ÜHISKONNAÕPETUSE KORDAMISKÜSIMUSED MAJANDUS 1. Millised on tootmistegurid ehk tootmisressursid? – Loodusressursid (maa, maavarad, mets, veevarud); inimressursid (tööjõud); kapitaliressursid (tööriistad, hooned, rahalised vahendid); ettevõtlikkus (oskus kolme esimest tegurit kasumlikult kombineerida); 2. Miks on majandustegevuses kasutatavad ressursid alati piiratud? – Ressursside piiratus on liikumapanevaks jõuks: et suurendada ühiskonnaliikmete heaolu, on vaja leida uusi, senisest
a riik), teatud juhtudel maa kasutaja. Hasartmängumaks- ohjeldamisega.VALUUTAKOMITEE-rahasüsteem, kus riigi keskpanga võimalused teostada sellega maksustatakse mitmesuguste hasartmängude korraldamist. Maksu maksab hasartmängu rahapoliitikat on väga piiratud.FISKAALPOLIITIKA-makromaj poliitika osa, mille eesmärgiks on korraldaja. Tarbimismaksu eriliik(asendab selles valdkonnas käibemaksu) Käibemaks on tarbimismaks, mõjutaa majanduse arengut maksude ja eelarvekulutuste abil.INFLATSIOONIMÄÄR-keskmise millega maksustatakse kaupade ja teenuste tarbimist. See on kaudne maks, mis sisaldub toote hinnas. hinnataseme protsentuaalne muutus baasiperioodiga (eelmine aasta, kuu) Käibemaksu standardmäär on Eestis 18%, kauba või teenuste maksustatavast väärtusest, rakendatakse võrreldes
Majandus ● tegevus, mille eesmärk on võimaldada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimist. ● Tegevus, mille eesmärk on rahuldada ühiskonna soove ja vajadusi. Ressurssid ● ehk tootmistegurid ● Vahendid, mida on võimalik kasutada ühiskonna soovide ja vajaduste rahuldamiseks. ● Soovide rahuldamine ei ole alati võimalik, kuna ühiskonna soovid on piiramatud, ressursid on aga piiratud. ● Majanduse peamine ülesanne ongi saada hakkama ressursside nappuse tingimustes. Ressursse võib eristada 4 tüüpi 1. Loodusressursid ehk loodusvarad ● Maa, maavarad, mets, veevarud, taimed, loomad. ● Taastuvad ressursid: päikeseenergia, tuul, taimsed ja loomsed ressursid. ● Taastumatud ressursid: maavarad 2. Inimressursid ehk inimkapital. ● Tööjõud ehk töötajad. 3. Kapital ehk kapitaliressursid ● Reaalkapital: Tööriistad, hooned, masinad, seadmed, tehased
Majandus ● tegevus, mille eesmärk on võimaldada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimist. ● Tegevus, mille eesmärk on rahuldada ühiskonna soove ja vajadusi. Ressurssid ● ehk tootmistegurid ● Vahendid, mida on võimalik kasutada ühiskonna soovide ja vajaduste rahuldamiseks. ● Soovide rahuldamine ei ole alati võimalik, kuna ühiskonna soovid on piiramatud, ressursid on aga piiratud. ● Majanduse peamine ülesanne ongi saada hakkama ressursside nappuse tingimustes. Ressursse võib eristada 4 tüüpi 1. Loodusressursid ehk loodusvarad ● Maa, maavarad, mets, veevarud, taimed, loomad. ● Taastuvad ressursid: päikeseenergia, tuul, taimsed ja loomsed ressursid. ● Taastumatud ressursid: maavarad 2. Inimressursid ehk inimkapital. ● Tööjõud ehk töötajad. 3. Kapital ehk kapitaliressursid ● Reaalkapital: Tööriistad, hooned, masinad, seadmed, tehased
MAJANDUSE PÕHITEGURID : Majandusprotsessid: teenuste tarbimine,tootmine,müümine. Edukas majandustegevus: majanduskeskkonna tundmine ja majanduskäitumisekavandamine(pere-või riigieelarve koostamine). Tootmisressursid ehk tootmistegurid : INIMRESSURSID: tööjõud KAPITALIRESSURSID: tööriistad,hooned,rahalised vahendid(investeeringud) ETTEVÕTLIKKUS: oskus kolme esimest tegurit kasumlikult kombineeria Majanduse põhiküsimused : 1.Mida ja kui palju toota? 2.Kuidas toota? 3.Kellele toota? Majandussüsteemid: NATURAALMAJANDUS: ajalooliselt kõige vanem majandussüsteem. Kõik eluks vajalik toodetakse ühiskonnaliikmete poolt ise. Vahetuskaubandus(kui ressursside puudumise tõttu ei saada toota,vahetatakse kaup kaubavastu). Raha ei kasutata, tootmisvahendid/meetodid on algelised.Tööjaotus vähe arenenud. Teadmised pärandatakse põlvest põlve.( Kasutusel Aafrikas, Aasias, Ida-Siberi ja Ladina-Ameerika põlisrahvad) TURUMAJANDUS- kõige enam levinud. Nõudluse ja pakkumise suhe kau
Riigikokku kandideerima - Pead olema eesti vabariigi kodanik, vanus 21, karistuse vaba Avalik sektor: ● Riik ● Poliitika ● Võim Koosneb riiklikest ja avalik-õiguslikest institutsioonidest. Tähtsaim osa avalikust sektorist on riik Riigi tunnused: ● Territoorium ● Rahvas ● Iseseisev avalik võim Riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena, mis on kõigile kohustuslikud. Era sektor: ● Majandus ● Turg ● Tulu Kolmas Sektor: ● Kodanikuühiskond ● Kodanikuühendused Demokraatliku riigivalitsemise põhimõtted: ● Võimude lahusus ja tasakaalustatus ● Võim on avalik ja kontrollitav ● Võim seisab rahvale võimalikult lähedal Võimude lahusus ja tasakaalutus: ● Võim on jagatud mitme asutuse vahel, kes kontrollivad vastastikku teineteise tegevust. ● Vajalik selleks, et võim ei oleks ühe isiku või inimeste grupi käes – et võimu
majanduse aktiivsust, hoolimata sellest kus tootmine toimub. Eesti SKP oli 2011. aastal 15,9 mld 6. Tarbija hinna indeks statistiline näitaja elukalliduse mõõtmiseks, mis arvutatakse kaupade tarbimis normide hindade alusel 7. Väliskaubanduse bilanss kaupade ja teenuste sisse- ja väljaveo suhe rahalises väärikuses. 2011.aastal eksport ehk väljavedu Eestis 12,012 mld , import Eestis 12,671 mld 8. Majanduspoliitika on abinõude ja meetodite süsteem, mida rakendatakse majanduse ja poliitiliste eemärkide saavutamiseks. Riik sekkub majandusse: · seadusandluse kaudu · otsese majandus tegevuse kaudu · majandusse maksude kehtestamise ja kogumisega · turumajandus kaitseb riiki keskkonna saastamist ja ressursside raiskamiste eest 9. Majanduspoliitika eesmärgid · kõrge tööhõive · hindade stabiilsus · kõrge ja püsiv majanduskasv · õiglane sissetulek 10
Majanduse tsüklilisus: buum, kriis, langus, surutis, tõus, stabiliseerumine. Majanduspoliitika riigi sekkumine majandusse. Riigi välisvõlg: Koguvälisvõlg summeerib kõikide riigi institutsionaalsete sektorite võlad Netvälisvõlg näitab riigi kõikide institutsionaalsete sektorite tagasimaksmisele kuuluvate võlanõuete ja võlakohustuste vahe Eelarvepoliitika põhieesmärk on tagada majanduse stabiilsust ja jätkusuutlikust, turude paindlikkuse ja efektiivsuse ning vähendada stabiilsust ohustavaid riske. Maksupoliitika määrab, milliseid makse ja mille eest riik kogub. Kaudne maks toote ja teenuse hinnas sisalduv ja tarbija poolt kinni makstud maks. Otsene maks sissetulekutelt makstav maks Maksukoormus näitab, kui suur osa SKP-st kulub maksudele. Kõrge maksukoormus tagab valitsusele rohkem tulu, mille pealt
Kõik kommentaarid