Facebook Like

Majanduse alused (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millega kaubeldakse erinevatel turgudel ?
  • Kuidas mõjutab hinna muutus kauba nõudlust ?
  • Mida kõverate nihe tähendab ?
  • Millised muutused toimuvad turutasakaalu punktiga ?
  • Miks paljusid ühiselt tarbitavaid hüviseid ei paku erasektor ?
  • Kuidas "ümbrikupalkade" maksmine, mõjutab ettevõtet , töötajat ja ühiskonda ?
  • Mis on konkurents ?
  • Mis on kõlvatu konkurents ?
  • Mida reguleerib konkurentsiseadus ?
  • Millised on keelatud kokkulepped ?
  • Milleks antakse riigiabi ?
  • Miks käsitleb seadus ettevõtete koondumist ?
  • Kes teostab seaduse järelvalvet ?
  • Mis on kõlvatu konkurents ?
  • Milliseid meetmeid rakendatakse vastutusel ?
  • Milline on konkurentsi mõju erinevatele majandussubjektidele ?
  • Kuidas konkurents mõjutab minu elu ?
  • Millised on firma omaniku alternatiivkulud ?
  • Kui palju teenib ettevõte käibest puhaskasumit ?
  • Milline on optimaalne kogus ?
 
Säutsu twitteris
1.Mikroökonoomika . Sissejuhatus.
Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldustest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks.
Majandusteadus jaguneb kolmeks majandusharuks .
1)Majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega tegeleb majandusteooria .
2) Rakenduslik majandusteadus tegeleb sellega, kuidas õpitud seadusi üksikute majandussubjektide huvides kasutada.
3)Majandusseaduste kogu ühiskonna huvides rakendamisega ja ühiskonna muutmisega tegeleb majanduspoliitika .
Majandusteooria omakorda jagatakse rahvamajandusõpetuseks ( mikro - ja makroökonoomikaks) ja ettevõttemajandusõpetuseks.
Rahvamajandusõpetus käsitleb rahvamajandust tervikuna ja ettevõttemajandusõpetus käsitleb ühte konkreetset majandussubjekti.
Mikroökonoomika on teadus , mis käsitleb majanduse üksikelemente.
NT. Üheainsa toote hinda või üksikisiku, äriettevõtte, majapidamiste otsustusi
turusuhetes.
Makroökonoomika on teadus , mis käsitleb rahvamajandust kui tervikut . Uurib majandust kui tervikut ;kogunäitajate abil.
NT. Kogutoodang , rahvatulu, üldine hinnatase, tööhõive, inflatsioon jt.
Majanduses kasutatakse mudeleid teoreetiliste seisukohtade selgitamiseks. Majandusteoreetilised mudelid kujutavad endast tegelikkuse lihtsustatud ja vähendatud variante . Eeldatakse, et mittearvestatavad tegurid jäävad muutumatuks.
Ceteris paribus “ muidu võrdsetel tingimustel ” tähendab majanduslikes teooriates tavaliselt eeldust , et muutused toimuvad ainult teoorias arvessevõetud tegureis ja seega välistatakse teiste, mittearvestatavate tegurite muutumise võimalus , seega muude tingimuste samaks jäädes.
Majandusmudel on oletuste , hüpoteeside ja loogiliste seoste kogum , mille ülesandeks on kajastada majandusteooria olemuslikke elemente ja kontrollida selle kasutusvõimalusi.
  • Valitakse probleem või nähtus.
  • Konstrueeritakse mudel uuritava nähtuse kohta.
    Mudeli konstrueerimine algab vahendite valikust peamise iseärasuste selgitamiseks . Selleks on verbaalsed , graafilised või ka matemaatilised vahendid.
    Mudeleid ja nende seoseid kasutatakse järelduste tegemiseks.
  • Väiteid kontrollitakse vastavalt vaadeldavale mudelile.
    Hüpotees on teaduslik oletus mingi nähtuse , seaduspärasuse vm. kohta, need on kontrollimata , oletatavad teadmised.
    Prognoos on teadusliku ettenägemise erivorm , mingi nähtuse perspektiivide spetsiaalne uurimine.
    Positivistlik analüüs e. positiivne majandusteadus on käsitlus , mis keskendub eelkõige majandusolukordade kirjeldamisele. “ nii , nagu asjad on “
    Nt. Minimaalpalgas toimuvate muutuste mõju tarbimisele.
    Normatiivne analüüs e. normatiivne majandusteadus on käsitlus kus antakse saadud tulemustele eesmärgipärane, normatiivne sisu. Siin on tegemist mingi hindamise aluseks oleva normi või kriteeriumi kehtestamisega. “ mis peaks olema “
    Nt. Missugune peaks olema minimaalpalga tase.
    Hüvised e. vajadused on inimvajaduste rahuldamiseks vajalike kaupade ja teenuste üldnimetus.
    Vale põhjuse viga on loogiline viga, mille korral üht sündmust, mis teistele ajaliselt eelnes , peetakse teise sündmuse põhjuseks.
    Kompositsiooni viga on loogiline viga ,mille korral peetakse seda , mis on õige üksiku ( indiviidi osa ) suhtes õigeks ka grupi ( või terviku ) suhtes.
    Tänapäeva inimest on nimetatud majanduslikult mõtlevaks ja käituvaks inimeseks. Tegelikult inimene aga nende reeglite järgi sageli ei käitu. Majandusteooria peab selgeks õpetama majanduslikud põhimõisted ja-seosed. Majandust tundev inimene teab, miks asjad just nii toimivad , majandust mitte tundva inimese jaoks asjad lihtsalt juhtuvad. Majandust tundva ja seletada oskava inimese puhul on tõenäosus hakkama saada tunduvalt suurem. Seetõttu võib ka inimeste käitumist pidada majanduslikult ratsionaalseks ja ebaratsionaalseks.
    Ratsionaalne majanduslik käitumine tähendab, et inimesed maksimeerivad kogukasulikkust mingite kehtestatud piirangute raamides.
    Majandusteooria uurib erinevate majandussubjektide ratsionaalset käitumist.
    Kõik majandussubjektid maksimeerivad mingit kasulikkust.
    Erinevad majandussubjektid : kasulikkus:
    Tarbija kasulikkus
    Ettevõte kasum
    Valitsus ühiskonna heaolu
    Ressursside piiratus .
    Majanduses eeldatakse, et kõik ressursid on piiratud. See tähendab, et inimesed teevad valikuid piiratud ressursside tingimustes. Inimeste endi vajadused on piiramatud . Kui ressursid on piiratud ja valikuid palju, peab iga tarbija ja ettevõtja teadma, mida ta oma vahenditega tegema peab.
    NT. Inimesed valivad milliseid hüvesid tarbida ettevõtted aga, mida toota ja kuidas seda teha olemasolevate ressurssidega.
    Kasulikkuse teooria aluseks on eeldused:
    a)tarbija käitub ratsionaalselt:
    -teab oma vajadusi ja oskab neid tähtsuse järjekorras reastada
    -teab ühte vajadust rahuldavaid erinevaid kaupu
    -maksimeerib kogukasulikkust
    b)kaupade kogus on piiratud
    Kauba kasulikkus tuleneb tema tarbimisomadustest ja on inimese hinnang nende kaupade tarbimisomadustele.
    Mida vähem on kaupa ja mida olulisemat vajadust see rahuldab , seda suurem on kauba kasulikkus e. Väärtus.
    Kauba hulga kasvades väheneb kauba kasulikkus. Teatud kogusest alates annab iga järgnev kaubaühik kahanevat kasulikkust.

    Alternatiivkulu printsiip

    Piiratud ressursside tingimustes peavad majandussubjektid tegema valikuid erinevate võimaluste e. alternatiivide vahel.
    Millegi kasuks otsustamine tähendab alati loobumist millestki muust .
    Alternatiivkulu defineeritakse kui saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. Alternatiivkulu nimetatakse ka saamata jäänud tuluks.

    Ressursid e tootmistegurid -

    On kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks.
    Maa hõlmab kõiki loodusressursse ( haritav maa, mineraalid , mets, vesi jt)
    Töö hõlmab inimeste vaimseid ja füüsilisi võimeid , mida kasutatakse tootmiseks.
    Kapital hõlmab kõiki inimtööga valmistatud tootmisvahendeid ( ehitised, seadmed , materjalid) Tavaliselt mõeldakse kapitali tähenduses reaalset füüsilist kapitali ( tööriistad, seadmed jt) ja finantskapitali all ( aktsiaid , obligatsioone , raha, hoiuseid)
    Tootmistegurid Teguritest saadav tulu
    Maa rent
    Töö palk
    Kapital intress
    Ettevõtlus kasum ( dividend )
    Rent on tasu maa kasutamise eest.
    Palk on tasu tööjõu kasutamise eest
    Intress on tasu raha kasutamise eest.
    Kasum on ettevõtte omanike tulu, mis jääb alles kui maa, kapitali ja tööjõu kulud on tasutud . Dividend on osa aktsiaseltsi kasumist.

    Majanduse põhiküsimused ja majandussüsteemid

    Mida toota?
    Kuidas toota?
    Kellele toota?
    Majanduses on 3 põhisüsteemi:
    1. Traditsiooniline majandus e tavamajandus-põhineb ühiskondlikel traditsioonidel ja algelisel tootmistehnoloogial. Vanim majandussüsteem . Aastasadu jälgitakse samu tavasid. Majandust juhib perekond või hõim. Tegeldakse põllumajanduse ja käsitööga. Säilinud Aasias ja Aafrikas.
    2. Käsumajandus on riigi poolt teostatav tsentraalne planeerimine , mille kaudu ressursse ja toodangut jaotatakse. Kasutatakse sotsialistlikes ja diktaatorlikes riikides. Majanduslik võim koondub riigi kätte ja otsuseid teeb võimul olev ladvik. Kuuba, Põhja-Korea, Iraan.
    3. Turumajandus on süsteem, kus ressursse jaotavad eraisikud . Eksisteerib eraomandus. Hinnad kujunevad konkurentsi tingimustes. Riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda.
    Nn. puhta turumajanduse korral on reguleerivaks jõuks turg . A. Smith majandusklassik nimetas seda “nähtamatuks käeks” e turu iseregulatsiooniks. Tegelikult ei eksisteeri turg täieliku konkurentsi tingimustes ja seetõttu vajab riigi sekkumist majandusregulatsiooni.
    Lihtsustatud turumajanduse mudel.
    Majanduses toimub pidev tulude ja kulude ringkäik. Luuakse uusi kaupu, nende müügist saadakse tulu, mida kasutatakse omakorda uute kaupade loomiseks, sellest saadakse jälle tulu jne. Loodud rikkus on ringluses kord raha kord kaupade näol.
    Lihtsustatud skeemi aluseks on eeldus, et majapidamised on ressursside omanikud . Kogu tulu läheb majapidamistele. Ettevõtted on aga ressursside kasutajad ja toodangu valmistajad. Ettevõtted ostavad ressursse( tööjõudu) teguriturult, makstes töötajatele palka. Müüvad aga kaupu ja teenuseid kaupade ja teenuste turul.
    T

    MAJAPIDAMISED
    ETTEVÕTTED

    Y
    T- kaupade ja teenuste turg
    Y-ressursside e tootmistegurite turg
    Võimaliku tootmise piir. (VTP)
    Toit
    A


    B Riie
    Võimaliku tootmise piir (VTP) on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides.
    Eeldatakse, et ühiskonnal on valida kahe kauba -riiete ja toidu- vahel. Tootlikud ressursid ( maa, töö, kapital) paigutatakse tootmisse:
    Näiteks:
    1.Kõik ressursid riide tootmisse- saadakse 7 milj ühikut riiet.
    2.Kõik ressursid toidu tootmisesse- saadakse 8 milj ühikut toitu.
    NB! Ühiskonna heaolu seisukohalt tuleb maksimeerida kogukasulikkust.
    VTP tekibki ressursse erinevates proportsioonides kombineerides.
    Pareto-efektiivsuse printsiip väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning ühe hüvise tootmist saab suurendada ainult teise hüvise tootmist vähendades.
    Väljaspool VTP pole võimalik toota, sest ressursid on piiratud. Seespool kõverat on tegemist raiskamisega.
    Optimaalne punkt asub seal, kus ressursiühikute teisaldamise alternatiivkulud on võrdsed
    Ülesanne: Leia kus asuvad VTP-l alljärgnevad punktid:
    Punkt A – Kõik ressursid toidu tootmiseks.
    Punkt B - Kõik ressursid riide tootmiseks.
    Punkt C – Ei jätku ressursse tootmiseks
    Punkt D – Osa ressursse on kasutamata
    Punkt X- toodetakse nii toitu kui riiet.
    2.Hinnateooria.
    Hinnamehhanismi uurimine tähendab tarbijate ja tootjate turukäitumise vastastikuste
    seoste analüüsimist. Traditsiooniline mikroökonoomiline analüüs eeldab, et iga toote
    ja tootmisteguri jaoks on olemas turg. Igal turul loovad tarbijad nõudluse ja tootjad
    pakkumise. Iga turg kujutab endast täieliku konkurentsi turgu. See tähendab, et alati
    on ostjaid ja müüjaid nii palju, et ükski neist ei saa mõjutada turu üldist olukorda.
    Kõik ostjad püüavad maksimeerida oma rahulolu, kõik müüjad oma kasumit.
    Turg on paik, kus kohtuvad kaupu ja teenuseid (hüviseid) pakkuvad ning nõudvad ühiskonnaliikmed. Majandusteoorias võib turgu vaadelda kui majanduse toimimise korraldust e .süsteemi . Turuga on tegemist kõikjal, kus kohtuvad mingi kauba või teenuse nõudjad ja pakkujad .
    Turgude liigid.

