50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-09-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
34 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Don_Tom
Õppematerjali autor
Majanduslik stabiilsus · Turg ja majandus tervikuna toimivad kõige effektiivsemalt tasakaalustatud seisundis. · Turu üldine tasakaal- nõutav kauba/tegurite kogus vastab pakutavale kgusele. · Iga ühiskond loob endale oma majandussüsteemi, mis lähtub kindlatest printsiipidest. · Moodustub toimivate seadustega majanduskeskond, mida kujundab majanduspoliitika. Ühiskonnas loodud väärtusi saab mõõta: · Kulutuste põhjal, mida tehakse kaupade/teenuste ostmisel. · Tulude põhjal, mida saadakse tootmistegurite eest. RKT- rahvusvaheline kogutoodang- ühe riigi tootmistegurite poolt ühes aastas loodud kaupade ja teenuste rahaline koguväärtus (ainult Eesti kapital). · Nominaalne SKT- arvestatakse jooksvates hindades. · Reaalne SKT- nominaalset SKT-d on korrikeeritud inflatsiooniga. SKT- mis mõjutab selle suurust · Hõlmab ainult lõpptarbimist. · Ainult riigi territooriumil toodetud kaup
Mis on majandusteadus? I peatükk · Mis on majandusteadus? · Kuidas aitavad turud ja vabatahtliku vahetuse põhimõte organiseerida tootmist ning toodete ja teenuste jaotamist? · Miks nappuse ja loobumiskulu mõisted majanduses ja meie elus on olulised? · Millised on tootmisressursside neli liiki? · Kuidas kompromissid, piirkulud ja piirtulud mõjutavad meie igapäevaseid otsuseid? · Millised põhilised majandusotsused seisavad kõikide ühiskondade ees? · Kuidas erinevad majandussüsteemid organiseerivad ja koordineerivad inimesi toime tulema nappuseprobleemiga? Turg Turuga on tegemist igal pool ja alati, kui vaid inimesed teevad üksteisega vabatahtlikke vahetustehinguid. Turumajandus Turumajandus kasutab turge (vabatahtlik vahetus) kui peamist tootmise organiseerimise ja koordineerimise va
ja partnerriigi investoritel ja laenajatel. 35. Majanduspoliitika ja EL (ühte valdkonda tutvustada lähemalt) Majanduspoliitika on majanduse mõjutamine poliitiliste abinõudega, seega lõppkokkuvõttes riigi poolt. Majanduspoliitika on üks osa ühiskonnapoliitikast ja hõlmab kahesuguseid abinõusid: 1)võib olla tegemist abinõudega välis-, sise-, kaitse-, tervishoiu-, kultuuri-, õiguspoliitikas jne, millel otsest majanduslikku mõju alati ei olegi; 2) majanduslik mõju võib-olla otsene. Majanduspoliitika võib olla suunatud: 1) territooriumile; 2) rahvamajanduse osale, näiteks ühele sektorile või sektori alljaotusele; 3) ressursside liigile; 4) infrastruktuurilistele funktsioonidele. Majanduspoliitika jaguneb: 1) Korrapoliitika 2) Struktuuripoliitika 3) Protsessipoliitika Korrapoliitika on suunatud raamtingimustele, milles majandussubjektid oma otsused teevad.
