Majanduse planeerimine – makromajanduspoliitika (0)

Majanduse planeerimine – makromajanduspoliitika
Iseseisev kirjalik töö vihikusse õpikuga (ptk 5.4). NB! Kirjuta küsimus ette!
1. Nimeta riigi eesmärgid majanduspoliitika kujundamisel. Riik kehtestab seadused või reeglid, mis määravad ettevõtete ja majapidamiste käitumiskeskkonna. Samal ajal toodab riik ka valitud kaupu ja teenuseid, mida ta pakub majapidamistele ja ettevõtetele. Riik tagab kodanike sotsiaalse ja majandusliku heaolu. Riik muudab ka sissetulekute jaotust ühiskonnas, maksustades ühtesid majandussubjekte, kuid samal ajal makstes toetusi teistele. Majanduspoliitika abil suunab riik majanduse kui terviku edenemist, toetades majanduse arengut ja vältides sotsiaalselt ebasoovitavaid nähtusi, alandades tööpuudust ja inflatsiooni. Majanduspoliitika neli peamist eesmärki: kõrge tööhõive ehk võitlus tööpuudusega, hindade stabiilsus ehk võitlus inflatsiooniga, kõrge ja püsiv majanduskasv ning õiglane sissetulekute jaotus.
2. Võrdle riigi ja firma majanduslikke eesmärke. Erinevalt ettevõtetest ei ole aga riigi esmane eesmärk teenida nende kaupade ja teenuste müügilt kasumit, vaid tagada kodanike sotsiaalne ja majanduslik heaolu.
3. Kuidas on omavahel seotud:
a) intressid -ettevõtlus- majandusareng , Kui intressid on madalad, võtavad ettevõtted palju laene, et saaks oma firmat arendada ja laiendada, ja majanduse areng saab hoo sisse.
b) maksukoormus -tarbimine-majandusareng Üldine maksukoormuse alandamine soodustab tarbimist, kuna jätab majapidamistele ja ettevõtetele rohkem ressursse. Tarbimise kasv omakorda elavdab majanduse arengut.
c) riigieelarvelised kulutused-tarbimine- tööpuudus ?
4. Nimeta sotsiaalselt ebasoovitavaid nähtusi, mida riik püüab majanduspoliitikaga vältida (3). Ebavõrdsus, inflatsioon , tööpuudus.
5. Nimeta majanduspoliitilisi instrumente (2). Rahapoliitika ja fiskaalpoliitika .
6. Rahapoliitika ja fiskaalpoliitika: a) millega tegeleb, b) kes ja kuidas teostab ?
Rahapoliitika:
a)Raha väärtuse säilitamine ehk rahalise stabiilsuse tagamine ehk madala infaltsioonitaseme hoidmine. Riigi majanduskasvu soodustamine.
b)Riigi keskpank – hoiab madalat inflatsioonitaset. Reguleerib intresse ja käibeloleva raha hulka.
Fiskaalpoliitika:
a)Majandusarengu toetamine ja tööpuuduse vähendamine.
b)rahandusministeerium maksuseaduste kaudu, mille muutmine on Riigikogu pädevuses.
7. Fiskaalpoliitika teostamise vahenditeks on: 1) riigieelarvelised kulutused, 2) maksud.
8. Kumb on olulisem – majanduskasv või hindade stabiilsus? Põhjenda . Olulisem on majanduskasv. Siis majandus liigub edasi ja ei jää ühe koha peale tammuma. Inimeste heaolu peaks paranema, seega peaks neil olema rohkem raha, et kasvavate hindadega kaasa minna. Muidugi peavad majanduskasv ja hinna stabiilsus olema mõistlikuse piires tasakaalus, et ei tekiks äärmuslikke olukordi .
9. Mida tuleb tänapäeva globaliseerunud maailmas riigil majanduspoliitika rakendamisel silmas pidada? Riik peaks panustama soodsa ettevõtluskliima arendamisse ning innovaatiliste tegevuste toetamisse, näiteks haridus- ja tööhõivepoliitika kaudu. Kuna Eesti väike riik, siis majanduspoliitika rakendamine üsna keeruline väiksuse ja avatuse ülejäänud maailma suhtes. Seega Eesti majanduse areng sõltub oluliselt välismaise majanduskeskkonna arengust.

10. Mis juhtub, kui majandus:
a) kuumeneb üle – Majanduse ülekuumenemise põhjuseks on liiane nõudlus, mis toob kaasa kõrge inflatsioonitaseme ja toodangu väga kiire kasvu. Kõrge inflatsioon omakorda põhjustab inimestes ebakindlust, teenitud raha püütakse kiiremini kulutada, välditakse raha säästmist.
b) satub depressiooni – Kogu toodang langeb ja töötus kasvab märkimisväärselt.
11. EL-iga liitumise järel prognoositi meile maksutõusu seoses kaudsete maksude tõusuga, kuid üksikisiku tulumaksu plaanitava vähendamisega pidanuks üldine maksukoormus vähenema. Millest annavad tunnistust järgnevad numbrid : maksukoormus 2001 33,2 %; 2009 35,9 %, 2010 49,6 %, 2012 67,3 %? Maksukoormus on tõusnud mitte vähenenud nagu lubati.
12. On teada, et oma raha on üks riigi iseseisvuse tunnuseid. Kuidas sobib antud mõte kokku ühisraha kontseptsiooniga (nt euro)? Euro tähistab seda, et riik on euroala liige ja on iseseisev. Kuna riik on selles euroalas, siis ta on käitunud targalt, sest ühine valuuta toob palju hüvesid ning annab väikestele riikidele võimaluse suuremas maailma majanduspoliitikas kaasa rääkida.