    Turg


    Kauba-ja

    teenuste turg

    Tootmistegurite

    turg

    Tööturg


    Maaturg


    Kapitali-turg

    Füüsilise

    kapitali turg

    Finants -

    kapitali turg


    Millega kaubeldakse erinevatel turgudel?

    1.Nõudmine.
    Nõudlus ( nõudmine) on seos hüviste (kauba ja teenuste) hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud ajaperioodil soovivad ja suudavad osta. / ceteris paribus /
    Kõik, kes turult midagi ostavad, on nõudjad ja nende ostusoovid kokku moodustavad turunõudluse.
    Nõudmise kauba või teenuse järele kujundavad:
    • kauba hind
    • tarbija individuaalne maitse
    • tarbija ostujõud ehk sissetulekute tase
    • tulevikuootused
    • teiste kaupade hinnad

    Mikroökonoomikas käsitletakse hinda kui peamist nõudmist mõjutavat tegurit. Olulised on ka teised tegurid. Näiteks eeldatakse, et sissetulekute suurenedes suureneb ka nõudlus hüviste järele.
    Hind on rahasumma , mille eest antud kaupa saab osta.
    Hinda võib majanduslikult vaadelda ka, kui rahasummat, millest tarbija peab loobuma mingi kauba või teenuse ostmiseks . Samuti võib hinda vaadelda kui mingi kauba kasulikkust ostja silmis . Mida väärtuslikum on kaup ostja jaoks ja mida enam arvab ostja kaubast saadavat, seda rohkem on ta nõus selle eest maksma.
    Nõudmise puhul ei ole tegemist ainult sooviga mingit kaupa osta, vaid meil peab olema ka raha selle ostmiseks.
    Ostujõuline nõudmine see on nõudmine, mis on rahaga tagatud.
    Kuidas mõjutab hinna muutus kauba nõudlust?
    Tabel.1.
    Nõudmine apelsinide järele sõltuvalt hinnast.
    Hind
    kr /kg
    Kogus
    kg
    20
    0
    19
    40
    18
    84
    17
    120
    16
    200
    15
    300
    14
    450
    13
    600
    12
    800
    11
    950
    10
    1200
    Kui meie ostuvõime püsib, siis hindade alanemine teeb meid suhteliselt rikkamaks , võimaldab tarbida rohkem.
    Nõudlusseadus kajastab pöördvõrdelist seost hüvise hinna ja nõutava koguse vahel
    Kui hüvise hind tõuseb, ostavad tarbijad hüvist vähem, kui hind langeb, nõutakse hüvist rohkem. / ceteris paribus/
    Kirjeldatud seost nimetatakse nõudmise üldiseks seaduspärasuseks.
    Tabel 1, näitab nõudmise struktuuri , seda kui palju sooviksid tarbijad igal konkreetsel hinnatasemel kaupa osta. Ei jälgita ühe ostja vaid kõikide tarbijate soove.
    Parema ülevaate saamiseks võib nõudmise struktuuri kujutada graafiliselt.
    Nõudluskõver on nõudluse graafiline kajastus.
    Nõudmise kõver langeb vasakult paremale. Tegemist on pöördvõrdelise seosega.
    Joonis 1.
    Apelsinide nõudmise kõver.
    Nõudlust kujundavad peale hinna ka paljud muud tegurid. Kui toimuvad muutused neis tegurites, siis muutub ka samal hinnatasemel nõutav hüviste kogus. Kui nõudmine ei muutu mitte hinna vaid muude nõudlust kujundavate tegurite mõjul, siis on tegemist nõudluse struktuuri muutustega . Seda võib nimetada ka nõudluse kasvuks ja kahanemiseks.
    Graafiliselt kujutatuna tähendab muutus seda ,et nõudluse kõver nihkub esialgsest asendist kõrvale. Kui nõudmise kõver nihkub vasakule, siis nõutakse esialgse hinna eest vähem kaupa ja kui paremale siis rohkem kaupa.
    Nõudmise selgitamisel tuleb alati teha vahet, kas tegemist on koguse muutust tingiva hinna muutusega või muutustega muudes tegurites, mille tagajärjel nihkub kogu nõudmise kõver.
    Nõudluse kasvu või kahanemise põhjused: / kõvera nihkeid põhjustavad/
    1)muutused reaalsissetulekutes
    2)muutused teiste kaupade hinnas
  • asenduskaubad-kaup, mis on võimeline asendama nõutavat kaupa Nt kohv ja tee on sageli kergesti asendatavad
  • täiendkaubad-kaup, mida tarbitakse koos mingi teise kaubaga. Nt auto ja bensiin
    3)inimeste maitse/eelistuste muutused
    4)muutused rahvastikus
    Nõudmise hinnatundlikkus e.-elastsus.
    Hinna muutus mõjutab müüja müügitulu. Seega on müüja jaoks oluline teada, kui palju ta peaks hinda alandama, et müügitulu oleks maksimaalne.
    Nõudmise hinnaelastsus näitab kui palju muutub nõutav kaubakogus hinna muutumisel.
    Nõudmise hinnaelastsuse koefitsient.
    Nõudmine on hinnaelastne, kui hindade alanemine toob kaasa suure nõudluse kasvu ja vastupidi- väike hinnatõus vähendab oluliselt nõudmist. Nõudmine ei ole hinnaelastne, kui hinna alanemine või tõus mõjutab kaubakogust vähe.
    Kauba A nõutava koguse muutus (% )
    E= --------------------------------------------
    Kauba A hinna muutus ( % )
    Kui E> 1 elastne nõudlus
    E mitteelastne nõudlus
    E= 1 ühikuelastne nõudlus
    Nõudmine on väheelastne esmavajadust rahuldavate kaupade korral.(toit)
    Hinnaelastne enamasti luksuskaupade, lõbustuste, moeriiete jne korral.
    2.Pakkumine.
    Pakkumine on seotud tootmisega. Pakkuja ise võib olla nii tootja, müüja või kaupade vahendaja . Kõik, kes turul midagi müüa soovivad on pakkujad. Nende müügisoovid kokku moodustavad pakkumise.
    Pakkumine on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tootjad soovivad ja suudavad antud ajaperioodil toota ja müüa.
    Pakkumisseadus kajastab võrdelist seost hüvise hinna ja pakutava koguse vahel.
    Kui hüvise hind langeb, toodetakse ja pakutakse seda hüvist müügiks vähem/ ceteris paribus/
    Hinna tõus suurendab ja langus vähendab pakkumist. Sellist seost nimetatakse pakkumise majanduslikuks seaduspärasuseks. Valitseb võrdeline seos hinna ja pakutava koguse vahel.
    Tabel 2.Apelsinide pakkumine sõltuvalt hinnast.
    Hind kr/kg
    Kogus kg
    20
    1400
    19
    1200
    18
    950
    17
    600
    16
    450
    15
    300
    14
    200
    13
    90
    12
    10
    11
    0
    10
    0
    Pakkumine sõltub paljudest teguritest:
    • kauba hind
    • tootmis-ja müügikulud
    • hinnangud tuleviku suhtes
    Mida kõrgem on mingi kauba hind, seda rohkem on tootja huvitatud selle kauba tootmisest ja pakkumisest. Ükski tootja ei hakka valmistama kaupa, mille müümisel ta saaks raha tagasi vähem, kui ta kulutas selle valmistamiseks.
    Pakkumiskõver on pakkumise graafiline kajastus.
    Pakkumiskõver kulgeb alati tõusvalt vasakult paremale. Hinna ja koguse vahel kehtib võrdeline seos.
    Joonis 2. Apelsinide pakkumise kõver
    Pakkumise struktuur näitab kui palju igal konkreetsel hinnatasemel pakkujad sooviksid seda kaupa müüa. Ka pakkumise struktuur võib muutuda. Peamine pakkumist mõjutav tegur on tootmiskulude muutumine.
    Pakkumise kasv või kahanemine kajastub pakkumiskõvera nihkes oma esialgsest asendist paremale või vasakule.
    Pakkumise muutused (kõvera nihkeid põhjustavad)
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Majanduse alused #1 Majanduse alused #2 Majanduse alused #3 Majanduse alused #4 Majanduse alused #5 Majanduse alused #6 Majanduse alused #7 Majanduse alused #8 Majanduse alused #9 Majanduse alused #10 Majanduse alused #11 Majanduse alused #12 Majanduse alused #13 Majanduse alused #14 Majanduse alused #15 Majanduse alused #16 Majanduse alused #17 Majanduse alused #18 Majanduse alused #19 Majanduse alused #20 Majanduse alused #21 Majanduse alused #22 Majanduse alused #23 Majanduse alused #24 Majanduse alused #25 Majanduse alused #26 Majanduse alused #27 Majanduse alused #28 Majanduse alused #29 Majanduse alused #30 Majanduse alused #31 Majanduse alused #32 Majanduse alused #33 Majanduse alused #34 Majanduse alused #35 Majanduse alused #36 Majanduse alused #37 Majanduse alused #38 Majanduse alused #39 Majanduse alused #40
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 40 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-08-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 239 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Pirx K. Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mõisted