1. Mis on makroökonoomika? Makroökonoomika on majandusteaduse üks osa, mis uurib rahvamajandust terviklikult. Makroökonoomik proovib mõista tähtsaid trende majanduses, näiteks nagu inflatsioon,SKP, töötuse määr, investeeringud ja rahvusvaheline kaubandus. Makroökonoomika vastand on mikroökonoomika, mis tegeleb toodete ja hinnaga seotud teemadega, nagupakkumine, nõudlus ja ressursid. 2. Riigi neli peamist makropoliitilist eesmärki - 1) hindade stabiilsus (madal inflatsioon);2) kõrge tööhõive (madal tööpuudus);3) pidev majanduskasv (SKP elaniku kohta);4) stabiilne maksebilanss 3. J.M. Keynes ja Tema roll J.M. Keynes ja Tema roll. J.M.Keynes pōhjendas ja näitas ette kuidas kriisist välja tulla. Tema pōhitees oli :kaasaegne kapitalistlik majandus ei suuda end ise reguleerida. Ainus jōud, kes saab majandust reguleerida on riik, selleks, et tootmist elavdada, peab riik toetama investeeringuid krediitide ja laenudega
· arvutame protsentuaalse muutuse valitud suuruste vahel (muutus võib olla nii negatiivne kui positiivne) · tulemuseks saame protsentuaalse muutuse reaalses SKP-s ehk majanduskasvu (ühikuks %) 7) SKP elaniku kohta (GDP per capita) arvutuskäik ja kasutuseesmärk Kui vaadata ainult absoluutseid suuruseid, on raske saada objektiivset pilti erinevate riikide majandusarengu kohta. Riikide rahvaarv, territoorium, ressursipotentsiaal ja sellest tulenev majanduslik võimsus on väga erinevad. Erinevate riikide võrdlemiseks kasutatakse tihti näitajat SKP-d ühe elaniku kohta, mis saadakse jagades SKP antud riigi rahvaarvuga. Kui erinevate riikide SKP konverteeritakse ühisesse valuutasse ostujõu pariteedi abil, siis kajastavad riikidevahelised võrdlused üksnes SKP mahu erinevust ehk eri riikide elatustaset. Näiteks Eesti SKP ühe elaniku kohta ostujõu pariteedi alusel moodustab praegu umbes 2/3 Euroopa Liidu riikide keskmisest
mõjutada hinda Tuntakse nelja erinevat turutüüpi: Täielik konkurents- firmade arv on suur, firma turuhinda mõjutada ei saa. Firmad toodavad ühesugust toodangut, mistõttu on tarbijal ükskõik, missuguselt müüjalt ta kaupa ostab. Ostetakse seda kaupa, mis on odavam. Turul puuduvad sisenemisbarjäärid ehk miski ei takista firmasid turule tulemast/sealt lahkumast. Kõigil tootjatel/tarbijatel on olemas täielik majanduslik ja tehnoloogilne informatsioon. (tootmissektorid: põllumajandus, kalandus) Monopolistlik konkurents (mittetäielik)- palju müüjaid tiheda konkurentsiga turul. Difrentseeritud toodang: tooted on sarnased, kuid mitte ükseist täielikult asendavad (erinevad seebisordid). Uutel firmadel on pikal perioodil kerge tootmisharusse siseneda. Tootja suudab hinda mõjutada teatud piires.
W. Phillips artikli, milles kirjutas sõltuvusest töötuse määra (U) ja inflatsioonimäära (p) vahel. Seega tuli inflatsiooni vähendamiseks suurendada töötust ja vastupidi. Lisaks majanduse tsüklilisele arengule võib majanduskriisi põhjustanud tegurite hulka lugeda: · Tooraineturu ülekuumenemine (nafta, gaas). · Fondide turu ülekuumenemine. · Krediidituru ülekuumenemine (kinnisvaraturu buum). · Uuendused rahaturufondide instrumentide osas. · Globaliseerumisega kaasnenud majanduslik arengu struktuursed kõrvalekalded. · Avaliku sektori krediidi kriis. Kreeka, Iirimaa, Portugal, mis saab Hispaaniast?? (nn. PIGS grupp) LOENG 10 SISEMAJANDUSLIK KOGUTOODANG Sisemajanduslik kogutoodang on etteantud aja, tavaliselt aasta, jooksul toodetud lõpptarbimise kaupade ja teenuste turuväärtus. Majandus languseks loetakse : Lihtsustatult loetakse languseks seda, kui on toimunud SKP vähenemine kahe järjestikkuse kvartali jooksul Tegelik (Q) ja potentsiaalne (Q*) SKP
·firmade arv on suur, kuid nende tootmismaht väike ning ükski firma ei saa turuhinda mõjutada lähtuvalt oma suurusest ·firmad toodavad ühesugust toodangut, mistõttu on tarbijal ükskõik, missuguselt müüjalt ta kaupa ostab. Kui mõni müüja üritab kaupa müüa kõrgema hinnaga, siis seda ei oste turul puuduvad sisenemisbarjäärid ehk miski ei takista firmasid turule tulemast või sealt lahkumast ·kõikidel tootjatel ja tarbijatel on olemas täielik majanduslik ja tehnoloogiline informatsioon Monopolistlik konkurents ·Palju müüjaid tiheda konkurentsiga turul ·Diferentseeritud toodangtooted on sarnased, kuid mitte üksteist täielikult asendavad (erinevad seebisordid) ·Uutel firmadel on pikal perioodil kerge tootmisharusse siseneda Monopolistliku konkurentsi firmal on teatav monopoolne võim ta suudab hinda mõjutada teatud piires ·Ebaefektiivsus -Monopolistliku konkurentsi turul kulutab enamik firmasid suuri summasid reklaamile
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid