1.Väike ettevõtete olulisus.:Loovad uusi töökohti,elavdavad piirkonna elu, maksude laekumine 2.Ettevõtja: Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenused ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks; ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, aga mitte nende rajajaid. 3.Kasumivalem:Tulud-kulud=kasum 4.Ettevõtja omaadused ja oskused: Ettevõtjal peaksid olema järgmised isiksuseomadused: 1. Vaimne võimekus loovus, intelligentsus, analüüsivõime, olulise eristamise oskus, keskendumisvõime jne 2. Teotahe valmisolek midagi ära teha koos sooviga ka vastutada. Töökus, initsiatiivikus, püsivus, ambitsioonikus. Lisaks ideede genereerimisele tuleb need ellu viia. 3. Suhtlemisoskus. Väikeettevõtja suhtleb sageli isiklikult nii ha
Ülesanded 1.1 1.8 puudutavad olukorda toodangu turul ja nõudluste hindamist. Olukorra hindamiseks tegevusalal vt ka punktis 4.3 toodud küsimusi. Ülesannete 1.9 1.14 lahendamise käigus selguvad kavandatava müügimahu saavutamiseks vajalikud ressursid. 2. etapp ettevalmistamine 2.1. Vali ettevõtte asukoht 2.2. Vali ärinimi 2.3. Hangi vajalikud load, litsentsid ja registreerimised 2.4. Ava pangaarve, vajaduse korral võta krediiti (pangaarve avamine võib olla vajalik enne registreerimist) 2.5. Kujunda ja valmista firmamärk, blanketid, reklaamsildid, visiitkaardid jne 2.6. Pane paika raamatupidamissüsteem 2.7. Konsulteeri ekspertidega (jurist, raamatupidaja jt) see võib olla vajalik ka varem 2.8. Muretse seadmed, sisustus, kontorimööbel jne 2.9. Paigalda sidevahendid 2.10. Sõlmi vajalikud kindlustuslepingud Ettevalmistusetapil astutakse konkreetseid samme, kuid osa küsimusi peab põhimõtteliselt olema
tootmisprotsessi idee loomine. Loova tegevuse käigus toimub uute ideede sünd. Innovatsioon – ideede praktiline rakendamine, nt leituise ärilisel otstarbel ära kasutamine ( nt uue toote loomine). Innovatsiooni all mõistetakse ideede täiustumist ja praktilist rakendamist. Innovatsioon on uuendus, mingi teadusliku, tehnilise või organisatsioonilise avastuse/leiutise vm saavutuse rakendamine ühiskonnas. Innovatsioon on vajalik , sest konkurentsijõud suruvad peale, ilma selleta jääb ettevõtte eluiga üldjuhul lühikeseks. Erinevus: - Loovus on ideede loomise kulg, innovatsioon on nende sõelumise, täiustamise ja rakendamise kulg - Innovaatorid on huvitatud tulemusest, neid huvitab ideede edukas kasutamine. Loovad nimesed seda ei vaja – neid motiveerib idee. - Innovatsiooni korral on olulise tähtsusega ajastamine, et oleks võmalik edu turul. 21.Organisatsiooniline loovus ning seda soodustavad tegurid.
1.13. Tööta välja turundusstrateegia 1.14. Hinda vajalike kulude suurust 1.15. Vali ettevõtlusvorm ja ettevõtte organisatsiooniline struktuur 1.16. Määratle eesmärgid kasumi alal, täpsusta tegevuskava ja eelarved 2. etapp – ettevalmistamine 2.1. Vali ettevõtte asukoht 2.2. Vali ärinimi 2.3. Hangi vajalikud load, litsentsid ja registreerimised 2.4. Ava pangaarve, vajaduse korral võta krediiti (pangaarve avamine võib olla vajalik enne registreerimist) 2.5. Kujunda ja valmista firmamärk, blanketid, reklaamsildid, visiitkaardid jne 2.6. Pane paika raamatupidamissüsteem 2.7. Konsulteeri ekspertidega (jurist, raamatupidaja jt) – see võib olla vajalik ka varem 2.8. Muretse seadmed, sisustus, kontorimööbel jne 2.9. Paigalda sidevahendid 2.10. Sõlmi vajalikud kindlustuslepingud Ettevalmistusetapil astutakse konkreetseid samme, kuid osa küsimusi peab põhimõtteliselt olema
Kordamisküsimused: 1. "Ettevõtlus" ja "ettevõtja" põhimõisted ja nende areng. (Orienteeruvalt tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.) · Ettevõtlus - on prantsuse päritolu. 1437. a sõnaraamatus tähistati sellega isikut, kes on aktiivne ja saavutab midagi. Algselt kasutati ka vahendaja tähenduses. Esialgu olid sellisteks vahendajateks maadeuurijad. · Keskajal nimetati ettevõtjaks paraadide ja muusikaliste ürituste organisaatoreid. Ettevõtja on isik, kes tegutseb riski tingimustes. · Joseph Schumpeter (1934): ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. · Stevenson ja Jarillo (1990): Ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid kas omal käel või organisatsioonide sees - püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on. · P. Burns (2001) ettevõtjad kasutavad in
Ülesanded 1.1 1.8 puudutavad olukorda toodangu turul ja nõudluste hindamist. Olukorra hindamiseks tegevusalal vt ka punktis 4.3 toodud küsimusi. Ülesannete 1.9 1.14 lahendamise käigus selguvad kavandatava müügimahu saavutamiseks vajalikud ressursid. 2. etapp ettevalmistamine 2.1. Vali ettevõtte asukoht 2.2. Vali ärinimi 2.3. Hangi vajalikud load, litsentsid ja registreerimised 2.4. Ava pangaarve, vajaduse korral võta krediiti (pangaarve avamine võib olla vajalik enne registreerimist) 2.5. Kujunda ja valmista firmamärk, blanketid, reklaamsildid, visiitkaardid jne 2.6. Pane paika raamatupidamissüsteem 2.7. Konsulteeri ekspertidega (jurist, raamatupidaja jt) see võib olla vajalik ka varem 2.8. Muretse seadmed, sisustus, kontorimööbel jne 2.9. Paigalda sidevahendid 2.10. Sõlmi vajalikud kindlustuslepingud Ettevalmistusetapil astutakse konkreetseid samme, kuid osa küsimusi peab põhimõtteliselt
tarbijad eelistavad teha valikuid aga laiast sortimendist. Turundustegevus peab erinevate tootjate kaupade kombineerimisega looma mitmekesiseid sortimente tekitades sellega valikumugavuse. 5. Infolõhe. Tootjad sageli ei tea kes, kus, millal ja kui palju nende tooteid vajab. Samalaadne info puudub ka tarbijatel. Turundustegevus peab juurutama süsteemi, mis võimaldaks teabe liikumise mõlemas suunas. Sellega saavutatakse ostmiseks vajalik infomugavus. 6. Väärtuslõhe. Kaupade väärtus tootjate silmis sõltub tehtud kulutustest ja konkurentide turuhindadest. Tarbijad väärtustavad aga kaupu, lähtudes nende majanduslikust tasuvusest ja maksevõimest. Turundustegevus peab looma tootja ja tarbija jaoks ühtse väärtussüsteemi, mis realiseeruks väärtusmugavusena. 7. Omandiõiguslõhe. Tootjad käsutavad suuri kaubakoguseid, tarbijatel on aga raha või vahetuskaup
kasutamise ja tervislike eluviiside suhtes loovad võimaluse spordisaalide, treeningute või muude sportlike tegevuste pakkumiseks. Asukoht Lähtuda tuleks klientidest ja nende vajadustest asukoha valikul. Erinevused võivad tekkida kulutustest asukohale. Soovitav on jälgida konkurentide paiknemist. Lähtudes ettevõtte vajadustest (tegevusalast) olemasolevast kapitalist, võimalustest sobiva asukoha ja intrastruktuuri osas tuleb otsustada kas ehitada, osta või rentida vajalik pind. Tuleks koostada nimekiri pakutavate asukohtade hindadega. Jälgida liiklusvõimalusi. Läbi viia autode ja liiklejate liiklusuuring. Parkimisvõimalus või selle puudumine võib mõjutada sobiva asukoha leidmist. Turg Turuks on potsentsiaalsed ostjad: teised ettevõtted või perekonnad, kes vajavad meie toodet 6 või teenust. Paljude ettevõtete jaoks sõltub asukoha valik suurel määral turust
Kõik kommentaarid