50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 30 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-04-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
34 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnnaMai
Õppematerjali autor
TTP0010 Majanduspoliitika eksamiküsimused 2014/2015. õppeaastal 1. Millest tulenevad põhiliselt (majandus)poliitika alternatiivid? Põhiliselt erinevatest (grupi)huvidest. 2. Mis piiravad majanduspoliitika väljatöötajate ja elluviijate võimalusi? Nende endi pädevus; Kehtiv poliitiline kord; Huvigrupid. Majanduspoliitika väljatöötajad ja elluviijad sõltuvad järgmistest ühiskondlikest otsustussüsteemidest. Turg. Tsentraliseeritud planeerimise ja otsustamise puudumine. Turul toimivad protseduurid annavad informatsiooni kaupade ja teenuste nappuse määrast ning selle muutumisest ajas. Konkurents garanteerib, et kaupu toodetaks efektiivselt ja pakutaks odavaima võimaliku hinnaga
nimetada nelja institutsiooni või nende rühma. Parlament kui seadusandlik (legislatiivne) organ võtab vastu seadusi ja sellega otsustab ning määrab kindlaks riigi majandusliku arengu pikaajalised raamtingimused. Valitsus ja temale alluvad mitmesugused valitsusasutused (ministeeriumid jt) kui täidesaatvad (eksekutiivsed) organid peavad hoolitsema seadustega kindlaks määratud jooksva majanduspoliitika korraldamise eest (seda nimetatakse mõnikord ka rutiin- ehk kogemus-poliitikaks). Keskemissioonipank peab kindlustama rahvamajanduse varustamise maksevahenditega (rahatähtedega; kaasajal ehk ka lihtsalt „elektroonse rahaga“) ja on vastutav kogu rahasüsteemi stabiilsuse eest riigis. Keskpank on üldjuhul valitsusest sõltumatu nii juriidiliselt (de jure) kui ka faktiliselt (de facto).
l. KONTROLLTÖÖ ÕPPEAINES «MAJANDUSPOLIITIKA" 1. Majanduspoliitika alternatiivid tulenevad põhiliselt a) erinevatest majanduskoolkondadest; b) ressursside piiratusest; c) erinevatest grupihuvidest. 2. Kõige halvem on (majanduspoliitika, kus rasked, ebameeldivad ja poliitiliselt ohtlikud otsused a) tegemata jäetakse; b) tehakse vahetult peale parlamendivalimisi; c) tehakse vahetult enne parlamendivalimisi. 3. Majanduspraktikas valitsus a) stabiliseerib majanduslikku konjunktuuri; b) toodab poliitilisi konjunktuuritsükleid;
situatsioonides; c) on igapäevaelu rutiinsed tavad, millel on üldjuhul vähe moraalset tähtsust. 78.Kultuuri normatiivse komponendi moodustavad a) argiteadmised; b)ettekirjutused käitumise kohta; c) asjad ja nende käsutamise viisid. 79.Kultuuri väärtuselise komponendi moodustavad a)tegelikkuse vastavus inimeste vajadustele ja eesmärkidele; b)märgid ja sümbolid; c)ideoloogiad, müüdid, usundid. 6. Kvantitatiivne majanduspoliitika a) hõlmab majandusstruktuuri muudatusi; b)on suunatud ökonomeetriliste struktuurivõrrandite lahendamisele; on üldine majandusstrateegia, selle seatud eesmärgid ja vahendid 33.Kõige üldisem ja tüüpiline riigipoolne sekkumine on a)uute ja täiendavate seaduste ning õigusaktide kehtestamine, olemasolevate täiendamine või muutmine; b) abistava käe mudeli rakendamine; c)poliitikatõrgete ja haldustõrgete vähendamine. 93.Kõige rohkem takistab sotsiaalset mobiilsust a) budism;
Kuid käesolev loengukonspekt on loodetavasti siiski õppematerjalina kasutatav ka lähiaastatel. Peaaegu kõik, mis loengukonspektis kirjas, on varem juba kusagil öeldud. Õppematerjali puhul ei tohiks see aga olla puudus – tekst püüab edasi anda olemasolevaid teadmisi. See loengukonspekt ei pretendeeri õppematerjalina mitte mingil juhul teaduslikule uudsusele ja selles on vähe viiteid. Loengukonspekti koostamisel on kasutatud paljusid erineva struktuuri ja kontseptsiooniga majanduspoliitika õpikuid, majanduspoliitika-alaseid raamatuid, ajakirjades ning ajalehtedes ilmunud vastavateemalisi artikleid, uurimistöid, samuti mitmete valitsusasutuste dokumente. Majanduspoliitika vaatleb probleeme tunduvalt laiemalt ning filosoofilisemalt (tihti ka pragmaatilisemalt ja isegi küünilisemalt), kui seda teevad näiteks mikroökonoomika ning makroökonoomika, mis enamasti lihtsustatult käsitlevad turgu ja riiki ideaalsetena ning inimesi
rahvamajandusõpetuseks (uurib rahvamajandust tervikuna); mikroökonoomikaks (üksikult üldisele, st kirjeldab konkureerival turul oma kasumlikkust maksimeerivaid subjekte); makroökonoomikaks (üldiselt üksikule, st kirjeldab majandussektorite vahelisi seoseid, st õpetus turu üldisest tasakaalust); ettevõtte majandusõpetus (käsitletakse ühte konkreetset majandussubjekti). 9. Majanduspoliitika definitsioon (teooria ja koht sotsiaalteaduste süsteemis) Avaliku võimu sekkumine majandusse. Kõik inimesed on ühiskonna majandusliku ja poliitilise süsteemi osad. Majanduspoliitika on majanduse mõjutamine poliitiliste mehhanismidega ehk riigi poolt. Ta on üks osa ühiskonnapoliitikast. Majanduspoliitika sotsiaalsed eesmärgid: 1) vabadus - vabadus seada oma eesmärke ja nende nimel toimetada. Vabadus väärtusena lõpeb seal, kus see hakkab piirama teiste vabadust (sh kõlvatu
[email protected] Kodune ÜLESANNE: Töötada V2LJA MAJANDUSPOLTIILISE ESSE TEEMA EHK ARVAMUSARTIKLI PEALKIRI näiteks: kuidas muuta perepolitikat? kuidas saavutada eelarve tasakaal praeguses olukorras`? pealkirjas peab oleme n2ha millise aktuuaalse maj. poliitika tegevusega ma tahan tegeleda.järgmise reede õhtuks kirjalikult! (vaatab kas aktuaalne? piisavalt selge ?,millega ise tegelad,?jõukohane.) KIRJANDUS: Kohustuslik: MAJANDUSPOLIITIKA ALUSED. Mati Raudjärv EUROOPA MAJANDUS POLIITIKA ALUSED. soovitatav: EESTI TEE EUROOPA LIITU,UNISTUS EUROOPA LIIDUST. Raig. MAJANDUSPOLIITIKA KONSPEKT MAJANDUSPOLIITIKA ALUSED *Majanduspolitiika on osa ühiskonnapoliitikast. Uurimisobjektiks: 1)majanduskord,-korrapoliitika 2)majandusstruktuur,-struktuuripoliitika- majandus harud majanduse sees. 3)majandusprotsessid,-protsessipolitiika-turundus,hinnad,tollimaks RIIGI ÜLESANDED: 1)Väline julgeolek 2)Sisemine julgeolek 3)Ühiskondlik infrastruktuur
Otsiti meelelohutust (kasiinod, kabareed, loterii jne) Muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus Progressi sümboliks kujuneb linn (palgad, moodsad kaubad, transport) Muutus leibkonnamudel - väikepere Postindustriaalne ühiskond alates 20. sajandi viimasest veerandist Teenindussektori osatähtsuse kasv Tootmise mahu asemel tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses Koveieritööliste asemel vajatakse haritud spetsialiste Riik reguleerib ka majanduse arengut (varem vaid poliitika ja õiguskord) Omanike asemel teevad otsuseid tegevjuhid (spetsialistid) Kujuneb keskklass Vabam töökorraldus Oluline loovus ja oskus töötada meeskonnas ning rakendada teadmisi Suurem tegevusvabadus Hinnatakse laiapõhjalist ettevalmistust Inimeste eluolu ja tarbimine ühtlustub *elatustaseme tõus *masstootmine *massikultuur Massimeedia Oluline suutlikkus kiirelt hankida ja töödelda informatsiooni Avardusid teabe edastamise võimalused *satelliit- ja kaabelTV, mobiiltelefon, internet
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid