Majanduskriisi
mõjud ühiskonnale on tegelikult väga lai mõiste. See puudutab nii
meid ise, meie ümber olevaid inimesi kui ka meie riiki ja kõike
sellega seonduvat. Seda loetelu saaks pikendada veel ja veel. Kuid
millised siis on need peamised probleemid, mis ei lase meil elada
täisväärtuslikku ja probleemideta elu?
Üheks
peamiseks probleemiks pean mina tööpuudust ning vähest palka.
Selle taha võib paigutada sadu teisi probleeme. Kui aga küsima
hakata inimestel, et mis muudaks teie elu paremaks siis kindlasti
paljud ütleksid, et kõrgem palk. Selle kõige tulemusena suureneb
Eesti rändeajastul Hargmaisus tähendab seda, et väljarände korral ollakse tihedas suhtluses ikkagi oma päritolumaaga. Võib öelda, et sellistel inimestel on kaks kodu, kaks keelt ning nad hoiavad mõlema riigi poliitilisi ja kultuurilisi sidemeid. Eestis on tihedas suhtluses on omavahel kogukonnad, ettevõtted ja inimesed, kes asuvad nii kodumaal kui ka välismaal. Väljaspool Eestit elab sadu tuhandeid eestlasi, kes õpivad või töötavad seal. Nad on pidevalt kontaktis oma pere ning sõpradega ning seetõttu reisivad pidevalt kahe riigi vahet. Odav transport ning digiajastu soodustavad seda. Hargmaisus saab ainut olla edukas siis, kui see on kõigile kasulik (sihtriik, lähteriik, töötaja). Peamiseks murekohtadeks on lahus olevad perekonnad, kodanike määratlemine ning ettevõtete maksustamine. Väljarändajad võivad säilitada tugevad sidemed oma kodumaaga ning on liiga kinni kodumaistest meedia- ja inforuumidest. Seetõttu ei toimu l�
Tallinna Tehnikaülikool ÄRIMUDEL aines „Ettevõtluse alused“ Teemal URBAN SMARTLOCK Üliõpilased: Õppejõud: Martin Toding Tallinn 2017 SISUKORD 1.Customer Segments................................................................................................................. 2 2.Value Proposition...................................................................................................................... 3 3.Channels................................................................................................................................... 5 4.Customer Relationships............................................................................................................6 5.Revenue Streams..................................................................................................................... 7 6.Key Partners......
teksti eesti keelseks. See oleks oleks väga tõhus toode minu arvates. Ettevõtlus on huvitav. Mina ettevõtjana Pole enam kaugel see aeg, mil tuleb mul sukelduda töömerre. Seal on valida, kas minna lainetega lihtsalt kaasa see tähendab olla kellegi alluvuses tööl või vapralt suurtele lainetele vastu ujuda ehk siis alustada ise ettevõtjana. Mulle meeldiks olla ettevõtja, sest sel puhul saaksin tegeleda just endale meelepäraste tegevustega. Praegusel majanduskriisi ajal, mil on töötuid üle 90 tuhande, on iga uus ettevõte justkui päikesekiir, mis teeb nutuse olukorra positiivsemaks. Kui ma looksin ettevõtte, võtaksin enda alluvusse nii palju töötajaid kui võimalik. Arvan, et ettevõtja pole lihtne olla. Et ettevõtlust alustada, peab olema tõeliselt hea idee, millega Eesti rahvas või miks ka mitte Euroopa rahvas, ära võluda. Selleks tuleb luua midagi uudset. Võimalus on ka pakkuda midagi sellist, mis juba on kasutuses, kuid mingis uues kuues
Meie elu on ohus? Maa on Päikese poolt loetuna kolmas planeet. See on teadaolevalt ka ainuke planeet, millel eksisteerib elu. Maaga on inimkonnale kaasa antud see, milleta oleks raske hakkama saada maavarad. Inimesed on harjunud neid kasutama, kuid kas see on just kõige tervislikum? Õhku paisatavad gaasid muudavad meie atmosfääri. Suved muutuvad soojemaks, talved külmemaks, kõrbestumine kiireneb, samas maailma rahvaarv suureneb, tekib puudus põllumaast, kus toitu kasvatada, inimesi pole kuhugi elama panna, põldudeks sobiv maa-ala kaetakse linnadega. Viimase saja aasta jooksul on kasutatud ära peaaegu kõik Maal paiknevad maavarad. Varsti pole meil enam millega talvel endi maju kütta. Kivisüsi, nafta, põlevkivi, maagaas need kõik on kütused, mida põletades muudame enda elu kordades lihtsamaks. Me ei pea enam jalgsi hommikul kodunt kooli minema vaid võime kasutada ka autot. Auto on masin, mille leiutas 19. sajandi lõpul Carl Benz. 20. sajandi alguses oli auto v
