Mõisted
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-09-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
36 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
amy s
Õppematerjali autor
Tootjahinnahindeks (producer price index) PPI on hinnahindeks, mis väljendab tootmisressursside, eest makstud hinda, kaasa arvatud kaubad ja teenused, mida firmad on üksteiselt ostnud. c. SKP deflaator (GDP deflator) - on kogutoodangu hinnataseme indeks või SKP komponentide kaalutud keskmine hind (Ostukorvi hind jooksval aastal : Ostukorvi hind baasaastal) x 100 46) Nõudlusinflatsiooni teooria Väidab, et kui kogunõudlus on suurem kui majanduse potentsiaalne kogutoodang SKP antud tasemel, siis on olemas inflatsioonilõhe (on kogus mille võrra kogunõudlus ületab täishõive kogutoodangu taset) 47) Kuluinflatsiooniteooria on tootmiskulude kasvust põhjustatud inflatsioon. Palga hinna spiraal, palgad ja hinnad tõusevad spiraalina. Tootmiskulude kasv on see mis põhjustab kuluinflatsiooni. Valemid Y - kogutoodang Kogukulu TC
Fiskaalpoliitika valitsus kasutab majandustegevuse mõjutamiseks maksude või avaliku sektori kulude muutmist (automaatne või situatsioonikohane). Automaatne fiskaalpoliitika stabilisaatorid ehitatud majandussüsteemi sisse, kindlustavad avaliku sektori kulutuste automaats emuutuse, kui kogutulu või töötus muutub. Situatsioonikohane fiskaalpoliitika valitsuse spetsiifilised otsused või tegevused. Kui valitsus suurendab avaliku sektori kulutusi või vähendab makse, eesmärgiks majanduse laiendamine on eksapansiivne fiskaalpoliitika, kui eesmrgiks on majanduse kokkutõmbamine ja valitsus vähendab avaliku sektori kulutusi ja tõstab makse on kitsendav fiskaalpoliitika. 13. Raha ja pangandus Raha likviidne finantsvara, mida kaupade ja teenuste ostmisel aktsepteeritakse kui vahetusvahendit. Bartertehing kaupade ja teenuste omavaheline vahetamine.
· Käsumajandus ressursse ja toodangut jaotab riik tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu. · Turumajandus riik sätestab eraomandi ja kaitseb seda. Ressursse jaotavad inimsed. Hinnad kujunevad konkurentsis. · Segamajanuds resursside jaotuse määravad ära avalik sektor, traditsioonid ja turg. Majandusteooriad on reaalsust kajastavad abstraktsioonid, mille ülesanne on kindlaks teha majandusseadused, mis selgitavad ükskõik, millsed majanduse olemust. Ceteris paribus'e(muudel võrdsetel tingimustel) eeldus selle kohaselt eeldatakse, et kõik tegurid peale uuritava on konstantsed. Positivistlik majandusteadus olemasolevate majandusteingimuste ja-poliitika ning nende mõju analüüs. Normatiivne majandusteadus otuste tegemine selle kohta, mida olemasolevad ja perspektiivsed poliitika ja situatsioonid väärt on. Kompositsiooni viga ingnoreeritakse tõsiasja, et see, mis on õige üksiku suhtes, ei tarvitse
Pt 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 9, 10, 11, 12, 15 PT 1 Alternatiivkulu: on see tulu mis jääb saamata, kuna ressursse ei kasutatud paremini. Ceteris paribus võrdsetel tingimustel Hüvised kaubad ja tenused Tootmistegurid · Maa · Kapial · Töö Kasvavate alternatiivkulude seadus ühe üvise saamiseks tuleb loobuda teise hüvise kogusest Majandusmudel - lihtsustatud vorm maandusandmete võrdluseks Majandusteooria Majanduse funktsioneerimst sletavate seaduste kogum Makro -uurib majandust tervikuna Mikro uurib eraliseisvate majadusüksuste tegude tagajärgi Normatiivne nii nagu võiks olla Positivistlik majandusteadus nii nagu on Ressursid = tootmistegurid Tootmisvõimalste kõver näitab kahe hüvise kombinatsioone, mida majandus võib toota eeldusel et kasutatakse kõiki saadaolevaid tehnoloogiaid Kompositsiooni viga tulemusi ühele grupile üldistatakse ka teisiele
mille võrra avaliku sektori kulutused (G) ületavad maksutulusid (T) Eelarve puudujääk näitab, et avaliku sektori kulutused on suuremad, kui sissetulekud. Eelarve ülejääk näitab, et sissetulekud ületavad valitsuse väljaminekuid. Riigivõlg on akkumuleerunud defitsiitide summa. Ekspansiivne fiskaalpoliitika on majanduspoliitika, mid teostatakse majandustegevuse aktiveerimiseks. (maksud kahanevad) Kitsendav fiskaalpoliitika on majanduspoliitika, mida teostatakse majanduse kokkutõmbamiseks. Avaliku sektori kulutuste vähendamiseks, või maksude tõstmise abil. Fiskaalpoliitika on valitsuse majanduspoliitika, mis kasutab avaliku sektori kulutuste või tulude baasi majandustgevuse stimuleerimiseks, või vähendamiseks. Maksumultiplikaator MPC/(1-MPC) või MPC/MPS Situatsioonikohane fiskaalpoliitika on avaliku sektori tulude maksude ja tulusiirete muutmine vastavalt konkreetsele majandusolukorrale.
