Majanduse põhinäitajad (kommentaarid) (0)

Sarnased õppematerjalid

26

doc

Venemaa metsatööstus

Venemaa metsatööstusest ülevaate andmiseks ei olnud pikemal otsimisel materjalide leidmine kuigi raske, kuna tegemist on metsandussektoris ikkagi väga olulise riigiga. Käesolev töö analüüsib Venemaa metsatööstust ja ka mingil määral puidukaubandust viimastel aastatel. Allikatena on põhiliselt kasutatud erinevaid interneti lehekülgi, mis sisaldavad metsandusalaseid artikleid, uurimustöid ja ka statistilisi metsandusalaseid e-raamatuid. Töös on välja toodud põhinäitajad nagu tootmis- ja ekspordimahud ning nende erinevused eelnevate aastatega. Ülesehituselt jaguneb töö kolme peatükki, kus esimeses antakse ülevaade Venemaa metsandussektorist, teises metsatööstussektorist ja viimases seda mõjutavatest teguritest. 3  1. Ülevaade Venemaa metsandussektorist Metsaga kaetud ala on Venemaal 776,1 miljonit hektarit ning kogu mets kuulub riigile (vt. Tabel 1.1) (Russian Forestry Review 2007)

Puidukaubandus

11

odt

Eesti majanduse areng 1990-2011

Eesti majanduse areng 1990-2011 Juhendaja:  Sisukord 1. Sissejuhatus......................................................................................................................... 3 2. Majandusarengu eesmärgid................................................................................................. 4 3. Eesti majanduse areng aastatel 1995-1998......................................................................... 4-7 4. Majanduspoliitika aastani 2003.............................................................................................7 5. Eesti majandus aastal 2004....................................................................................................7 6. Eesti majandus aastal 2005................................................................................................. 7-8 7

Majandus

8

doc

Majandusteooria harjumaa majade turg

Harjumaa hoonestatud elamumaa turg aastatel 2003- 2011 Käesolev töö analüüsib Eesti majanduse ja kinnisvara turu vahelist seost Harjumaal. Selle jaoks on võrreldud Harjumaa hoonestatud elamumaa tehingute arvu ja maakonna keskmiste palkadega aastatel 2003-2011. Antud ajavahemikku mahuvad nii majanduse kiire kasv kui ka langus, kinnisvaramulli puhumine kui ka selle lõhkemine, ajavahemiku valimisel sai määravaks ka andmete kättesaadavus. Andmed pärinevad statistikaameti koduleheküljel asuvatest andmebaasidest. Ülevaade kinnisvara turust Eestis Kinnisvaraturg ja selle areng kajastavad riigi sotsiaal-majanduslikku arengut. 2000. aastate esimesel poolel toetasid kinnisvaraturu ostjate ja müüjate aktiivsust pankade liberaalne laenupoliitika ning soodne majanduskeskkond

Majandusteadus

3

docx

Eesti Panga statistika analüüs.

Eesti Panga statistika analüüs. (2001-2010) 1.Ehitus Faktid: · Ettevõtete ehitustööde tipphetk oli 2007-ndal aastal. · Eluruume ehitati kõige rohkem 2007-ndal aastal. · Mitte eluruume ehitati kõige rohkem 2008-ndal aastal. Analüüs: Ehitus ettevõtete ehitus tööd kasvasid kuni 2007-nda aastani ning siis hakkas langema. 2010-ndal aastal saavutasid ehitustööd sama taseme mis 2004-ndal aastal. Valminud eluruumide kasuliku pinna tõus oli 2001-2007 aastani silmnähtav, kuid alates 2008-ndast aastast algas langus ehituses. Mitteeluhoonete tippaeg oli 2008-dnal aastal, kuigi eluruumi pinnad hakkasid 2008-ndal aastal juba langema . Mitteeluruumide pinna langus oli võrdväärne 2002-nda aasta ehitusstatiskikaga. 2.Tarbimine Faktid: · Jaekaubanduse ettevõtte jaemüügi tippaeg oli 2008-ndal aastal. · Sõiduautode suurim läbimüük oli 2006-ndal aastal. Analüüs: Jaekaubanduse ettevõtete suurim läbimüük

Mikromajandus

116

pdf

Eesti arve ja fakte 2013

EESTI. ARVE JA FAKTE Sisukord Eesti Vabariik 2 Loodus 4 Rahvastik 6 Kultuur 10 Rahvatervis 12 Haridus 16 Tööturg 18 Tööjõukulu ja palk 22 Sisemajanduse koguprodukt 24 Rahandus 28 Väliskaubandus 34 Tööstus 38 Põllumajandus 42 Energeetika 44 Innovatsioon 46 Infotehnoloogia 48 Turism 52 Andmeallikad. Veebilehekülgi Eesti kohta 54  Eesti Vabariik Rahvaarv 1 318 000 Pindala 45 227 km² Rahaühik euro Pealinn Tallinn Haldusjaotus 15 maakonda, 226 omavalitsuslikku haldusüksust, sh 33 linna ja 193 valda Saarte arv 1521 Suurimad saared Saaremaa, 2671 km² Hiiumaa, 989 km² Muhu, 198 km² Pikimad jõed Võhandu, 162 km Pärnu, 144 km Põltsamaa, 135 km Suurimad järved Peipsi, 3555 km² (Eestile kuuluv osa 1529 km²) Võrtsjärv, 271 km² Kõrgeim punkt Suur Munamägi, 318 m Õhutemperatuur Aastakeskmin

Geograafia

6

doc

Mikro-ja makroökonoomika kodutöö

Mikro-ja makroökonoomika kodutöö Kodutöö esitamise tähtaeg: 10.04.2012 Koostas: (Materjali taaskasutus I) Ülesanne 1 Aasta Nominaalne Reaalne SKP (mln-it SKP deflaator SKP(mln-it eurot, referentsaasta eurot) 2005) 2000 6159,83 7914,532 77,8 2001 6970,869 8411,695 82,8 2002 7776,305 8963,538 86,7 2003 8718,898 9659,591 90,2 2004 9685,274 10272,28 94,2 2005 11181,74 11181,74 100,0 2006 13390,77 12310,8 108,8 2007 16069,4 13233,15 121,4 2008 16304,21 12747,4

Mikro- ja makroökonoomia

4

docx

Eesti majanduse areng

Eesti majanduse arenguvõimalused 2007-08; tulevikuperspektiivid [slaid1] Viimasel ajal on nii maailma- kui ka Eesti majanduses toimunud suuri muutusi, on avaldatud ka mitmeid tulevikuvisioone ning prognoose. Ühed tumedamates toonides kui teised. Meie tänane kava põhineb Eesti panga 2008. aasta alguse majndusprognoosil, see tundus meie jaoks üks realistlikumaid. Vaatamiseks esitame mitmesuguseid graafikuid majanduse eri harude võimalike liikumissuundade kohta. [slaid2] VIIMASED AASTAD, MAAILMAMAJNDUS Eesti majandus kasvas aastatel 2004- 2007 väga kiiresti ­ reaalmahus üle veerandi ning nominaalmahus peaaegu kahe kolmandiku võrra. See saavutati väga kõrgete riskide võtmise hinnaga. Nüüd on osa riske realiseerumas, mistõttu majanduskasv pöördus eelmisel aastal languseks ning järgnevate aastate kasvuväljavaate suhtes on ebakindlus suurenenud.

Majandus

15

odt

EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2000 - 2010

12  Tiia Saarna, Kaili Olgo AK - 11 5. OMAPOOLNE HINNANG Väheneva tööealise elanikkonna ja tööpuuduse tõttu on Eesti probleemiks kujunemas pikaajaline ja struktuurne töötus, mis avaldab mõju majanduse käekäigule. Kõigile on tähtis, et ta suudaks palgaga pere ära toita. Aastate hinnang näitas, et majandus on tõusulainel. Palgad on tõusmas, kuid arvan, et ainult rikkamal rahval. Tavarahvas on tagaplaanile jäänud. Kümne aasta jooksul on riigi tulud suurenenud ja maksumaksja rahakott selle kõrval õhenenud. Üha rohkem on kallinenud toidukorvi hind ja süvenenud elanikkonna ostujõu langus. Eelarve peab tasakaalu saavutamiseks leidma raha

Ühiskond

Kommentaarid (0)