks aga rahapoliitika. Tõene 8. Valitsus peaks maksustama eelkõige kaupu, mille nõudluse hinnatundlikkus on kõrge. Väär 9. Kui tööjõu maks kahekordistub, siis kahekordistub ka maksukiil. Väär 10. Optimaalne maksusüsteem on laia maksubaasiga, st maksustatakse võimalikult paljusid objekte. Tõene Test 15 – tööpuudus 1. Tavaliselt suureneb töötus majanduse langusfaasis ja väheneb tõusufaasis
Majanduslik stabiilsus · Turg ja majandus tervikuna toimivad kõige effektiivsemalt tasakaalustatud seisundis. · Turu üldine tasakaal- nõutav kauba/tegurite kogus vastab pakutavale kgusele. · Iga ühiskond loob endale oma majandussüsteemi, mis lähtub kindlatest printsiipidest. · Moodustub toimivate seadustega majanduskeskond, mida kujundab majanduspoliitika. Ühiskonnas loodud väärtusi saab mõõta: · Kulutuste põhjal, mida tehakse kaupade/teenuste ostmisel. · Tulude põhjal, mida saadakse tootmistegurite eest. RKT- rahvusvaheline kogutoodang- ühe riigi tootmistegurite poolt ühes aastas loodud kaupade ja teenuste rahaline koguväärtus (ainult Eesti kapital). · Nominaalne SKT- arvestatakse jooksvates hindades. · Reaalne SKT- nominaalset SKT-d on korrikeeritud inflatsiooniga.
Kõik kommentaarid