vahet e netoeksporti. Import ei ole kogutulust sõltumatu. Impordifunktsiooni väljendatakse tavaliselt M=Mo+mY, kus mo-sõltumatu import, m-impordi piirkalduvus. Impordi piirkalduvus (MPM) väljendab impordi muudu ja kogutulu muudu suhet MPM= M Y INFLATSIOONI- JA LANGUSLÕHE Kogutoodangu täishõivetase koos hinnataseme srabiilsusega on iga majanduse optimaalne tootmistase. Igal ajal olemasoleva ressursside pakkumise korral on kogutoodangu täishõivetasemeks tootmismaht mida ühiskond võiks toota, kui ta suudaks kõiki oma ressursse täielikult ja efektiivselt kasutada. Suurust mille võrra kogukulutused on lühiajaliselt allpool kogutoodangu täishõivetaset nim languslõheks. Inflatsioonilõhe näitab kogust mille võrra kogukulutused ületavad majanduse võimsust. KOGUNÕUDLUS JA -PAKKUMINE
Lühiperioodi pakkumiskõver – Lühiperioodi pakkumiskõver (short-run supply curve) on firma piirkulukõvera osa, mis jääb ülespoole piirkulukõvera ja keskmise muutuvkulukõvera lõikepunkti. Maa – Maa (land) on üks tootmise põhiteguritest, mis hõlmab kõiki loodusvarasid. Majanduskasum – Majanduskasum (economic profit) on arvestusliku kasumi see osa, mis ületab normaalkasumi Majandusmudel – Majandusmudel (economic model) on majandusprotsessi, majanduse või kogu uuritava osa lihtsustatud kujutis, mida kasutatakse mitmesuguste võimalike muudatuste toime uurimiseks ja mis sisaldab ainult olulisi üksikasju ja seoseid. Majandusteadus – Majandusteadus (economics) on sotsiaalteadus, mis kasutab teaduslikke meetodeid inimeste majandusliku käitumise uurimiseks. Makroökonoomika – Makroökonoomika (macroeconomics) uurib rahvamajandust kui tervikut. Tema uurimisobjektiks on majanduse konjunktuurikõikumised, tasakaalus
Säästmise piirvalmidus (MPS) on säästmise muudu ja kasutatava tulu muudu suhe MPS = S : Yd Säästmise keskmine valmidus (APS) on säästu ja kasutatava tulu suhe APS = S :Yd Kuna sääst kujutab endast tarbimata jäänud kasutatava tulu osa (S = Yd C),siis kehtivad järgmised seosed: MPC + MPS = 1 APC + APS = 1 Majanduse tasakaal- Yd = C + Id 10. RAHVAMAJANDUSE KOGUTULU MÄÄRAMINE Kolmesektorilise majanduse tasakaalu korral peab olema rahuldatud järgmine tingimus: Y = AD = C + Id + G Kolmesektorilises majanduses võrdub kasutatav tulu saadud tulu (Y) ja makstud maksude (TA) vahe ning saadud tulusiirete (TR) summaga: Yd = Y TA + TR Tarbimisfunktsioon kolmesektorilises majanduses- C = C0 + cY cT Netomaksud: T = TA - TR Neljasektorilises majanduses- AD = C + Id + G + (X M) Impordi piirvalmidus (MPM)- MPM = M : Y
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid