Majanduspoliitika (0)

Majandus - Akadeemiline kirjutamine

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Millistes kogustes?
Kes saab sellest toodangust kasu?
Keskaegne feodaal?
Kes talupoegade too arvel elas?
Miks kujunes erinevate mandrite ja regioonide ajalugu nii erinevaks?
Miks uhed rahvad said domineerivateks ja teised jaid mahajaanuteks?
Miljonarid Aga kas seda saab pidada uhiskondliku rikkuse kasvuks?
Milliseid vaartusi millist identiteeti see meeskond esindab?
Milles on ikkagi asi?
Kellele seda vaja on?
Millised on prioriteedid?
Kuidas maarata tingimustele vastavust?
Milliseid instrumente poliitika elluviimiseks kasutada?

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 160 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-11-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti

56 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

studentin123 Õppematerjali autor

majanduspoliitika steem institutsioon imalus maksud majandusteadus esindusdemokraatia turg loengukonspekt otsedemokraatia

Sarnased õppematerjalid

docx

Majandussotsialoogia eksami materjal

Majandus ühiskonnas Sotsiaalteadused – moderniseeruva ühiskonna “leiutis” (mõiste “sotsioloogia” – Auguste Comte, ca 1840) 18.-19.saj -> distsipliinide-vaheliste piiride hägusus 20. saj -> süvenev spetsialiseerumine 21. saj -> vajadus suurema integreerituse järele (interdistsiplinaarsus) ÜHISKOND - sotsiaalsete suhete ja interaktsioonide süsteem (struktuur), mis seob indiviide, kellele on omane ühine kultuur ja kes end selle ühiskonnaga samastavad (identiteet)  piirid ja territoorium  institutsioonid  reproduktsioon  poliitiline ja majanduslik organiseeritus  võimusuhted ja -hierarhiad SOTSIAALNE STRUKTUUR - sotsiaalset tervikut moodustavate elementide vahelised püsivad seosed ja interaktsioon; võimaldab määratleda indiviidi/grupi positsiooni ja staatust sotsiaalses süsteemis (nt ühiskond, organisatsioon, perekond jm sotsiaalsed kooslused)  sots

Majandussotsioloogia

docx

Sissejuhatus kõrgkooli õppesse eksami materjalid

Sissejuhatus kõrgkooli õpingutesse EKSAM ÕKE 1. Õppekorralduseeskiri (edaspidi: eeskiri) on Tartu Ülikoolis (edaspidi: ülikool) tasemeõppe õppetööd reguleeriv põhidokument, mis reguleerib ülikooli õppetöö korraldamisega seotud tegevust, kehtestab ühtse õppetöö korraldamist puudutava regulatiivse raamistiku ning sätestab õppekorralduslikud pädevusvaldkonnad. Eeskirja järgimine on kohustuslik kõigile ülikooli liikmetele. (ÕKE on õppetööd reguleeriv dokument, mis reguleerib õppetöö korraldust. See on kohustuslik kõigile ülikooli liikmetele.) 7. Ülikoolis on tasemeõppes võimalik õppida üliõpilase, külalisüliõpilase ja eksternina. (Ülikoolis on võimalik õppida, üliõpilase, külalisüliõpilase ning eksternina) 8. Üliõpilane on isik, kes on immatrikuleeritud ülikooli tasemeõppe õppekavale. Välisüliõpilane on üliõpilane, kellel ei ole Eesti kodakondsust, pikaajalise el

Ainetöö

doc

Tööõiguse, tööohutuse ja töötervisehoid 1. kt kordamisküsimused

1. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, reguleerimisvaldkond, kelle suhtes rakendub; TTOS sätestab töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistujate. Töötaja tervise ja töövõime säilitamine ning edendamine; Töökeskkonnajapraktilisetöötegemiseparandamine tagamaks, et see soodustab ohutust ja tervishoidu; Töökorralduse ja töökultuuri arendamine suunas, mis toetab töötervishoidu ja tööohutust ning ühteaegu edendab positiivset sotsiaalset kliimat ning ladusat tööd, mis aitab tõsta ettevõtte tootlikkust. 1. Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil; Töösuhteid reguleeriv seadusandlus Eestis; •Töölepingu seadus; •Tööleping, töövõtuleping ja käsundusleping - erinevused; •Töölepingu tingimused; •Tähtajaline tööleping; •Töötasu; • Töö- ja puhkeaeg; • Puhkused; • Leppetravid; •Materiaalne vastutus; •Töölepin

Tööõigus

docx

Majandus. Linn. Ühiskond

TSS0004 Majandus.Linn.Ühiskond. TTÜ, kevad 2019 Olulisemad mõisted/teemad kirjalikuks arvestustööks valmistumisel (põhimõistete test, 25 p). Testi kestus: 45 min. Toimumisajad ja registreerumine on avalikustatud ÕISis Õppematerjalid: loengumärkmed, õpik A.Giddens, P.Sutton ”Sociology”, vt ka soovitusi loengumärkmete lõpus. Mõisted on grupeeritud vastavalt loengutele/loengumärkmetele Moodle’s, kuid tasub meeles pidada, et suurt osa mõisteid on kasutatud ka teistes loengutes ja kindlasti seminarides! 1. Sotsioloogiline kujutlusvõime (C.W.Mills) Ühiskond Sotsiaalne struktuur - sotsiaalset tervikut moodustavate elementide vahelised püsivad seosed ja interaktsioon; võimaldab määratleda indiviidi/grupi positsiooni ja staatust sotsiaalses süsteemis (nt ühiskond, organisatsioon, perekond jm sotsiaalsed kooslused) Kultuur ja selle komponendid - ühiskonnaliikmetele iseloomulik eluviis (sh väärtused ja normid), koos nende poolt l

Ühiskonnaõpetus

pdf

füüsika geomeetriline optika

TARTU ÜLIKOOL Tartu Ülikooli Täppisteaduste Kool Geomeetriline optika Koostanud Henn Voolaid ja Urmo Visk Tartu 2007 c 2007 Henn Voolaid, Urmo Visk c 2007 Tartu Ülikooli Teaduskool Geomeetriline optika 1 Sissejuhatus Geomeetriline optika ehk kiirteoptika on optika osa , kus valguse levimist kirjeldatakse valguskiirte abil, milleks on ristsirged valguse lainepinnale (pinnanormaalid). Võib ka öelda, et kiir on joon, mis näitab valgusenergia levimise suunda. Geomeetrilises optikas käsitletakse valgust sirgjooneliselt levivana, ükskõik kui väikestest avadest see läbi läheb. Teiste sõnadega, geo- meetrilises optikas loetakse valguse lainepikkus λ = 0 ja seetõttu pole vaja difraktsiooni või interferentsi arvestada. Geomeetrilise op- tika ülesandeks on eseme kujutise leidmine pärast optilise süsteemi läbimist. Optiliseks süsteemiks võivad olla igasugused detailid, kus valguskiir peegeldub või murdub. M

Optika

docx

PÕLLUMAJANDUSTAIMED II KORDAMISKÜSIMUSED

PÕLLUMAJANDUSTAIMED II KORDAMISKÜSIMUSED 1. Süstemaatika, taksonoomia ja nomenklatuur. Olemus, taksonoomilised rühmad ning nomenklatuuri alused. Binaarne nomenklatuur, peamiste taksonoomiliste ühikute nimetamisviis. Süstemaatika on arengulooline teadus, mille meetodeid kasutatakse erinevates valdkondades (näit. keeleteaduses). Kasutusel paralleelselt biosüstemaatikaga. Süstemaatika põhiühik: liik (species). Kõiki nii varem esinenud kui ka praegu elavaid organisme peetakse kuuluvaks mingi liigi koosseisu. Olemas on: - liigist kõrgemaid rühmi - madalamaid rühmi Taksoniteks nimetatakse liike, neid ühendavaid kõrgemaid klassifitseerimisastmeid ja liigisiseseid astmeid. Taksonite kategooriad: - Takson kui süstemaatika kategooria, hierarhilise liigitamise järku (süstematiseerimise teoreetiline alus) - Takson kui organismide kogum Klassifitseerimine e süstematiseerimine: Organismide taksoniteks ühendamine Liigisises

Botaanika

doc

Juhtimisstiilid ülevaade

Alas, R. 2005. Personalijuhtimine. Külim kirjastus Alas, R. 2008. Juhtimise alused Autokraatne stiil: juht delegeerib vähe. Võim on juhi käes ja juhtimisküsimused lahendab ta ainuisikuliselt, vastutavad aga alluvad. Alluvate tegevus on täieliku kontrolli all, juht sekkub igasse asja. Alluvate mõjutamiseks kasutatakse ähvardusi ja karistusi. Sellepärast nad kardavad eksida. Juht eeldab, et kõik töötajad on laisad ja püüavad teha vähem tööd, kui oleks vaja. Paljude miinuste juures on sellel juhtimisstiilil ka eelised: kiire otsustamine, alluvad võivad olla vähekompetentsed ja nad tunnevad end kindlamana, sest et täpselt teavad, mida neist oodatakse. (Alas...1999) Autor leiab, et antud juhtimisstiil välistab koostöö alluvate ja juhi vahel ning see on puudus, sest alluvad ei saa antud juhul juhtimisel kaasa rääkida. Samuti juht ei saa teada ja näha kõike, mis organisatsiooni sees toimub, seega võib tekkida olukord, et juht langetab

Kvaliteedi ja protsessijuhtimine

docx

Geneetika I ja II KT

Geneetika I ja II KT 1. Mis on komplimentaarsus? Molekulide või nende osade struktuuri ruumiline vastavus, millel põhinevad molekulide vastastikune äratundmine ja eriomane seondumine (lämmastikualused: A-T(U) ja G-C on komplimentaarsed. A saab paarduda vaid teiste lämmastikalustega, millega moodustuvad 2 vesiniksidet (T ja U-ga). C saab moodustada 3 vesiniksidet vaid G-ga. 2. Millest koosneb DNA? DNA on polümeer, mille elementaarlülideks on nukleotiidid. Nukleotiidid on polümeerid, mis koosnevad omakorda keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest. Harilikult koosneb DNA adeniinist (A), guaniinist (G), tsütosiinist (C) ja tümiinist (T). 3. Kaksikahelalise DNA ehitus DNA esineb tavaliselt kaheahelalise struktuurina, mille mõlemad otsad on kokku keeratud, et moodustada iseloomulikku kaksikheeliksit. Iga DNA ahel on kokku pandud nelja tüüpi nukleotiididest (A, G, C, T). Nende nukleotiidide vahelisel interaktsioonil tekivad fo

Geneetika

Rohkem sarnaseid