Kanepi Gümnaasium Kanepi söögikoht Äriplaan Taivi Oja Juhendaja: Piret Viil Kanepi 2008 1 Sisukord Lühikokkuvõte ............................................................................lk 2 Üldandmed .................................................................................lk 3 Missioon, visioon, eesmärk ..............................................................lk 4 Teenus, turg, konkurents .................................................................lk 5-6 Turundusstrateegia ja turunduseelarve .................................................lk 7 Tootmise/teeninduse planeerimine ......................................................lk 8 Sisustus .....................................................................................lk 9-10 Projekti maksumus .........................................................................lk 11 Töökohustused, juhtimine, vastutus
Kas ma oskan oma raha ja aega ratsionaalselt kasutada? Ei ole kellegi jaoks uudis, et meil kõigil on päevas kasutamiseks antud 24 tundi. Kui ratsionaalselt me seda ära kasutame on iga inimese enda otsustada. Kahjuks nendest tundidest kulutame me 8 tundi magamisele ja 8 tundi tööle ja õppimisele. Seega on meil tegelikult kasutada umbes 8 tundi. Neid tunde oskuslikult kasutades võime olla edukad ja targad ning aega ja raha võib jääda üle, et teha midagi meelepärast. Igapäeva saginas teeme aga mõttetuid liigutusi- ostame asju, mida meil vaja pole, või rohkem kui meil päriselt vaja on. Kui kõik need mõtlematud kulud kärpida võiksime elada palju säästlikumalt. Niiviisi talitades on elu hea ning harmooniline. Miks me ei tule olemasolevaga ajaga toime ja tunneme, et kohustusi on rohkem kui aega nende täitmiseks? Me võtame kas liiga palju kohustusi või kasutame aega ebaotstarbekalt. Iga päevaga koguneb asju, mida on vaja ära t
Haridus on elu kompass Ma olen seitseteist aastat vana ja õpin üheteistkümnendas klassis ning juba teist aastat gümnaasiumis. Minu klassis käib kolmkümmend neli õpilast ning terve lennu peale on meid kokku umbes sada. Gümnaasium pole kohustuslik, kuid ometigi ruttavad katsetele enamus põhikooli lõpetanutest. Ka ülikooli on meeletu konkurss, kus isegi need kõige targemad kardavad saada mittevalituteks. Tihti olen ma mõelnud sellele, et miks on paika pandud reglement, et põhikool peab olema kohustuslik kõigile. Ka meie põhiseaduses on ju öeldud, et igal inimesel on õigus omale arvamusele ja õigus niiöelda vabale valikule. Kujutan juba vaimusilmas ette nii mõndagi pisikest koolijütsi, kes pika nutu peale siiski tänu sellele seadusele peab kooli minema. Omaette arutledes, aga taipasin, et kool on tähtis meie kõigi jaoks. Mitte just selle tagamõttega, et õppida grammatikat või pöördvõrdelisi funktsioone matemaatikas, vaid et iga in
tühimik. Meediaväljaannetes või haridusvaldkonnas rõhutatakse ikkagi kas ühte või teist, paratamatult neid vastandatakse või üritatakse ühte või teist esile tõsta. Eestis on ilmselt levinum aga sõltumatuse mudel. Eurostati andmetel ligi 80% eestlastest kinnitavad, et nad ei usu jumalasse. Seega ilmselt on enamiku inimeste jaoks religioon ja teadus pigem eraldiseisvad, teatud juhtudel ka vastuolulised üksused. Konflikti mudel oleks meie ühiskonnale iseloomulik kui religioosset maailmavaadet toetaks rohkem inimesi ning küsimus religiooni ja loodusteaduste suhtest oleks tõstatatum või konkreetsemalt meie ühiskonda puudutavam. Missuguseid probleeme tekitab kristluses kurjuse olemasolu? Kas kurjus on inimeste või Jumala tekitatud probleem? Põhjendage? Kurjuse olemasolu on fakt, mida kõik tunnustavad, kuid selle põhjus ja otstarve on ilmselt suurele enamikule tundmata.
Kõik kommentaarid