Majanduse spikker (0)

Nõudlus on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud ajaperioodil soovivad ja suudavad osta. Nõudlusseaduse kohaselt on kauba hind ja nõutav kogus antud ajaperioodil pöördvõrdeliselt seotud. See tähendab, et madalama hinna korral ostavad tarbijad seda kaupa rohkem, kui nad ostaksid kõrgema hinna korral. Nõudlusseaduse definitsioon on juhul Kui näiteks kauba A hind tõuseb, teiste kaupade hinnad jäevad samaks. Ostjad püüavad seda kaupa (A) asendada teiste odavamate kaupadega . Nõudluse mõjurid : 1.Tarbijate sissetuleku kasvades suudavad ja soovivad nad osta rohkem kaupa igal hinnatasemel. 2. Teiste kaupade hinnad mõjutavad nõudlust seetõttu, et mingit vajadust saab rahuldada mitme erineva kauba abil ja need kaubad võivad üksteist vajaduse korral asendada. 3. Tarbijate ootuste seisukohalt on olulised tegurid tarbijate tulevane sissetulek ja kauba tulevane hind. Kui inimene usub, et tema sissetulek lähitulevikus kasvab, võib ta selles lootuses hakata juba praegu rohkem ostma. 4. Tarbijate arvust sõltub turu kogunõudlus , mis kujutab endast individuaalsete nõutavate koguste summat igal hinnatasemel. Kui rahvaarv kasvab, suureneb näiteks toidukaupade nõudlus. 5. Tarbijate maitsest ja eelistusest sõltuvad paljud ostjate valikud , kuid neid tegureid on raske täpselt määrata. Mõnikord kutsub tarbijate eelistuse muutumise esile teatav sündmus. Pakkumine on seos kauba hinna ja selle koguse vahel, mida tootjad soovivad ja suudavad antud ajaperioodil müüa. Pakkumise mõjurid: 1. Tehnoloogilise taseme tõustes, kui leitakse kauba tootmiseks senisest efektiivsem meetod, tootmiskulud alanevad. Järelikult tootjad tahavad ja suudavad igal konkreetsel hinnatasemel pakkuda rohkem kaupa. 2. Vajalike ressursside hindade langedes tootmiskulud vähenevad ja pakutav kogus kasvab ning pakkumiskõver nihkub paremale. Ressursside hinna tõus toob aga kaasa pakkumise vähenemise. 3. Alternatiivseteks kaupadeks nimetatakse neid kaupu, mille tootmiseks kasutatakse mõningaid samu ressursse. 4. Tootjate ootused kauba hinna tõusuks lähiajal võivad neid innustada selle kauba toodangut suurendama juba praegu. Samas kui kaupa on kerge ladustada (näiteks või) võib kõrgema hinna ootus panna tootjaid vähendama oma praegust pakkumist ja ootama madalamat hinda. 5. Tootjate arvust sõltub otseselt kogu turupakkumine, kuna see koosneb individuaalsete pakutavate koguste summast . Tootjate arvu kasv suurendab turupakkumist ja vastupidi. Turu tasakaal on seisund, mille korral turujõud on tasakaalus, s.t. et pakkumine ja nõudlus on omavahel võrdsed. Tasakaaluhind , on selline hind, mille juures nõutav ja pakutav kogus on võrdsed ning tasakaalukogus on selle hinna korral nii nõutav kui ka pakutav kogus. Kui hüvise hind on allpool tasakaaluhinda, tekib turul puudujääk, sest nõutav kogus on selle hinna korral suurem kui pakutav kogus. Tootjad leiavad siis, et nad võivad tootmismahtu suurendada, et kõrgema hinna korral hüvist müües rahuldada nende tarbijate vajadusi, kes hüvist siiani kätte ei saanud. Nõudluse ja pakkumise muutused muudavad teatud kindlal viisil nii tasakaaluhinda kui ka tasakaalukogust. Nõudluse muutus toob kaasa nii tasakaaluhinna kui -koguse muutumise nõudluse muutumisega samas suunas. Pakkumise muutus põhjustab aga tasakaaluhinna ja -koguse vastassuunalise muutuse. Tegelikkuses on hind mõnikord tasakaalutasemest erinev poliitiliste ja sotsiaalsete jõudude mõjul. Hinna või tootmismahu kontrollimine põhjustab kas liignõudlust (turu puudujääk) või 6 liigpakkumist (turu ülejääk ). Sõltumata sellest, kas kontrolli vormiks on miinimum või maksimum hind või kaupade normeerimine , on tulemus enamasti vastupidine loodetule. Maksimumhind on valitsuse poolt määratud kõrgeim hind, mida antud hüvisele kehtestada võib. Eestis on selliseks maksimumhinnaks näiteks elamispinna üüri piirmäär. Miinimumhind on seadusega kehtestatud madalaim hind, mis viib enamasti turu ülejäägile, mis tähendab, et pakutav kogus on nõutavast suurem. Näiteks Eesti puhul on soovitatud miinimumhinda kasutada põllumajanduses, tagamaks põllumeestele suuremat sissetulekut ja kindlustunnet
. Nõudlus on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud ajaperioodil soovivad ja suudavad osta. Nõudlusseaduse kohaselt on kauba hind ja nõutav kogus antud ajaperioodil pöördvõrdeliselt seotud. See tähendab, et madalama hinna korral ostavad tarbijad seda kaupa rohkem, kui nad ostaksid kõrgema hinna korral. Nõudlusseaduse definitsioon on juhul Kui näiteks kauba A hind tõuseb, teiste kaupade hinnad jäevad samaks. Ostjad püüavad seda kaupa (A) asendada teiste odavamate kaupadega. Nõudluse mõjurid: 1.Tarbijate sissetuleku kasvades suudavad ja soovivad nad osta rohkem kaupa igal hinnatasemel. 2. Teiste kaupade hinnad mõjutavad nõudlust seetõttu, et mingit vajadust saab rahuldada mitme erineva kauba abil ja need kaubad võivad üksteist vajaduse korral asendada. 3. Tarbijate ootuste seisukohalt on olulised tegurid tarbijate tulevane sissetulek ja kauba tulevane hind. Kui inimene usub, et tema sissetulek lähitulevikus kasvab, võib ta selles lootuses hakata juba praegu rohkem ostma. 4. Tarbijate arvust sõltub turu kogunõudlus, mis kujutab endast individuaalsete nõutavate koguste summat igal hinnatasemel. Kui rahvaarv kasvab, suureneb näiteks toidukaupade nõudlus. 5. Tarbijate maitsest ja eelistusest sõltuvad paljud ostjate valikud, kuid neid tegureid on raske täpselt määrata. Mõnikord kutsub tarbijate eelistuse muutumise esile teatav sündmus. Pakkumine on seos kauba hinna ja selle koguse vahel, mida tootjad soovivad ja suudavad antud ajaperioodil müüa. Pakkumise mõjurid: 1. Tehnoloogilise taseme tõustes, kui leitakse kauba tootmiseks senisest efektiivsem meetod, tootmiskulud alanevad. Järelikult tootjad tahavad ja suudavad igal konkreetsel hinnatasemel pakkuda rohkem kaupa. 2. Vajalike ressursside hindade langedes tootmiskulud vähenevad ja pakutav kogus kasvab ning pakkumiskõver nihkub paremale. Ressursside hinna tõus toob aga kaasa pakkumise vähenemise. 3. Alternatiivseteks kaupadeks nimetatakse neid kaupu, mille tootmiseks kasutatakse mõningaid samu ressursse. 4. Tootjate ootused kauba hinna tõusuks lähiajal võivad neid innustada selle kauba toodangut suurendama juba praegu. Samas kui kaupa on kerge ladustada (näiteks või) võib kõrgema hinna ootus panna tootjaid vähendama oma praegust pakkumist ja ootama madalamat hinda. 5. Tootjate arvust sõltub otseselt kogu turupakkumine, kuna see koosneb individuaalsete pakutavate koguste summast. Tootjate arvu kasv suurendab turupakkumist ja vastupidi. Turu tasakaal on seisund, mille korral turujõud on tasakaalus, s.t. et pakkumine ja nõudlus on omavahel võrdsed. Tasakaaluhind, on selline hind, mille juures nõutav ja pakutav kogus on võrdsed ning tasakaalukogus on selle hinna korral nii nõutav kui ka pakutav kogus. Kui hüvise hind on allpool tasakaaluhinda, tekib turul puudujääk, sest nõutav kogus on selle hinna korral suurem kui pakutav kogus. Tootjad leiavad siis, et nad võivad tootmismahtu suurendada, et kõrgema hinna korral hüvist müües rahuldada nende tarbijate vajadusi, kes hüvist siiani kätte ei saanud. Nõudluse ja pakkumise muutused muudavad teatud kindlal viisil nii tasakaaluhinda kui ka tasakaalukogust. Nõudluse muutus toob kaasa nii tasakaaluhinna kui -koguse muutumise nõudluse muutumisega samas suunas. Pakkumise muutus põhjustab aga tasakaaluhinna ja -koguse vastassuunalise muutuse. Tegelikkuses on hind mõnikord tasakaalutasemest erinev poliitiliste ja sotsiaalsete jõudude mõjul. Hinna või tootmismahu kontrollimine põhjustab kas liignõudlust (turu puudujääk) või 6 liigpakkumist (turu ülejääk). Sõltumata sellest, kas kontrolli vormiks on miinimum või maksimum hind või kaupade normeerimine, on tulemus enamasti vastupidine loodetule. Maksimumhind on valitsuse poolt määratud kõrgeim hind, mida antud hüvisele kehtestada võib. Eestis on selliseks maksimumhinnaks näiteks elamispinna üüri piirmäär. Miinimumhind on seadusega kehtestatud madalaim hind, mis viib enamasti turu ülejäägile, mis tähendab, et pakutav kogus on nõutavast suurem. Näiteks Eesti puhul on soovitatud miinimumhinda kasutada põllumajanduses, tagamaks põllumeestele suuremat sissetulekut ja kindlustunnet.
Nõudlus on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud ajaperioodil soovivad ja suudavad osta. Nõudlusseaduse kohaselt on kauba hind ja nõutav kogus antud ajaperioodil pöördvõrdeliselt seotud. See tähendab, et madalama hinna korral ostavad tarbijad seda kaupa rohkem, kui nad ostaksid kõrgema hinna korral. Nõudlusseaduse definitsioon on juhul Kui näiteks kauba A hind tõuseb, teiste kaupade hinnad jäevad samaks. Ostjad püüavad seda kaupa (A) asendada teiste odavamate kaupadega. Nõudluse mõjurid: 1.Tarbijate sissetuleku kasvades suudavad ja soovivad nad osta rohkem kaupa igal hinnatasemel. 2. Teiste kaupade hinnad mõjutavad nõudlust seetõttu, et mingit vajadust saab rahuldada mitme erineva kauba abil ja need kaubad võivad üksteist vajaduse korral asendada. 3. Tarbijate ootuste seisukohalt on olulised tegurid tarbijate tulevane sissetulek ja kauba tulevane hind. Kui inimene usub, et tema sissetulek lähitulevikus kasvab, võib ta selles lootuses hakata juba praegu rohkem ostma. 4. Tarbijate arvust sõltub turu kogunõudlus, mis kujutab endast individuaalsete nõutavate koguste summat igal hinnatasemel. Kui rahvaarv kasvab, suureneb näiteks toidukaupade nõudlus. 5. Tarbijate maitsest ja eelistusest sõltuvad paljud ostjate valikud, kuid neid tegureid on raske täpselt määrata. Mõnikord kutsub tarbijate eelistuse muutumise esile teatav sündmus. Pakkumine on seos kauba hinna ja selle koguse vahel, mida tootjad soovivad ja suudavad antud ajaperioodil müüa. Pakkumise mõjurid: 1. Tehnoloogilise taseme tõustes, kui leitakse kauba tootmiseks senisest efektiivsem meetod, tootmiskulud alanevad. Järelikult tootjad tahavad ja suudavad igal konkreetsel hinnatasemel pakkuda rohkem kaupa. 2. Vajalike ressursside hindade langedes tootmiskulud vähenevad ja pakutav kogus kasvab ning pakkumiskõver nihkub paremale. Ressursside hinna tõus toob aga kaasa pakkumise vähenemise. 3. Alternatiivseteks kaupadeks nimetatakse neid kaupu, mille tootmiseks kasutatakse mõningaid samu ressursse. 4. Tootjate ootused kauba hinna tõusuks lähiajal võivad neid innustada selle kauba toodangut suurendama juba praegu. Samas kui kaupa on kerge ladustada (näiteks või) võib kõrgema hinna ootus panna tootjaid vähendama oma praegust pakkumist ja ootama madalamat hinda. 5. Tootjate arvust sõltub otseselt kogu turupakkumine, kuna see koosneb individuaalsete pakutavate koguste summast. Tootjate arvu kasv suurendab turupakkumist ja vastupidi. Turu tasakaal on seisund, mille korral turujõud on tasakaalus, s.t. et pakkumine ja nõudlus on omavahel võrdsed. Tasakaaluhind, on selline hind, mille juures nõutav ja pakutav kogus on võrdsed ning tasakaalukogus on selle hinna korral nii nõutav kui ka pakutav kogus. Kui hüvise hind on allpool tasakaaluhinda, tekib turul puudujääk, sest nõutav kogus on selle hinna korral suurem kui pakutav kogus. Tootjad leiavad siis, et nad võivad tootmismahtu suurendada, et kõrgema hinna korral hüvist müües rahuldada nende tarbijate vajadusi, kes hüvist siiani kätte ei saanud. Nõudluse ja pakkumise muutused muudavad teatud kindlal viisil nii tasakaaluhinda kui ka tasakaalukogust. Nõudluse muutus toob kaasa nii tasakaaluhinna kui -koguse muutumise nõudluse muutumisega samas suunas. Pakkumise muutus põhjustab aga tasakaaluhinna ja -koguse vastassuunalise muutuse. Tegelikkuses on hind mõnikord tasakaalutasemest erinev poliitiliste ja sotsiaalsete jõudude mõjul. Hinna või tootmismahu kontrollimine põhjustab kas liignõudlust (turu puudujääk) või 6 liigpakkumist (turu ülejääk). Sõltumata sellest, kas kontrolli vormiks on miinimum või maksimum hind või kaupade normeerimine, on tulemus enamasti vastupidine loodetule. Maksimumhind on valitsuse poolt määratud kõrgeim hind, mida antud hüvisele kehtestada võib. Eestis on selliseks maksimumhinnaks näiteks elamispinna üüri piirmäär. Miinimumhind on seadusega kehtestatud madalaim hind, mis viib enamasti turu ülejäägile, mis tähendab, et pakutav kogus on nõutavast suurem. Näiteks Eesti puhul on soovitatud miinimumhinda kasutada põllumajanduses, tagamaks põllumeestele suuremat sissetulekut ja kindlustunnet.
Nõudlus on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud ajaperioodil soovivad ja suudavad osta. Nõudlusseaduse kohaselt on kauba hind ja nõutav kogus antud ajaperioodil pöördvõrdeliselt seotud. See tähendab, et madalama hinna korral ostavad tarbijad seda kaupa rohkem, kui nad ostaksid kõrgema hinna korral. Nõudlusseaduse definitsioon on juhul Kui näiteks kauba A hind tõuseb, teiste kaupade hinnad jäevad samaks. Ostjad püüavad seda kaupa (A) asendada teiste odavamate kaupadega. Nõudluse mõjurid: 1.Tarbijate sissetuleku kasvades suudavad ja soovivad nad osta rohkem kaupa igal hinnatasemel. 2. Teiste kaupade hinnad mõjutavad nõudlust seetõttu, et mingit vajadust saab rahuldada mitme erineva kauba abil ja need kaubad võivad üksteist vajaduse korral asendada. 3. Tarbijate ootuste seisukohalt on olulised tegurid tarbijate tulevane sissetulek ja kauba tulevane hind. Kui inimene usub, et tema sissetulek lähitulevikus kasvab, võib ta selles lootuses hakata juba praegu rohkem ostma. 4. Tarbijate arvust sõltub turu kogunõudlus, mis kujutab endast individuaalsete nõutavate koguste summat igal hinnatasemel. Kui rahvaarv kasvab, suureneb näiteks toidukaupade nõudlus. 5. Tarbijate maitsest ja eelistusest sõltuvad paljud ostjate valikud, kuid neid tegureid on raske täpselt määrata. Mõnikord kutsub tarbijate eelistuse muutumise esile teatav sündmus. Pakkumine on seos kauba hinna ja selle koguse vahel, mida tootjad soovivad ja suudavad antud ajaperioodil müüa. Pakkumise mõjurid: 1. Tehnoloogilise taseme tõustes, kui leitakse kauba tootmiseks senisest efektiivsem meetod, tootmiskulud alanevad. Järelikult tootjad tahavad ja suudavad igal konkreetsel hinnatasemel pakkuda rohkem kaupa. 2. Vajalike ressursside hindade langedes tootmiskulud vähenevad ja pakutav kogus kasvab ning pakkumiskõver nihkub paremale. Ressursside hinna tõus toob aga kaasa pakkumise vähenemise. 3. Alternatiivseteks kaupadeks nimetatakse neid kaupu, mille tootmiseks kasutatakse mõningaid samu ressursse. 4. Tootjate ootused kauba hinna tõusuks lähiajal võivad neid innustada selle kauba toodangut suurendama juba praegu. Samas kui kaupa on kerge ladustada (näiteks või) võib kõrgema hinna ootus panna tootjaid vähendama oma praegust pakkumist ja ootama madalamat hinda. 5. Tootjate arvust sõltub otseselt kogu turupakkumine, kuna see koosneb individuaalsete pakutavate koguste summast. Tootjate arvu kasv suurendab turupakkumist ja vastupidi. Turu tasakaal on seisund, mille korral turujõud on tasakaalus, s.t. et pakkumine ja nõudlus on omavahel võrdsed. Tasakaaluhind, on selline hind, mille juures nõutav ja pakutav kogus on võrdsed ning tasakaalukogus on selle hinna korral nii nõutav kui ka pakutav kogus. Kui hüvise hind on allpool tasakaaluhinda, tekib turul puudujääk, sest nõutav kogus on selle hinna korral suurem kui pakutav kogus. Tootjad leiavad siis, et nad võivad tootmismahtu suurendada, et kõrgema hinna korral hüvist müües rahuldada nende tarbijate vajadusi, kes hüvist siiani kätte ei saanud. Nõudluse ja pakkumise muutused muudavad teatud kindlal viisil nii tasakaaluhinda kui ka tasakaalukogust. Nõudluse muutus toob kaasa nii tasakaaluhinna kui -koguse muutumise nõudluse muutumisega samas suunas. Pakkumise muutus põhjustab aga tasakaaluhinna ja -koguse vastassuunalise muutuse. Tegelikkuses on hind mõnikord tasakaalutasemest erinev poliitiliste ja sotsiaalsete jõudude mõjul. Hinna või tootmismahu kontrollimine põhjustab kas liignõudlust (turu puudujääk) või 6 liigpakkumist (turu ülejääk). Sõltumata sellest, kas kontrolli vormiks on miinimum või maksimum hind või kaupade normeerimine, on tulemus enamasti vastupidine loodetule. Maksimumhind on valitsuse poolt määratud kõrgeim hind, mida antud hüvisele kehtestada võib. Eestis on selliseks maksimumhinnaks näiteks elamispinna üüri piirmäär. Miinimumhind on seadusega kehtestatud madalaim hind, mis viib enamasti turu ülejäägile, mis tähendab, et pakutav kogus on nõutavast suurem. Näiteks Eesti puhul on soovitatud miinimumhinda kasutada põllumajanduses, tagamaks põllumeestele suuremat sissetulekut ja kindlustunnet.
Nõudlus on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud ajaperioodil soovivad ja suudavad osta. Nõudlusseaduse kohaselt on kauba hind ja nõutav kogus antud ajaperioodil pöördvõrdeliselt seotud. See tähendab, et madalama hinna korral ostavad tarbijad seda kaupa rohkem, kui nad ostaksid kõrgema hinna korral. Nõudlusseaduse definitsioon on juhul Kui näiteks kauba A hind tõuseb, teiste kaupade hinnad jäevad samaks. Ostjad püüavad seda kaupa (A) asendada teiste odavamate kaupadega. Nõudluse mõjurid: 1.Tarbijate sissetuleku kasvades suudavad ja soovivad nad osta rohkem kaupa igal hinnatasemel. 2. Teiste kaupade hinnad mõjutavad nõudlust seetõttu, et mingit vajadust saab rahuldada mitme erineva kauba abil ja need kaubad võivad üksteist vajaduse korral asendada. 3. Tarbijate ootuste seisukohalt on olulised tegurid tarbijate tulevane sissetulek ja kauba tulevane hind. Kui inimene usub, et tema sissetulek lähitulevikus kasvab, võib ta selles lootuses hakata juba praegu rohkem ostma. 4. Tarbijate arvust sõltub turu kogunõudlus, mis kujutab endast individuaalsete nõutavate koguste summat igal hinnatasemel. Kui rahvaarv kasvab, suureneb näiteks toidukaupade nõudlus. 5. Tarbijate maitsest ja eelistusest sõltuvad paljud ostjate valikud, kuid neid tegureid on raske täpselt määrata. Mõnikord kutsub tarbijate eelistuse muutumise esile teatav sündmus. Pakkumine on seos kauba hinna ja selle koguse vahel, mida tootjad soovivad ja suudavad antud ajaperioodil müüa. Pakkumise mõjurid: 1. Tehnoloogilise taseme tõustes, kui leitakse kauba tootmiseks senisest efektiivsem meetod, tootmiskulud alanevad. Järelikult tootjad tahavad ja suudavad igal konkreetsel hinnatasemel pakkuda rohkem kaupa. 2. Vajalike ressursside hindade langedes tootmiskulud vähenevad ja pakutav kogus kasvab ning pakkumiskõver nihkub paremale. Ressursside hinna tõus toob aga kaasa pakkumise vähenemise. 3. Alternatiivseteks kaupadeks nimetatakse neid kaupu, mille tootmiseks kasutatakse mõningaid samu ressursse. 4. Tootjate ootused kauba hinna tõusuks lähiajal võivad neid innustada selle kauba toodangut suurendama juba praegu. Samas kui kaupa on kerge ladustada (näiteks või) võib kõrgema hinna ootus panna tootjaid vähendama oma praegust pakkumist ja ootama madalamat hinda. 5. Tootjate arvust sõltub otseselt kogu turupakkumine, kuna see koosneb individuaalsete pakutavate koguste summast. Tootjate arvu kasv suurendab turupakkumist ja vastupidi. Turu tasakaal on seisund, mille korral turujõud on tasakaalus, s.t. et pakkumine ja nõudlus on omavahel võrdsed. Tasakaaluhind, on selline hind, mille juures nõutav ja pakutav kogus on võrdsed ning tasakaalukogus on selle hinna korral nii nõutav kui ka pakutav kogus. Kui hüvise hind on allpool tasakaaluhinda, tekib turul puudujääk, sest nõutav kogus on selle hinna korral suurem kui pakutav kogus. Tootjad leiavad siis, et nad võivad tootmismahtu suurendada, et kõrgema hinna korral hüvist müües rahuldada nende tarbijate vajadusi, kes hüvist siiani kätte ei saanud. Nõudluse ja pakkumise muutused muudavad teatud kindlal viisil nii tasakaaluhinda kui ka tasakaalukogust. Nõudluse muutus toob kaasa nii tasakaaluhinna kui -koguse muutumise nõudluse muutumisega samas suunas. Pakkumise muutus põhjustab aga tasakaaluhinna ja -koguse vastassuunalise muutuse. Tegelikkuses on hind mõnikord tasakaalutasemest erinev poliitiliste ja sotsiaalsete jõudude mõjul. Hinna või tootmismahu kontrollimine põhjustab kas liignõudlust (turu puudujääk) või 6 liigpakkumist (turu ülejääk). Sõltumata sellest, kas kontrolli vormiks on miinimum või maksimum hind või kaupade normeerimine, on tulemus enamasti vastupidine loodetule. Maksimumhind on valitsuse poolt määratud kõrgeim hind, mida antud hüvisele kehtestada võib. Eestis on selliseks maksimumhinnaks näiteks elamispinna üüri piirmäär. Miinimumhind on seadusega kehtestatud madalaim hind, mis viib enamasti turu ülejäägile, mis tähendab, et pakutav kogus on nõutavast suurem. Näiteks Eesti puhul on soovitatud miinimumhinda kasutada põllumajanduses, tagamaks põllumeestele suuremat sissetulekut ja kindlustunnet.
Nõudlus on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud ajaperioodil soovivad ja suudavad osta. Nõudlusseaduse kohaselt on kauba hind ja nõutav kogus antud ajaperioodil pöördvõrdeliselt seotud. See tähendab, et madalama hinna korral ostavad tarbijad seda kaupa rohkem, kui nad ostaksid kõrgema hinna korral. Nõudlusseaduse definitsioon on juhul Kui näiteks kauba A hind tõuseb, teiste kaupade hinnad jäevad samaks. Ostjad püüavad seda kaupa (A) asendada teiste odavamate kaupadega. Nõudluse mõjurid: 1.Tarbijate sissetuleku kasvades suudavad ja soovivad nad osta rohkem kaupa igal hinnatasemel. 2. Teiste kaupade hinnad mõjutavad nõudlust seetõttu, et mingit vajadust saab rahuldada mitme erineva kauba abil ja need kaubad võivad üksteist vajaduse korral asendada. 3. Tarbijate ootuste seisukohalt on olulised tegurid tarbijate tulevane sissetulek ja kauba tulevane hind. Kui inimene usub, et tema sissetulek lähitulevikus kasvab, võib ta selles lootuses hakata juba praegu rohkem ostma. 4. Tarbijate arvust sõltub turu kogunõudlus, mis kujutab endast individuaalsete nõutavate koguste summat igal hinnatasemel. Kui rahvaarv kasvab, suureneb näiteks toidukaupade nõudlus. 5. Tarbijate maitsest ja eelistusest sõltuvad paljud ostjate valikud, kuid neid tegureid on raske täpselt määrata. Mõnikord kutsub tarbijate eelistuse muutumise esile teatav sündmus. Pakkumine on seos kauba hinna ja selle koguse vahel, mida tootjad soovivad ja suudavad antud ajaperioodil müüa. Pakkumise mõjurid: 1. Tehnoloogilise taseme tõustes, kui leitakse kauba tootmiseks senisest efektiivsem meetod, tootmiskulud alanevad. Järelikult tootjad tahavad ja suudavad igal konkreetsel hinnatasemel pakkuda rohkem kaupa. 2. Vajalike ressursside hindade langedes tootmiskulud vähenevad ja pakutav kogus kasvab ning pakkumiskõver nihkub paremale. Ressursside hinna tõus toob aga kaasa pakkumise vähenemise. 3. Alternatiivseteks kaupadeks nimetatakse neid kaupu, mille tootmiseks kasutatakse mõningaid samu ressursse. 4. Tootjate ootused kauba hinna tõusuks lähiajal võivad neid innustada selle kauba toodangut suurendama juba praegu. Samas kui kaupa on kerge ladustada (näiteks või) võib kõrgema hinna ootus panna tootjaid vähendama oma praegust pakkumist ja ootama madalamat hinda. 5. Tootjate arvust sõltub otseselt kogu turupakkumine, kuna see koosneb individuaalsete pakutavate koguste summast. Tootjate arvu kasv suurendab turupakkumist ja vastupidi. Turu tasakaal on seisund, mille korral turujõud on tasakaalus, s.t. et pakkumine ja nõudlus on omavahel võrdsed. Tasakaaluhind, on selline hind, mille juures nõutav ja pakutav kogus on võrdsed ning tasakaalukogus on selle hinna korral nii nõutav kui ka pakutav kogus. Kui hüvise hind on allpool tasakaaluhinda, tekib turul puudujääk, sest nõutav kogus on selle hinna korral suurem kui pakutav kogus. Tootjad leiavad siis, et nad võivad tootmismahtu suurendada, et kõrgema hinna korral hüvist müües rahuldada nende tarbijate vajadusi, kes hüvist siiani kätte ei saanud. Nõudluse ja pakkumise muutused muudavad teatud kindlal viisil nii tasakaaluhinda kui ka tasakaalukogust. Nõudluse muutus toob kaasa nii tasakaaluhinna kui -koguse muutumise nõudluse muutumisega samas suunas. Pakkumise muutus põhjustab aga tasakaaluhinna ja -koguse vastassuunalise muutuse. Tegelikkuses on hind mõnikord tasakaalutasemest erinev poliitiliste ja sotsiaalsete jõudude mõjul. Hinna või tootmismahu kontrollimine põhjustab kas liignõudlust (turu puudujääk) või 6 liigpakkumist (turu ülejääk). Sõltumata sellest, kas kontrolli vormiks on miinimum või maksimum hind või kaupade normeerimine, on tulemus enamasti vastupidine loodetule. Maksimumhind on valitsuse poolt määratud kõrgeim hind, mida antud hüvisele kehtestada võib. Eestis on selliseks maksimumhinnaks näiteks elamispinna üüri piirmäär. Miinimumhind on seadusega kehtestatud madalaim hind, mis viib enamasti turu ülejäägile, mis tähendab, et pakutav kogus on nõutavast suurem. Näiteks Eesti puhul on soovitatud miinimumhinda kasutada põllumajanduses, tagamaks põllumeestele suuremat sissetulekut ja kindlustunnet.