    mikroökonoomika, makroökonoomika, majandusmudel, hüpotees, positivistlik analüüs, normatiivne majandusteadus, hüvised, kompositsiooni viga, alternatiivkulu, dividend, käsumajandus, turumajandus, loodud rikkus, seespool kõverat, punkt a, punkt b, punkt c, hinnamehhanismi uurimine, turg, finants, kirjeldatud seost, nõudluskõver, graafiliselt kujutatuna, nõudmine, nõudmine, ülenõudmine, ülepakkumine, turg, kaasaja majandused, turustruktuur, konkurents, turustruktuur, turg, monopolistlik konkurents, sisenemine majandusharusse, oligopol, kartellikokkulepped, oligopson, sisenemise barjäärid, valitsuse litsents, patent, monopoli eriliik, hinna diskrimineerimine, monopson, valitsuse roll, täielik konkurents, monopolistlik konkurents, oligopol, monopol, turu puudulikkus, rohkusega, ühishüvis, ettevõtluses, riigieelarve, valitsuse ostud, maksusüsteemil, maksud, maksud, maamaks, kaudsed maksud, enn, investeeringud, vajalikku kapitali, laenata, ettevõtte hindamisel, alternatiivkulu, prognoositav tulu, ettevõtlusega tegelemisel, ettevõtte kulusid, muutuvkuludeks, ettevõtte püsivkuludeks, horisontaalteljel, ennu kaupluses, muutuvkuludeks, plaadi müük, käive, ennul, eelarved, käibevarade all, põhivara all, ettevõtte omanik, firma tootmiskulud, tootmiskoguse korral, amortisatsioon, asendusefekt, asenduskaup, baasraha, bartertehing, bilanss, ceteris paribus, devalveerimine, ebaefektiivsus, hetkeperioodi efekt, hinnadiskriminatsioon, hinnakujundaja, hinnaliider, hinnaväline konkurents, homogeenne kaup, homogeenne kaup, hüvised, inferioorne kaup, inflatsioon, investeerimine, investeerimiskulutused, kapital, kartell, kasumilävi, kaudne kulu, keskmine kogukulu, keskmine muutuvkulu, keskmine püsikulu, koguprodukt, kogutulu, konkurentsipoliitika, käsumajandus, lorenzi kõver, majanduskasum, makroökonoomika, mastaabiökonoomia, miinimumhind, mikroökonoomika, mitteelastne, mittetäielik konkurents, monopol, monopolistlik konkurents, muutuvkulu, muutuvressurss, normaalkasum, normaalkaup, normatiivne majandusteadus, nõudluse muutus, nõudluse sissetulekuelastsus, nõudlustabel, oligopol, omakapital, ostujõu pariteet, otsene kulu, pakkumiskõver, pakkumistabel, piirkulu, piirprodukt, piirtulu, püsikulu, püsiressurss, raha funktsioonid, turg, turu puudujääk, turu struktuur, turu tasakaal, turu ülejääk, turumajandus, täielik konkurents

    Kommentaarid (1)

    noskill profiilipilt
    noskill: Väga kasulik, saingi mõned KT'd ära teha :)
    01:31 12-05-2011


    Sarnased materjalid

    72
    docx
    Majanduse alused
    35
    doc
    Majanduse alused
    15
    docx
    Majanduse konspekt
    16
    docx
    Majanduse abc
    12
    docx
    Majanduse alused
    116
    odp
    Majanduse alused
    36
    docx
    Majandus
    38
    docx
    Majanduse mõisted



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun