Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


Majanduspoliitika kordamisküsimused eksamiks 2014 (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas klassifitseeritakse inimese ja looduskeskkonna suhteid käsitlevaid filosoofiaid ?
 
Säutsu twitteris
TTP0010 Majanduspoliitika eksamiküsimused 2014/2015. õppeaastal
  • Millest tulenevad põhiliselt (majandus)poliitika alternatiivid?
    Põhiliselt erinevatest (grupi)huvidest.
  • Mis piiravad majanduspoliitika väljatöötajate ja elluviijate võimalusi?
    • Nende endi pädevus ;
    • Kehtiv poliitiline kord;
    • Huvigrupid.

    Majanduspoliitika väljatöötajad ja elluviijad sõltuvad järgmistest ühiskondlikest otsustussüsteemidest.
    • Turg . Tsentraliseeritud planeerimise ja otsustamise puudumine. Turul toimivad protseduurid annavad informatsiooni kaupade ja teenuste nappuse määrast ning selle muutumisest ajas. Konkurents garanteerib, et kaupu toodetaks efektiivselt ja pakutaks odavaima võimaliku hinnaga. Samas võib tekkida sotsiaalne ebaõiglus. Turg ei suuda pakkuda kõiki avalikke teenuseid.
    • Demokraatia. Otsustusprotsessi iseloomustavad: 1) Vaba hääletusmehhanism; 2) enamusprintsiip; 3) Valitsuste ja parlamentide piiratud võimuperiood.
    • Bürokraatia . Seda on vaja demokraatlike otsuste elluviimiseks. Võimaldab jagada keerukaid probleeme osadeks ja kasutada spetsialiste.
    • Mitmesugused läbirääkimiste süsteemid. Nt tööandjate ja võtjate esindajate läbirääkimised palkade üle.

  • Mis põhjustab erinevusi teoreetilise ja praktilise majanduspoliitika vahel?
    • Konkureerivad erinevad majandusteadlikud koolkonnad, mis annavad ka probleemide lahendamiseks täiesti erinevaid soovitusi.
    • Uute probleemide lahendamiseks ei ole tihti majanduspoliitilisi seisukohti olemaski. Nt Ida-Euroopa riikidel polnud kusagilt võtta õpetust, kuidas sotsialismilt tagasi kapitalismile minna.
    • Praktiline majanduspoliitika on sageli väga erineva mõju ja surve all, mida teoreetiline majanduspoliitika ei arvesta või polegi suuteline arvestama.
    • Majanduspoliitika kandjatel on sageli teised huvid kui neile nõu andvatel majandusteadlastel. Demokraatlik süsteem ei toeta pikaajalist planeerimist. Demokraatlike riikide valitsused ei saa tihti paljudes valdkondades mõelda kaugemale järgmistest valimistest.

  • Haruspetsiifiline ja süsteemne (majandus)poliitika
    • Haruspetsiifiline (isoleeritud) poliitika. Tunnuseks on sektoraalsete ja harueesmärkide lõtv seos ehk sisuliselt rahvamajandusliku sektoraalse struktuuripoliitika püüdmine . Siin võiks rääkida iseseisvast tööstus-, põllumajandus-, transpordi- jms poliitikast . Harueesmärgid püstitatakse üksteisest sõltumatult ega muretseta nende kooskõla üle. Riiklikku sekkumist peetakse vajalikuks siis, kui mõne sektori tegelik või eeldatav areng satub vastuollu poliitiliselt soovitava suunaga.
    • Süsteeme (terviklik) poliitika. Lähtub rahvamajanduslikest eesmärkidest, mida siis vajadusel iga haru jaoks konkretiseeritakse. Harupoliitika muutub sel teel tervikliku majanduspoliitika osaks. Selle (alam)eesmärgid on tuletatud poliitiliselt kindlaks määratud kõrgematest sihtidest.

  • Majanduspoliitika horisontaalne ja vertikaalne lähenemine
    • Horisontaalne lähenemine. Kontseptsioon tugineb majandusarengu ning sealhulgas struktuurinihete raamtingimuste parandamisele. Samas ei seata eesmärgiks struktuurimuutuste kindlas suunas mõjutamist. Seega domineerivad ka poliitiliste instrumentide hulgas sellised, mis tagavad ja parandavad majanduse institutsionaalset ja materiaalset infrastruktuuri ega ole diskrimineerivad.
    • Vertikaalne lähemine. Kasutab meetmeid, mis sekkuvad otseselt majandusprotsessi, on sellisena loomulikult diskrimineerivad ja püüavad struktuurimuutusi suunata (nt mitmesugused haruspetsiifilised regulatsioonid, finantssoodustused või – koormised ning muud riiklikud erimeetmed).

  • Otsedemokraatia , esindusdemokraatia ja osalusdemokraatia
    • Otsedemokraatia on politoloogia mõiste, mis tähistab sellist riigi valitsemisvormi, kus rahvas saab otsustada riiki puudutavaid küsimusi ilma vahepealsete esindajateta. Levinuim otsedemokraatia rakendamise vorme on referendum ehk rahvahääletus . Klassikaline näide otsedemokraatlikust riigis on Šveits , kus viimase 120 aasta jooksul on 240 korral korraldatud rahvahääletusi seadusandlikes küsimustes. Osalusdemokraatia probleemiks on aga suured kulutused iga küsimuse osutamisel. Max Weber on väitnud, et otsedemokraatia on rakendatav ainult väikestes organisatsioonides ja väikesel territooriumil, kus kõik liikmed tunnevad üksteist, neid on lihtne kokku kutsuda ning kõik käsitlevad end sotsiaalselt võrdsena. Otsedemokraatiaga ei ole võimalik lahendada professionaalset ametkondlikku lähenemist nõudvaid küsimusi. Rahval puudub tihti piisav kompetentsus ja teadlikkus oma otsuste mõjust ja tagajärgedest. Tihti on ka elanike huvitatus ja aktiivsus madalad. Kui valimistel osaleb vaid pool hääleõiguslikest kodanikest, pole mingit alust arvata, et referendumil aktiivsemalt osaletaks.
    • Levinuim demokraatia vorm on esindusdemokraatia, kus valimistel valib rahvas endale esindajad parlamenti, kus nad rahva eest otsuseid vastu võtavad. Esindusdemokraatia probleemiks on aga see, et aja jooksul võim kaugeneb rahvast. Esindusdemokraatiat saab paremini realiseerida suuremate üksuste korral (linn, riik, riikide liit).
    • Esindusdemokraatia teisendeid, mis sisaldavad otsedemokraatia elemente, kutsutakse osalusdemokraatiateks. Osalusdemokraatiat saab paremini realiseerida väiksemate otsustusüksuste tasemel (perekond, korteriühistu , küla).

  • Strateegia, poliitika ja administreerimine
    Poliitika institutsioon on poliitiliste reeglite, standardite jms kogum, millega reguleeritakse ja juhitakse ühiskondlikke protsesse. Poliitika on ühiskonnas levinud väärtushinnangute kujunemise, analüüsimise ja põhimõtteliste otsuste langetamise protsess. Administreerimine tähendab aga poliitiliste otsuste elluviimist. Strateegiad tegelevad lõppeesmärkide valiku ja põhjendamisega, poliitika aga tee valikuga praegusest situatsioonist strateegilise lõppeesmärgini.
  • Riigiõiguslikud piirid
    Eristatakse nn sisulisi võimupiire, milleks on
    • Valmimis- ja valitavusõigus
    • Valijaskond
    • Võrdsus seaduse ees.

    Põhiseaduslikud garantiid peavad tagama indiviidi arengu ja tema õigused. Riigiõiguslike piiridena nimetatakse veel kolmikmõju, st riigi, üksikisikute ja ühiskondlike institutsioonide omavahelist vastastikust mõjutamist. Siin avaldavad mõju nii seadused kui ka vastastikused huvid, motivatsioon ja stiimulid .
    Riigiõiguslikuks piiriks on ka võimu mõjupiirkonna jagunemine riigiorganite – eelkõige parlamendi, valitsuse ja sõltumatute kohtude vahel. Seda nimetatakse ka seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahususe põhimõtteks . Just sellel põhines Euroopa edu.
    Rea valdkondade valitsusest (suhtelise) sõltumatuse põhimõte on terves maailmas juba aastakümneid esile kutsunud teravaid vaidlusi. Üldiselt ollakse siiski veendunud, et otsuseid tuleb langetada seaduste, mitte aga ametimeeste suva järgi. Arvatakse, et ühiskond on tunduvalt stabiilsem, kui valitsus ei saa kõiki institutsioone kamandada.
  • Mis on ühiskondlik hüve ja kuidas selle tootmist finantseeritakse?
    Ühiskondlik hüve tarbivad kõik ühiskonnaliikmed praktiliselt võrdselt, nimelt terve selle toodetava koguse ulatuses (puhas õhk; ilus maastik ; joogivesi; korras linnatänavad jne).
    Ühiskondliku hüve tootmist ei saa finantseerida selle konkreetsete tarbijate vabatahtlike maksete kaudu. Järelikult, kui ühiskondliku hüve (nt puhta õhu) tootmist vajalikuks peetakse, tuleb raha selle jaoks saada mitte konkreetsete tarbijate vabatahtlike maksetena, vaid mingil muul teel (nt üldkohustuslike maksudena).
  • Sotsiaalpoliitika eesmärgid
    • Eetilised ( õiglus , võrdsus, võrdväärsus, võrdõiguslikkus). Harimatu, haige, töötu , näljane, kodutu ja kerjav inimene pole eetiline, esteetiline , humaanne ega kristlik vaatepilt. Teda on valus ja ebameeldiv vaadata, seda enam ühistranspordis taluda. See rikub inimeste meeleolu, tervist. Sotsiaalpoliitika peab kodanikke sellise psüühilise trauma eest kaitsma.
    • Poliitilised (klassivastuolude leevendamine, rahvuse ühtsuse suurendamine ). Tahetakse, et objektiivsetel põhjustel või ka täiesti enda süül raskesse (majanduslikku) olukorda sattunud inimesed riigivõimu
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Majanduspoliitika kordamisküsimused eksamiks 2014 #1 Majanduspoliitika kordamisküsimused eksamiks 2014 #2 Majanduspoliitika kordamisküsimused eksamiks 2014 #3 Majanduspoliitika kordamisküsimused eksamiks 2014 #4 Majanduspoliitika kordamisküsimused eksamiks 2014 #5 Majanduspoliitika kordamisküsimused eksamiks 2014 #6 Majanduspoliitika kordamisküsimused eksamiks 2014 #7 Majanduspoliitika kordamisküsimused eksamiks 2014 #8 Majanduspoliitika kordamisküsimused eksamiks 2014 #9 Majanduspoliitika kordamisküsimused eksamiks 2014 #10 Majanduspoliitika kordamisküsimused eksamiks 2014 #11 Majanduspoliitika kordamisküsimused eksamiks 2014 #12 Majanduspoliitika kordamisküsimused eksamiks 2014 #13 Majanduspoliitika kordamisküsimused eksamiks 2014 #14 Majanduspoliitika kordamisküsimused eksamiks 2014 #15 Majanduspoliitika kordamisküsimused eksamiks 2014 #16 Majanduspoliitika kordamisküsimused eksamiks 2014 #17 Majanduspoliitika kordamisküsimused eksamiks 2014 #18 Majanduspoliitika kordamisküsimused eksamiks 2014 #19
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-01-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 105 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor teltz Õppematerjali autor

    Mõisted


    Kommentaarid (1)

    Drowo profiilipilt
    Drowo: Väga hea materjal.
    16:54 11-01-2015


    Sarnased materjalid

    30
    docx
    Majanduspoliitika eksamiküsimused
    40
    doc
    Majanduspoliitika eksam kordamisküsimused eksamiks
    11
    doc
    Majanduspoliitika KT 1 valikvastused
    320
    doc
    Majanduspoliitika
    18
    pdf
    Majanduspoliitika vastused
    6
    docx
    Majanduspoliitika vastused
    42
    docx
    Majandussotsioloogia eksami kordamisküsimused
    19
    docx
    Multikultuursus





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun