Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. Küsimus 3 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Raha pakkumine väheneb, kui kui nõudehoiuste mahud pankades suurenevad. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. Küsimus 4 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Raha pakkumine suureneb, kui pangad alandavad lisaks kohustuslikule reservimäärale kehtestatud täiendava reservi määra. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. Küsimus 5 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Avalikul sektori põhilised rollid on: koostada riigieelarvet, ehitada teid, maksta sotsiaaltoetusi ning taastada kinnisvaraarendus. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. Küsimus 6 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst
Küsimus 1 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Kui raha pakkumine kasvab, kuid reaalne kogutoodang ja raha käibekiirus ei muutu, siis vahetusvõrrandist tulenevalt üldine hinnatase ei muutu. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 2 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Ühishüvis on oma olemuselt konkureeriv, see tähendab et kui see kaup on turule pakutud, siis iga edasise tarbija lisandumine suurendab kulutusi ressurssidele. Valige üks: Tagasiside Õige vastus on ,,Väär".
Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 9 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Range eelarvepoliitika seisneb valitsuse kulude suurendamises, mis on allutatud parlamendi kontrollile. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 10 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Eemalda lipp Küsimuse tekst Mida kõrgem on ühiskonna majandusliku arengu tase, seda suuremat osakaalu SKP-s omab hankiv sektor. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 11 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Kommertspanga lisareservideks loetakse niisuguseid reserve, mille võrra panga tegelik sularahareserv on suurem keskpanga poolt seatud kohustuslikust reservist. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 12 Vale Hindepunkte 0.0/1.0 Märgi küsimus lipuga
Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 2 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Range eelarvepoliitika seisneb valitsuse kulude suurendamises, mis on allutatud parlamendi kontrollile. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 3 Vale Hindepunkte 0.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Hasartmängumaks ja lõbustusmaks on kohalikud maksud. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 4 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Mitmete ühishüviste puhul (sisejulgeolek, riigikaitse jms) puudub traditsiooniline turg, seepärast ei saa hinda määrata. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Tõene“. Küsimus 5 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst
Raha pakkumine suureneb, kui keskpank tõstab kohustusliku reservi määra. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 2 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Otseste maksudega maksustatakse tarbimist ehk kulutamist. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 3 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst
Aega kulus 1 tund 21 minutit Punktid 60,0/60,0 Hinne 120,0, maksimaalne: 120,0 (100%) Range rahapoliitika abil püüab keskpank suurendada raha pakkumist, et nii elavdada kogunõudlust. Vali üks: Tõene Väär Kui kõigi kaupade hinnad suurenevad kaks korda, aga nende füüsiline tootmismaht jääb samaks, siis reaalne SKP suureneb samuti kaks korda, kuid nominaalne SKP jääb endiseks. Vali üks: Tõene Väär Liiga suure inflatsiooni korral on üheks keskpanga poolt kasutatavaks võimalikuks meetmeks kogunõudluse vähendamine. Vali üks: Tõene Väär
Likviidsuse kohta kehtivad järgmised väited: Vali üks või enam vastust. mida suurem on likviidsus, seda väiksemad on vahetuse tehingukulud rahaagregaatidest on M0 kõige likviidsem teiste kaupadega võrreldes on raha kõige likviidsem likviidsus näitab, kui lihtsalt saab vara konverteerida sularahaks Raha pakkumine on Vali üks või enam vastust. rahaagregaadi M1 väärtus seda suurem, mida väiksem on pankade kohustusliku reservi määr Raha pakkumine väheneb, kui Vali üks või enam vastust. rahabaas väheneb kommertspangad kehtestavad täiendava reservimäära (lisaks kohustuslikule resrvile) keskpank tõstab kohustusliku reservi määra Punktid: 1 Sümbolraha täidab kõiki raha funktsioone, kuna ta on Vali üks või enam vastust. valitsuse dekreediga määratud täitma seadusliku maksevahendi rolli Likviidseks varaks loetakse niisuguseid varasid, mille ostu või müügiga kaasnevad
teiste kaupadega võrreldes on raha kõige likviidsem likviidsus näitab, kui lihtsalt saab vara konverteerida sularahaks Likviidseteks finantsvaradeks nimetatakse niisuguseid varasid, mida saab võimalikult väikeste tehingukulude Õige Selle esituse hinded 2/2. Question 4 Punktid: 1 Raha pakkumine on Vali üks või enam vastust. seda väiksem, mida väiksem on pankade kohustusliku reservi määr rahaagregaadi M1 väärtus seda suurem, mida väiksem on pankade kohustusliku reservi määr Raha pakkumisena käsitletakse rahaagregaati M1 (sularaha ringluses + nõudehoiused pankades). Mida kõrgem on keskpanga poolt seatud kohustusliku reservi määr, seda suuremat osa hoiustest peavad komm Õige Selle esituse hinded 1/1. 5 Punktid: 2 Raha pakkumine väheneb, kui Vali üks või enam vastust.
teiste kaupadega võrreldes on raha kõige likviidsem likviidsus näitab, kui lihtsalt saab vara konverteerida sularahaks Likviidseteks finantsvaradeks nimetatakse niisuguseid varasid, mida saab võimalikult väikeste tehingukulude Õige Selle esituse hinded 2/2. Question 4 Punktid: 1 Raha pakkumine on Vali üks või enam vastust. seda väiksem, mida väiksem on pankade kohustusliku reservi määr rahaagregaadi M1 väärtus seda suurem, mida väiksem on pankade kohustusliku reservi määr Raha pakkumisena käsitletakse rahaagregaati M1 (sularaha ringluses + nõudehoiused pankades). Mida kõrgem on keskpanga poolt seatud kohustusliku reservi määr, seda suuremat osa hoiustest peavad komm Õige Selle esituse hinded 1/1. 5 Punktid: 2 Raha pakkumine väheneb, kui Vali üks või enam vastust.
Valmis kulutusi kaupade ja teenuste ostmiseks ning avaliku sektori töötajatele palga maksmiseks, Hinne 1,0 / 1,0 riiklikke investeeringuid, valitsuse tulusiirdeid ja riigivõla intressimakseid. Vali üks: Tõene Väär Esitatud väide peab paika. Küsimus 3 Põhilisteks maksuliikideks on maksud sissetulekult, maksud käibelt ja Valmis maksud omandilt, kusjuures kaudsed maksud kehtestatakse sissetulekule, otsesed aga käibele või hindadele. Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tõene Väär Väite esimest poolt (põhilisteks maksuliikideks on maksud sissetulekult, maksud käibelt ja maksud omandilt) võib lugeda õigeks, kuid väite teine pool on vale sissetulekule
maksusüsteemi puhul on vaatamata sissetulekute erinevusele maksumäär Hinne 1,0 / 1,0 kõigile ühesugune. Vali üks: Tõene Väär Vastupidi! Proportsionaalse maksusüsteemi korral on erineva sissetulekuga isikutel ühesugune maksumäär, progressiivse maksusüsteemi puhul maksustatakse aga suuremaid sissetulekuid kõrgema maksumääraga. Regressiivse maksusüsteemi puhul oleks aga nii, et väiksema sissetulekuga isikutel oleks maksumäär kõrgem ning suurema sissetulekuga isikutel madalam. Küsimus 5 Mida suurem on kaudsete maksude osakaal kõikidest maksudest, seda Valmis regressiivsem on maksusüsteem.
Küsimuse tekst Eesti 2015. aasta riigieelarve maht on ligikaudu 8,5 miljardit eurot. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. Küsimus 15 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Varimajandus on üks osa varjatud majandusest. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. Küsimus 16 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Range rahapoliitika abil püüab keskpank vähendada raha pakkumist ja vähendada kogunõudlust. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. Küsimus 17 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst RKT (rahvamajanduse kogutoodang) erineb SKT-st (sisemajanduse kogutoodang) selle poolest, et viimane lähtub nö rahvuslikust printsiibist. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. Küsimus 18 Vale Hinne 0,0 / 1,0
Seega tõepoolest - korrutis P×Y on vaadeldav ka nominaalse SKP-na. Question 2 Keskpanga kõige mõjusamaks rahapoliitiliseks vahendiks tänu multiplikaatorefektile võib lugeda Complete Mark 1 out of 1 Select one or more: diskontomäära muutmist vabaturu operatsioone kohustusliku reservi nõuet usalduskriteeriumite kehtestamist Tänu multiplikaatorefektile võimendub kohustusliku reservinõude muutmine majanduses vastavalt võimendi väärtusele mitmekordselt. Question 3 Range rahapoliitika abil püüab keskpank suurendada raha pakkumist, et nii elavdada kogunõudlust; seevastu ekspansiivse rahapoliitika abil püüab keskpank Complete
1. Kaudsed maksud om oma olemuselt regressiivsed, kuna madalama sissetulekuga inimesed maksavad oma sissetukekust suhteliselt suurema osa kaudseteks maksudeks võrreldes suurema sissetulekuga inimestega. T 2. Kaudsed maksud on oma olemuselt regressiivsed, kuna madalama sissetulekuga inimesed maksavad oma sissetulekust suhteliselt väiksema osa kaudseteks maksudeks võrreldes suurema sissetulekuga inimestega. V 3. Pakkumise seadus väidab, et mida kõrgem on hind, seda suurem on pakutav kogus. T 4. Piirmaksumäära tõstmine Laffer'i kõvera langevas osas suurendab valitsuse maksutulusid. V 5. Regressiivse maksusüsteemi korral maksavad väiksema sissetulekuga
12. Sisemajanduse koguprodukti SKP saab väljendada voomuutujana, hinnates valmistatud hiiviste hulka kindlal aiamomend. VALE, voomuutuja hindab hüviste hulka kindlal ajaperioodil, nn varumuutuja aga kindlal ajamomendil 13. Lõpptoodanguks võime lugeda mingi perioodi tooteid ja teenuseid, mida kasutatakse kas lõpptarbimiseks, akumulatsiooniks või ekspordiks, mitte aga edasiseks töötlemiseks või edasimüügiks. Õige 14. Potentsiaalne koguprodukt on selline arvestuslik kogutoodang, mida oleks võimalik toota, kui ühiskond suudaks täielikult ja efektiivselt ära kasutada kõiki olemasolevaid ning kättesaadavaid tootmistegureid. Õige 15. Netoinvesteeringud väljendavad kapitalikaupade lisandumist, olles uued investeeringud, mis jäävad üle asendusinvesteeringu. 16. Rahvamajanduse arvepidamises peame selgelt eristama nominaalset ehk jooksevhindades ja reaalset ehk püsivhindades arvutatud sisemajanduse koguprodukt. Õige 17
Kui t1 suureneb 0,2-lt 0,25-le, siis C väheneb: 175 üh. 8. Klassikalises fikseeritud kogutoodanguga (kogutuluga) mudelis on reaalse intressimäära alanemise kõige tõenäolisemaks: maksukoormuse kasv 9. Kui klassikalises, fikseeritud kogutoodanguga (tuludega) mudelis on intressimäär liialt madal, siis investeeringud on liialt ...... ning toodangu nõudlus..... pakkumist. Suured; ületab 10. Olgu tasakaalu SKP (Y) 5000. Tarbimisfunktsiooni võrrand on C=500+0,6(Y-T). Maksud (T) on 600, avaliku sektori kulutused G on 1000. Investeeringud on esitatud võrrandiga I=2160-100r, kus r on reaalne intressimäär protsentides. Sellisel juhul on reaalne tasakaalu intressimäär: 13% 11. Kui tootmistegurite pakkumine on fikseeritud (muutumatu) ja tootmistegurite koguseid kajastatakse horisontaalteljel ning hindasid vertikaalteljel, siis tootmistegurite: pakkumiskõver on vertikaalne 12
Fiskaalpoliitika Valitsuse rollid majanduses: 1. ressursside paigutamine 2. ümberjaotav roll 3. regulatiivne roll 4. stabiliseeriv roll-makroökonoomiline roll Majandusliku stabiilsuse tagamiseks mõjutab valitsus makroökonoomilist keskkonda maksude ja avaliku sektori kulutuste kaudu. Kui valitsus muudab maksusid või kulutusi selleks,et mõjutada töötust ja inflatsiooni, nimetatakse vastavaid muudatusi eelarvepoliitikaks või fiskaalpoliitikaks. Maksud: maksud sissetulekutelt-tulumaks maksud kulutustelt-käibemaks maksud omandilt-maamaks Maksud: 1. otsesed maksud-isikutele, maksustatakse nii füüsilistele kui juriidilistele isikute sissetulekuid. 2. kaudsed maksud-kaupadele ja teenustele, maksustatakse kaupade tarbimist. Maksusüsteemid: Regressiivne maksusüsteem-kõrgema sissetulekuga isikud maksvad oma sissetulekust proportsionaalselt vähem kui madalama sissetulekuga inimesed.
defitsiitide summa; summa; d) suurus, mis näitab, et avaliku sektori väljaminekud ületavad sissetulekuid. 12. Eelarve puudujääk: p j a) näitab riigivõla suurust; b) näitab SKP lõhe suurust; c) c) näitab, et avaliku sektori väljaminekud ületavad sissetulekuid; d) näitab, et riigikogu ei oska arvutada. Lembit Viilup Ph. D IT Kolledz 13. Avalik sektor: a) hõlmab kõiki ettevõtteid ja asutusi, mis on äriregistris registreeritud; b) hõlmab ainult valitsust ja ministeeriume; c) hõlmab ainult äriregistris registreeritud residente; d) hõlmab nii keskvalitsust kui ka kohalikke omavalitsusi ja teisi riiklike struktuure. 14. Avaliku sektori peamised tuluallikad on: a) a) maksud sissetulekutelt; b) maksud kulutustelt; b) c) maksud omandilt; c) d) eraettevõtete kasumid; e) avaliku sektori ettevõtete kasumid 15. Kaudne maks on:
( kohv, suhkur, nafta) Hinnaliider on oligopoolse haru firma, mille poolt kehtestatud hinna teised firmad omaks võtavad (vaikiv kollusioon) Ideaalne on täieliku konkurentsi turg. Kui turg ei toimi, muutub oluliseks valitsuse sekkumine. Konkurentsi reguleerivad seadused: o reguleeritakse turujõu kuritarvitamist nõrgemate konkurentide suhtes o tootjate vahelisi kokkuleppeid o ettevõtete ühinemisi ja ülevõtmisi Avalik sektor - valitsuse tegevus ja selle tagajärg. Avalik sektor on see osa majandusest, mis on seotud valitsuse rahaülekannetega. Valitsus mõjutab majandust kontrollifunktsiooni kaudu, mida ta teostab raha- ja fiskaalpoliitikat kasutades. Wagneri seadus: koos riigi arenguga ehk majanduskasvuga on kalduvus kasvada ka riigikuludel, seda nii absoluutväärtuses kui ka suhtena kogu majandusse. Majanduskasvu teooriad viitavad sellele, et majanduspoliitika ja riigi sekkumine võivad mõjutada
Sissejuhatus....................................................................................................3 Ressursid ........................................................................................................4 Erinevad majandussüsteemid.........................................................................5 Valitsuse roll majandustegevuses...................................................................6 Maksusüsteem ja maksud................................................................................7 Sisemajanduse kogutoodang............................................................................8 Inflatsioon........................................................................................................9 Majanduspoliitika......................................................................................10-11 Rahanduspoliitika.........................................................................
- intressid s.o tasu raha kasutamise eest - kasum s.o ettevõtte omanike tulu Lisaks nimetatud sissetuleku komponentidele sisaldab SKP veel kahte komponenti: Amortisatsioon on osa kaupade tootmiskulust; see on summa, mille võrra seadmed ja masinad vananedes om väärtust kaotavad. Amortisatsioon näitab, kui palju on vaja toodangut, et majanduse kapitalivaru oleks muutumatu. Kogus, mille võrra kapitalivaru aasta jooksul väheneb, on amortisatsiooni mõõduks. Kaudsed maksud on seotud spetsiifilise majandusliku aktiivsusega. Eestis on olulistemaks kaudseteks maksudeks käibemaks ja aktsiisimaks. Kaudsedmaksud sisalduvad kaupade ja teenuste hindades ning nad ei kuulu ühegi ülalnimetatud tulunäitaja koostisesse. Et SKP koguväärtust leida, lisatakse nad sissetulekutele, kuid mitte osa toodangu väärtusest. 8. Kogunõudlus ja kogupakkumine Kogunõudlus (AD) näitab reaalslt kogutoodangu kogust, mida majapidamised, firmad,
Sisukord LOENG 9 SISSEJUHATUS MAKROÖKONOOMIKASSE...............................................2 LOENG 10 SISEMAJANDUSLIK KOGUTOODANG.....................................................4 LOENG 11 MAKROMAJANDUSLIKUD MUDELID......................................................6 LOENG 12 INVESTEERINGUD.............................................................................. 11 LOENG 13 RAHATEOORIA................................................................................... 12 LOENG 14 INFLATSIOON..................................................................................... 16
Pakkumise muutus väljendub pakkumiskõvera nihkena – NB! Pakkumise muutus ei ole sama, mis pakutava koguse muutus. – Pakkumise muutus tähendab terve pakkumiskõvera nihkumist (või selle kuju muutumist): seda põhjustab mingi pakkumise mõjuri muutus. Pakkumise mõjuriteks on: • Tehnoloogia tase • Hüvise tootmiseks vajalike ressursside hinnad • Alternatiivsete hüviste hinnad • Tootjate ootused • Tootjate arv • Maksud ja subsiidiumid 7. Elastsus Nõudluse hinnaelastsus näitab nõutava koguse suhtelist muutust hinna suhtelise muutuse suhtes Pakkumise hinnaelastsus näitab pakutava koguse suhtelist muutust hinna suhtelise muutuse suhtes • PS on olemas sissetuleku elastsus, kaupade ristelastsus 8.Nõudluse ja pakkumise elastsus, ja nende omavahelised kombinatsioonid kuidas muutub turu tasakaal erinevate nõudluse või pakkumise muutudes. Hüvise nõudluse hinnaelastsus sõltub:
elanikkonna juurdekasv. Tõene 6. Lõpptoodangu tarbijateks on majapidamised ja ettevõtted; vahetoodangu tarbijaks on valitsus. Väär 7. RKT (rahvamajanduse kogutoodang) erineb SKT’st (sisemajanduse kogutoodang) selle poolest, et viimane lähtub nö territoriaalsest printsiibist. Tõene 8. Kui RKT on suurem kui SKT, siis viitab see, et riigis on palju väliskapitali. Tõene 9. Rahvatulu saadakse kui SKT’st lahutatakse amortisatsioon ja lisatakse kaudsed maksud. Väär 10. SKT deflaator näitab tarbijahindade muutust jooksval aastal. Väär Test 9 – kogunõudlus ja kogupakkumine 1. Say seaduse järgi loob pakkumine endale isevastava nõudluse ning ülejääki ei teki. Tõene 2. Puhasekspordi saldo leitakse põhimõttel „importmiinus eksport”. Väär 3. Kogunõudlust ei mõjuta hindade üldine tase. Väär 4. Keinsistide arvates on majanduse tüüpilineseisund tasakaal, mis saab allpool tootmistegurite täishõive taset. Väär 5
määrata Vastus: Õige Vale Question 10 Punktid: 0/1 Tööturu makroökonoomiline käsitlus keskendub tööjõu pakkumisele ja nõudlusele Vastus: Õige Vale Test 4: tulude jaotuvus Question 1 Ühiskonna hüvede jaotamine vastavalt võimetele tagab kõigile inimväärse elu Vastus: Õige Vale Question 2 Võrdsete võimaluste loomine eeldab tavaliselt tulude ümberjaotamist ühiskonnas Vastus: Õige Vale Question 3 Progresseruv maksumäär tekitab inimestes huvi teha võimalikult palju tööd Vastus: Õige Vale Question 4 Sotsiaalne deprivatsioon kirjeldab inimese kehva majanduslikku olukorda Vastus: Õige Vale Question 5 Vaestel inimestel on siduvate kulude osatähtsus kogukuludes suurem kui rikastel Vastus: Õige Vale Question 6 Mida suurem on Lorenzi kõvera paine, seda võrdsemalt on ühiskonnas tulud jaotunud Vastus: Õige Vale Question 7
määrata Vastus: Õige Vale Question 10 Punktid: 0/1 Tööturu makroökonoomiline käsitlus keskendub tööjõu pakkumisele ja nõudlusele Vastus: Õige Vale Test 4: tulude jaotuvus Question 1 Ühiskonna hüvede jaotamine vastavalt võimetele tagab kõigile inimväärse elu Vastus: Õige Vale Question 2 Võrdsete võimaluste loomine eeldab tavaliselt tulude ümberjaotamist ühiskonnas Vastus: Õige Vale Question 3 Progresseruv maksumäär tekitab inimestes huvi teha võimalikult palju tööd Vastus: Õige Vale Question 4 Sotsiaalne deprivatsioon kirjeldab inimese kehva majanduslikku olukorda Vastus: Õige Vale Question 5 Vaestel inimestel on siduvate kulude osatähtsus kogukuludes suurem kui rikastel Vastus: Õige Vale Question 6 Mida suurem on Lorenzi kõvera paine, seda võrdsemalt on ühiskonnas tulud jaotunud Vastus: Õige Vale Question 7
SKP mõõtmise kolm meetodit: SKP sissetulekute meetodil SKP tootmise meetod SKP tarbimise meetod SKP sissetulekute meetod SKP tootmise meetod SKP tarbimise meetod Töötajate palgad ja Lisandväärtused: Eratarbimine sotsiaalkindlustusmaksed + avaliku sektori tarbimine + amortisatsioon Põllumajanduses + investeeringud + kaudsed maksud Tööstuses + eksport -Dotatsioonid Teeninduses -import Valitsussektoris + netomaksud toodetele (kõige rohkem kasutab majandusanalüüs) Tarbimise meetodi komponendid SKP= C + I + G (X-M) C- kodumajapidamiste eratarbimine (kui me suudame rohkem tarbida, siis suurendab see
Püsi- ja muutuvkulude summa teatud tootmismahu korral kujutab endast firma kogukulusid (TC) TC=FC+VC Kogukulu ja valmistatud toodangu koguse (koguprodukti) jagatis on keskmine kogukulu (ATC). Keskmine püsikulu (AFC) on püsikulude (FC) ja koguprodukti jagatis ning keskmine muutuvkulu (AVC) võrdub muutuvkulude (VC) ja toodetud koguse jagatisega ATC=TC/TP AFC=FC/TP AVC=VC/TP Kui kogutoodang kasvab siis keskmine püsikulu väheneb, keskmine muutuvkulu algul väheneb ja seejärel suureneb, keskmine kogutulu samuti algul väheneb ja hiljem suureneb. Piirkulu (MC) -on täiendava tooteühiku valmistamise täiendav kulu. Võrdub kogukulu muutuse ja koguprodukti muutuse jagatisega, ning ka muutuvkulude ja koguprodukti muutuse jagatisega. Tootmiskogust mille juures keskmine kogukulu on minimaalne, nimetatakse firma kapatseediks e tootmisvõimsuseks. PIKK PERIOOD
elanikkonna juurdekasv. Tõene 6. Lõpptoodangu tarbijateks on majapidamised ja ettevõtted; vahetoodangu tarbijaks on valitsus. Väär 7. RKT (rahvamajanduse kogutoodang) erineb SKT'st (sisemajanduse kogutoodang) selle poolest, et viimane lähtub nö territoriaalsest printsiibist. Tõene 8. Kui RKT on suurem kui SKT, siis viitab see, et riigis on palju väliskapitali. Tõene 9. Rahvatulu saadakse kui SKT'st lahutatakse amortisatsioon ja lisatakse kaudsed maksud. Väär 10. SKT deflaator näitab tarbijahindade muutust jooksval aastal. Väär Test 9 kogunõudlus ja kogupakkumine 1. Say seaduse järgi loob pakkumine endale isevastava nõudluse ning ülejääki ei teki. Tõene 2. Puhasekspordi saldo leitakse põhimõttel ,,importmiinus eksport". Väär 3. Kogunõudlust ei mõjuta hindade üldine tase. Väär 4. Keinsistide arvates on majanduse tüüpilineseisund tasakaal, mis saab allpool tootmistegurite täishõive taset. Väär 5
Makroökonoomika tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisel. Põhilised käsitlusained: sisemine kogutoodang, rahva kogutoodang ja selle muutumine, majanduskasv ja selle tsüklilisus, tööhõive ja tööpuudus, inflatsioon, eelarve e fiskaalpoliitika, raha ja rahapoliitika- monetaarpoliitika, kaubandusbilanss e riigi ekspordi-impordi vahekord Viis olulist majandussektorit: majapidamised, ettevõtted, finantssektor, avalik sektor, välissektor Kogutoodang-rahvamajanduses teatud ajaperioodi jooksul lõpptarbimiseks toodetud kaupade ja teenuste kogumi rahas väljendatud väärtus
defitsiitne, tekib inflatsioon, aga majanduse saab liikuma. 1921.aasta 21.jaanuaril kaotati keeluseadus. Arendati välja sotsiaalhoolekandesüsteem: abirahad töötutele ja pensionäridele. 3. Milton Friedman ja Tema roll. Ta oli USA majandusteadlane, keda peetakse üheks oluliseimaks majandusteadlaseks 20-ndal sajandil. Põhjapanev oli tema töö rahateooria vallas Friedmani töödest lähtub olulises osas tänapäevane arusaam inflatsioonist ja rahapoliitika sõltumatus valitsusest (ehk keskpankade sõltumatus, kuigi ta ise pooldas rahapakkumise määramist mehhaaniliselt ning keskpankade täielikku kaotamist). Friedman argumenteeris fikseeritud valuutakursside vastu ja (tänapäeval üldlevinud) turu poolt määratud vahetuskursside poolt (vaba kursi ainsa alternatiivina nägi ta valuutakomitee süsteemi[1]). Lisaks sellele andis ta olulise panuse tarbijakäitumise
a. 1970 – ndate aastate stagflatsioonile b. välisteguritest tingitud äritsüklite teooriale c. kommunistliku ideoloogia tungimisele majandusteadusse d. 1930-ndate aastate kõikehõlmavale majanduskriisile Keynsliku käsitluse kohaselt viib kogunõudluse suurenemine kõigi alljärgnevate näitajate, välja arvatud ühe, suurenemisele. Seega ei suurene: a. sisemajanduslik koguprodukt (SKP) b. üldine hinnatase c. töötus d. reaalne kogutoodang e. tööhõive Klassikaline majandusteooria: a. eeldab turgude iseregulatsioonivõimet ja välistab Suure Depressiooni taolise kriisi võimaluse b. käsitleb tööpuuduse esmase põhjusena liialt madalat palga taset võrreldes toodangu hinnatasemega c. kohaselt ei saavutata täishõivet tänu turumajanduses toimuvale konkurentsile d. lähtub Say seadusest, et igasugune pakkumine loob iseendale ka nõudluse e. eeldab palkade ja hindade jäikust, mis kindlustabki täishõive
saamiseks peab ühiskond iga kord loobuma ikka suuremast ja suuremast teise hüvise kogusest. Käsumajanduses jaotab riik ressursse ja toodangut tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu. Turumajanduses jaotavad ressursse eraisikud, kusjuures riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda. Kus kehtib turuinstitutsioon, kus hinnad kujunevad konkureerivate indiviidide vabas konkuretsis. Segamajandus- kus ressursside jaotuse määravad ära riik ( avalik sektor ) on traditsioonid ja turg käsikäes. Adam Smith- ,,Uurimus rahvaste rikkuse loomusest ja põhjustest" Mikro ja marko rajaja Majandusteooria- üldistused majanduskäitmuste kohta Majandusmudelid- eelduste, hüpoteeside ja loogiliste seoste kogum. Ceteris paribuse- teised muutujad on konstantsed. Positivistlik majandusteadus- olemasolevate majandustingimuste ja poliitika ning nende mõju analüüs Normatiivne majandusteadus- hõlmab otsuste tegemist selle kohta, mida
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
